3-14-51937/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51937 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 31.03.2015, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi G-E. R. kaebus Tartu Vangla 02.07.2014 käskkirja nr 6-2/806 tühistamiseks. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja G-E. R., volitatud esindaja Monica Meristo Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta G-E. R. kaebus haldusasjas 3-14-51937 rahuldamata. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Rahuldada G-E. R. taotlus ja saata kaebajale tema enda kaebusest ja lisadest koopiad koos kohtulahendiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.04.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 02.07.2014 käskkirjaga nr 6-2/806 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ on otsustatud tunnistada kinnipeetav G-E. R. süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ning määrata talle karistuseks kartserisse paigutamine 8 ööpäevaks. G-E. R. on toime pannud 11.06.2014 kella 13.40 paiku eelvangistuse eluhoone 12 eluosakonnas distsipliinirikkumise, ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. G.-E. R. ei allunud vanglateenistuse ametniku korraldusele minna teisele poolele punast joont. Kinnipeetav on kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele ning alus vastavasisulise korralduse andmiseks tuleneb Tartu Vangla kodukord punktist 4.3, mille kohaselt on kinnipeetaval keelatud ületada vanglaametniku loata osakonna trellukse ees olevat punast joont.

G-E. R. on pöördunud vaidega vangla poole Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 02.07.2014 käskkirja nr 6-2/803 kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla on jätnud vaideotsusega 06.08.2014 nr 1-11/352-2 kinnipeetava G-E. R. vaide rahuldamata.

03.09.2014 on G-E. R. pöördunud kohtu poole Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku käskkirja 02.07.2014 nr 6-2/806 tühistamiseks.

09.09.2014 kohtumäärusega on halduskohus jätnud kaebuse käiguta ning küsinud kaebuselt riigilõivu tasumist. 11.09.2014 on edastatud kohtule riigilõivu tasumise kviitung 15 eurot tasumise kohta. Kohtumäärusega 29.09.2014 on kohus G-E. R. kaebuse menetlusse võtnud.

Kaebaja seisukohad ja taotlused

Kaebaja on taotlenud Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku käskkirja 02.07.2014 nr 6-2/806 tühistamist. Kaebaja leiab, et tema tegevuses puudub süü. Kaebaja on märkinud, et ta ei soovinud 11.06.2014 minna jalutama ning soovis ajalehte „Postimees“, mistõttu ta astus trellide juurde, et võtta valvuri ruumist ajaleht. Samal ajal jäi kaebaja seisma trellukse juurde ajalehte ootama ning luges informatsiooni, mis oli kleebitud seinale trellukse vastu. Kaebaja väidab, et informatsioon seinal oli peenes kirjas ning ta on lühinägelik, mistõttu tuli astuda tal üle punase joone, et teksti lugeda. Kaebaja ei pea seda punase joone ületamist Tartu Vangla kodukord sätete rikkumiseks ning leiab, et teda kiusatakse, kuna samas olid ka teised kinnipeetavad üle punase joone astunud, kellele ei antud korraldust minna teisele poolele punast joont. Kaebaja on püüdnud vanglaametnikule selgitusi anda, kuid teda ei võetud kuulda. Kaebaja on selgitanud, et käskkiri tugineb otsitud põhjustele, kaebaja ei tunnista oma süüd ning ametnikud on selgitusi andes tuginenud valele informatsioonile. Kaebaja märgib, et valvur on andnud korralduse minna teisele poole punast joont, kuid kaebaja on püüdnud selgitada, miks ta seisab just sellele kohal ning põhjuseks on see, et lugeda informatsiooni seinal ja oodata ajalehte. Kaebaja viitab ka distsiplinaarmenetluse läbiviimisel menetlusnormide rikkumisele, pole üle kuulatud kõiki valvureid. Kaebaja märgib, et valvur E. Tamm on andnud valeütlusi ja R. Adari polnud erapooletu.

Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Tartu Vangla taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vangla märgib, et kaebaja distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et 11.06. 2014 kella 13.40 ajal viibis kaebaja E-hoone 12 osakonna trelluste juures ning kaebajale anti korraldus minna punase joone taha. Kaebaja ei ole ise vaidlustanud, et oli ületanud trelluste juures asuvat punast joont ning talle anti korraldus minna joone taha. Vangla seisukohalt on kaebaja rikkunud VangS § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra punkti 4.3 sätet. Kaebaja väide, et ka teised kinnipeetavad olid punast joont ületanud, ei ole vabanduseks kaebajale korralduse eiramiseks. Vastustaja jääb selle juure, et kaebaja on süüliselt käitunud ning talle määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane, vastustaja on asja menetledes kogunud vajalikke tõendeid ning nendega arvestanud otsustuse tegemisel.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

1.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele.

2. G-E. R. on taotlenud tühistada Tartu Vangla 02.07.2014 käskkiri nr 6-2/806. kuna kaebaja arvates puudub tema käitumises süüteokoosseis. Kaebaja on kaebuses märkinud ka ära tunnistajad, kellel on asja kohta teavet.

3.Kohus on tunnistajate osas võtnud seisukoha 07.11.2014 kohtumäärusega ning märkinud, et kohus saab asja menetleda kirjalikus vormis ning samuti puudus vajadus tunnistajate ülekuulamiseks. Kohus on märkinud, et asja saab menetleda kogutud materjalide põhjal (ettekanded, selgitused, distsiplinaarmenetluse protokoll) ning kohus peab usaldusväärseks vangla poolt kogutud tõendeid, millele saab tugineda ka kohtuotsuses.

4.Kohus asub seisukohale, et antud asjas ei kuulu kaevatav haldusakt tühistamisele ja kaebus jääb rahuldamata, kuna kaevatav käskkiri on õiguspärane, antud selleks pädeva ametiisiku poolt, kaevatav käskkiri on motiveeritud, käskkiri on selge ja üheselt mõistetav ning antud hetkel kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas.

5.Asja materjalide kohaselt on G-E. R. 11.06.2014 kella 13.40 paiku eelvangistuse eluhoone 12. eluosakonnas toime pannud distsipliinirikkumise, kuna ei allunud vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele ja on rikkunud seega VangS § 67 p 1 nõuet. Nimetatud sätte kohaselt on vanglas julgeoleku tagamiseks kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse seaduslikule korraldusele. 11.06.2014 kella 13.40 ajal olid E-12 sektori kambriuksed lahti jalutuskäigu jaoks. Kambrist tuli välja ka G-E. R. ja liikus sektori trellukse juurde punase joone taha.

Kinnipeetav on omavoliliselt liikunud üle punase joone ning vanglavalvur Timo Tubli andis kaebajale korralduse minna joone taha. Kinnipeetav on korraldust eiranud ning vastas, et ei lähe. Tulenevalt Tartu Vangla kodukord punkt 4.3 kohaselt on kinnipeetaval keelatud ületada vanglaametniku loata osakonnas trellukse ees olevat punast joont. Ettekandega nr 2769 on tõendatud (valvurite Timo Tubli ja Taavi Laul ettekanne), et kinnipeetav eiras vanglaametniku korraldust minna tagasi joone taha. Kaebaja ise on samuti tunnistanud, et ületas punast joont, et lugeda seinal olevat informatsiooni.

Kohtu arvates on kaebaja probleemiks see, et teised kinnipeetavad on samuti jalutuskäiku oodates punast joont ületanud, kuid ettekanne tehti ainult tema kohta. Kohus märgib, et kaebaja rikkumist ei õigusta asjaolu, et ka teised kinnipeetavad on punast joont ületanud, kuna sellel ei ole antud asjaga puutumust. Kaebaja ei ole valvurilt küsinud luba punase joone ületamiseks ning ajalehte oleks saanud kaebaja oodata ka punase joone taga. Ajalehe vastuvõtmiseks saab kinnipeetav loa vanglaametnikult punase joone ületamiseks. Kaebaja ei ole suundunud trelluste juurde mitte uue informatsiooniga tutvumiseks, vaid temale lubatud ajalehte ootama ja vastu võtma.

Asja materjalide põhjal ja kaebaja enda sõnutsi on tõendatud, et pärast korralduse saamist ei liikunud kaebaja punase joone taha tagasi vaid asus oma käitumist õigustama. Peale korralduse saamist, tulnuks koheselt täita korraldus astuda punase joone taha, mida kaebaja ei teinud. Kaebajale oleks antud luba punase joone ületamiseks kui ta oleks selleks luba küsinud. Vanglavalvur Erik Tamme e-kirjast nähtuvalt on kaebaja eiranud vanglaametnik Timo Tubli korraldust ning on märkinud, et G-E. R. keeldus joone taha minemast ning kuna toimus jalutuskäiguks ettevalmistumine ja kaebaja ei soovinud jalutuskäigule minna, puudus tal üldse õigus sektoris viibidagi, kuna sektor polnud avatud ja seal tohtisid viibida ainult jalutama minejad.

6. Kohus märgib, et kaebaja süüline käitumine on tõendatud, see on VangS § 67 p 1 rikkumine seoses vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumatusega. Alus vastava korralduse andmiseks tuleneb Tartu Vangla kodukord punktist 4.3, mille kohaselt on keelatud ületada vanglaametniku loata osakonna trellukse ees olevat punast joont.

7. Kohus peab usaldusväärseks vangla poolt kogutud tõendeid ja dokumente ning peab tõendamata kaebaja väidet, et kaebaja suhtes on vanglaametnikud käitunud kiuslikult ja ebaõigesti. Samuti puudub kohtul alust arvata, et valvurid on andnud valeütlusi ning inspektorkontaktisik Raul Adari ei ole asja objektiivselt lahendanud.

8.Vaideotsuses on märgitud, et distsiplinaarmenetluse käigus käsitleti kogu temaatikat kinnipeetava jaoks positiivselt. Menetluses ei välistatud asjaolu, et hetkel, mil sektor oli suletud, kuid teised kinnipeetavad suundusid jalutama, võidi tal lubada ajalehe järgi minna. Samas on toodud välja, et ajalehe ootamine ei eelda punase joone ületamist ja korraldusele mitte allumist. Seega puudus vajadus eraldi valvuri kirjutatu hindamiseks ja eraldi videosalvestise säilitamiseks. Menetluse käigus on käsitletud seda temaatikat kinnipeetava soovitud viisil.

9. Kuigi protokollile keeldus kaebaja ise alla kirjutamast, on ta esitanud samale protokollile omakäelised vastuväited. Seega on alust arvata, et kinnipeetav on tutvunud protokolliga, sest vastasel juhul poleks ta osanud lisada sellele vastuväiteid.

10.Kaebaja poolt esitatud teistes haldusasjades tehtud lahendid ja dokumendid ei oma käesolevas asjas tähendust, kuna viidatud dokumendid ei ole seotud käesoleva asja menetlusega, igat asja tuleb iseseisvalt menetleda ning samuti tuleb igat taotlust erinevates asjades iseseisvalt hinnata. Kaebaja on esitanud ka tõendi silmaarstil fikseeritud nägemise tulemuste kohta, millel antud asjaga ei ole seost. Kaebajal ei olnud vajadust antud asjas tõendada kui lähedalt ta sai lugeda informatsiooni, mis oli paigaldatud seinale trellukse vastu. Kaebaja sai karistada selle eest, et eiras vanglateenistuja seaduslikku korraldust.

11.Kokkuvõttes on vangla õigesti kaebaja süülise käitumise tuvastanud, eelkõige tema enda kinnitusega toimunu kohta, G-E. R. on pannud toime VangS § 67 p 1 rikkumise läbi Tartu Vangla kodukord p. 4.3 sätte. Menetleja on kogunud hulgaliselt materjale distsiplinaarsüüteo tuvastamiseks.

12.Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajal kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust, millest neli on toime pandud allumatusest korraldusele. Kaebaja on teadlik vangistust reguleerivatest õigusaktidest ning teab ka, et vangistust reguleerivate õigusaktide eiramise eest on ettenähtud karistus. Kaebaja oma tegu ei kahetsenud vaid on püüdnud ennast oma teos õigustada. Vangla on pidanud kõige otstarbekamaks ja proportsionaalsemaks karistada kaebajat kartserisse paigutamisega, sest see annab märku, et tegemist on tõsise distsipliinirikkumisega.

13.Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 loetleb distsiplinaarkaristused vangistust reguleerivate õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. Kaebajale on määratud distsiplinaarkaristuseks VangS § 63 lg 1 p 4 alusel kartserisse paigutamine 8 ööpäevaks. Distsiplinaarsüüteo tuvastamiseks on kogutud hulganisti materjali, hinnatud on distsiplinaarsüüteo raskust, distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Kohus asub seisukohale, et kaevatav käskkiri on õiguspärane ning ei kuulu tühistamisele. Samuti on õiguspärane vaideotsus, vaidemenetluse käigus ei ole tuvastatud menetlusnormide rikkumist.

14. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

15. Kaebaja on soovinud oma kaebuses, et kohus teeks talle koopiad esitatud kaebusest ja esitatud lisadest. Kohus rahuldab esitatud taotluse ning väljastab kaebajale koopiad tema enda kaebusest ja esitatud lisadest.

16.Menetluskuludest:

Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulu (riigilõiv) tema enda kanda. Tartu Vangla ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik