3-13-2168/34 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-2168 Haldusasi OÜ Unipetrol kaebus Maksuja Tolliameti 04.10.2013 korralduse nr 12.2-3/18364-2 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Unipetrol, volitatud esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja – Maksuja Tolliamet Vaidlustatud kohtulahendid Tallinna Halduskohtu 23.05.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Unipetrol apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Unipetrol apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.05.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-2168 muutmata.

2. Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.04.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

3-13-2168 2(6) tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) edastas 26.09.2013 OÜ-le Unipetrol teate 2013. a juuli ja augusti käibedeklaratsioonidel (KMD) esitatud andmete õigsuse kontrollimise menetluse alustamise kohta, paludes ühtlasi esitada pearaamatu käibemaksukontode väljavõtted (nii sisendkäibemaks kui ka käive) ning andmed kütuse soetuse ja müügi kohta.

2. MTA 04.10.2013 korraldusega nr 12.2-3/18364-2 kohustati OÜ-d Unipetrol esitama maksuhaldurile kontrollimiseks järgmised dokumendid perioodi 2013. a juuli kuni august kohta: arvelduskontode väljavõtted; pearaamatu käibemaksukontode väljavõtted ning laoarvestus kütuse soetuse ja müügi kohta selliselt, et iga tehingu kohta oleks tuvastatav tehingupartner, ostetud/müüdud kütuse liik ja kogus, tehingu maksumus, vedelkütuse vastavussertifikaadi number, millele vastab ostetud/müüdud kütus (st et kütus oleks identifitseeritav), andmed ostetud/müüdud kütuse transportimise kohta, st andmed tehingule vastavast saatelehest: veo toimumise kuupäev, algja sihtkoht, auto number ning autojuhi nimi.

3. OÜ Unipetrol esitas 04.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 04.10.2013 korralduse tühistamiseks. 1) Kaevatav korraldus on õigusvastane, kuna maksuhaldur on korralduse alusel asunud sisuliselt teostama revisjoni, mitte üksikjuhtumi kontrolli. Üksikjuhtumi kontrolliks peab MTA-l olema eelnevalt selge, milliste konkreetsete üksikjuhtumite suhtes hakatakse kontrolli teostama. Korraldusest selgub, et maksuhalduril ei ole selge, milliseid tehinguid soovitakse uurida. Sisuliselt soovitakse saada andmeid kõikide kahe kuu jooksul tehtud kütusetehingute kohta ning alles seejärel hakatakse vaatama, millised tehingud võivad huvi pakkuda. Kuna küsitavate andmete maht on väga suur, viitab see revisjonile. Maksukorralduse seadus (MKS) omistab revisjonile ja üksikjuhtumi kontrollile erineva sisu ja menetlusreeglid. Kuivõrd konkreetsete maksustamisperioodide käsitlemine asjaolude tuvastamisel on seaduse kohaselt omane just revisjonile ja kuna maksuhaldurile ei paku huvi mingi konkreetne tehing, vaid kahekuise perioodi kõik kütusetehingud, teostatakse sisuliselt kaebaja suhtes revisjoni. Kaevatavas korralduses nõutud dokumentide suur maht on tuletatav vaidlustatud korraldusest, mille kohaselt soovib maksuhaldur pangaja pearaamatu väljavõtteid, aga samuti andmeid iga kütusetehingu kohta (st kõik saatelehed), mida on arvestatav kogus. 2) Maksuhaldur teostab korralduse alusel sisuliselt tagatise määramise menetlust. Korralduse kohaselt arvestab maksuhaldur kehtivast tagatisest suurema tagatise määramisel maksumenetluses kogutud tõendite ja asjaoludega. Tagatise suurendamine on iseseisev menetlus, kus on olulised muud kriteeriumid kui maksukontrolli menetluses. Seda, et sisuliselt on tegemist tagatise suurendamise menetlusega, st tagatise osas andmete kogumisega, kinnitab ka asjaolu, et maksuhaldur on 24.10.2013 andnud otsuse, millega on tunnistatud kehtetuks varasem OÜ Unipetrol suhtes tehtud otsus määrata tagatiseks 0 eurot. Nimetatud otsus on mh tehtud põhjusel, et OÜ Unipetrol ei anna MTA-le andmeid, mida küsiti 04.10.2013 korralduses. Seega on need kaks menetlust üksteisega otseselt seotud ja MTA vajas 04.10.2013 korraldusega küsitavaid andmeid seoses tagatise küsimisega. Antud fakti ei ole maksuhaldur 24.10.2013 otsuses varjanudki.

4. Maksuja Tolliamet palus vastuses jätta OÜ Unipetrol kaebus rahuldamata. 1) Korraldusest nähtuvalt alustas maksuhaldur kaebaja suhtes MKS § 59 lg 2 p 1 alusel üksikjuhtumi kontrolli. Ainuüksi maksustamisperioodile viitamine ei anna alust lugeda kontrolli

3-13-2168 3(6) revisjoniks. Korralduse kohaselt soovib maksuhaldur kontrollida kaebaja 2013. a juuli ja augusti KMD-de aluseks olevaid tehinguid. Deklaratsioonide alusel ei saa raamatupidamisdokumente kontrollimata kindlaks teha, milliseid arveid ning milliste tehingute käibeid on deklaratsioonides kajastatud. Need andmed selguvad maksumenetluse käigus. Ainuüksi suur andmete maht ei ole revisjoni eelduseks. Antud juhul on vastustaja nõudnud KMD-de aluseks olevaid dokumente, mille esitamine ei saa olla liialt koormav. 2) Korraldusega ei ole algatatud kaebaja suhtes tagatise suuruse üle otsustamise menetlust, vaid on edastatud teave, et maksumenetluse tulemustest sõltuvalt võib tekkida ajend tagatise suuruse üle otsustamise menetluse alustamiseks. 3) Vastustaja ei vaidle vastu, et kaks menetlust olid antud juhul seotud, st kaebaja suhtes viidi paralleelselt üksikjuhtumi kontrolliga läbi ka kütuse müüja tagatise suuruse üle otsustamise menetlust. Otsuse koostamise ajendiks oli kaebaja suhtes väärteomenetluste alustamine, mis tulenevalt vedelkütuse seaduse (VKS) § 42 lg-st 5 tähendab, et MTA ei või kütuse müüja tagatist vähendada. Kehtivast õigusest ei tulene keeldu kasutada kütuse müüja tagatise suuruse üle otsustamise menetluses tõendeid, mis on kogutud üksikjuhtumi kontrolli menetluses. See on isegi kohustuslik, sest VKS keelab maksuhalduril tagatist vähendada, kui taotleja suhtes on algatatud süüteomenetlus. Tagatise suurendamise menetlus lõppes otsusega, kuid kaebaja suhtes algatatud üksikjuhtumi kontroll on endiselt menetluses. 4) Vastustaja ei nõustu sellega, et 04.10.2013 korraldusega vajas maksuhaldur küsitavaid andmeid tagatise küsimusega seoses. Otsusest nähtub, et OÜ-lt Unipetrol küsiti andmeid, veendumaks KMD-de õigsuses. Samuti nähtub korraldusest, et MTA annab OÜ-le Unipetrol korralduse teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks 2013. a juuli kuni augusti käibemaksu arvutamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli läbiviimiseks. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väited, et maksuhaldur küsis korraldusega andmeid seoses tagatise suuruse otsustamise menetlusega.

5. Tallinna Halduskohus jättis 23.05.2014 otsusega OÜ Unipetrol kaebuse rahuldamata. 1) Maksuhaldur edastas kaebajale 26.09.2013 teate menetluse alustamisest ning päringu teabe ja dokumentide saamiseks. Teate koostamise õiguslikuks aluseks on märgitud MKS § 59 lg 2 p

1. Kontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentide nõudmisel on maksuhaldur tuginenud MKS §

60 lg-le 1 ja § 62 lg-le 1. Seega tugines vastustaja teate koostamisel ja dokumentide küsimisel üksikjuhtumi kontrolli läbiviimise õiguslikele alustele. Vaidlustatud korralduse andmisel on maksuhaldur samuti tuginenud üksikjuhtumi kontrolli läbiviimist reguleerivatele sätetele (MKS § 60 lg 1, § 62 lg 1 ja lg 3). Nii edastatud teatisest kui ka korralduse sisust on võimalik üheselt aru saada, et maksuhaldur vajab teavet kaebaja poolt KMD-del kajastatud käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolliks. MKS § 59 lg 2 p 1 näeb ette maksuhalduri õiguse kontrollida maksukohustuslase maksude tasumise õigsust üksikjuhtumi kontrolli raames. Üksikjuhtumi kontrolli menetluse raames on maksuhalduril MKS §-st 59 tulenevalt õigus koguda tõendeid ja kontrollida kõiki maksukohustuslase majandusvõi kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente. Tulenevalt eeltoodust ei saa konkreetsel juhtumil eeldada maksuhalduri poolt üldkontrolli teostamist üksnes kontrollitavale ajavahemikule ja küsitavate andmete mahule viidates. 2) MKS § 10 lg 2 p 1 järgi on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Seetõttu ei saa korraldusega kaebajale pandud kohustust lugeda ka ülemäära koormavaks, kuna deklaratsioonides esitatud andmeid on võimalik kontrollida raamatupidamises kajastatud majandustehingute kohta koostatud dokumentide alusel.

3-13-2168 4(6) 3) Korralduse põhjendustes ei ole ühtegi viidet ega põhjendust, mida saaks mingil moel siduda kütuse müüjalt tagatise suuruse ümbervaatamisega vaidlustatud korralduse alusel, mistõttu ei ole põhjust kahelda korralduse sõnastuses ja vastustaja väidetes selle kohta, et tegemist oli teabe edastamisega. Arvestades ka seda, et vaidlustatud korralduse õiguslikuks aluseks on MKS sätted maksukontrolli läbiviimise kohta, mitte VKS sätted kütuse käitlemise kohta, on kaebaja väited maksuhalduri poolt tagatise määramise menetluse läbiviimise kohta alusetud. 4) VKS § 42 lg 4 järgi on MTA-l õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist, sealhulgas vaadata üle juba määratud tagatis. Üheks tagatise suuruse ülevaatamise põhjuseks võib nimetatud lõike p 1 alusel olla tekkida võiv käibemaksukohustus. Seega on korralduses VKS § 42 lg-le 4 tehtud viite näol tegemist asjakohase teavitusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. OÜ Unipetrol palub 25.06.2014 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. 1) Konkreetsete maksustamisperioodide käsitlemine asjaolude tuvastamisel on seaduse kohaselt omane just revisjonile (MKS § 73 lg 2). MKS omistab revisjonile sisu ja menetlusreeglid, mida ei saa üle kanda mõnele muule maksukontrolli vormile (revisjonikorraldus, revisjoniakti koostamine jm). Teostatud kontrolli näol on sisuliselt tegemist revisjoniga ja mitte üksikjuhtumi kontrolliga ning juba seetõttu on vaidlustatav korraldus õigusvastane. Halduskohus on järeldanud, et kaebaja ei saa konkreetsel juhtumil eeldada maksuhalduri poolt üldkontrolli teostamist üksnes kontrollitavale ajavahemikule ja küsitavate andmete mahule viidates. Kohtu veendumuse kujunemine ei ole jälgitav, samuti jääb arusaamatuks, miks ei ole üksikjuhtumi ja revisjoni vahetegu võimalik kontrollitava ajavahemiku ja küsitava andmete mahu järgi - need kriteeriumid ongi peamised tegurid, millega kontrolliviisidel vahet teha. Kaebaja ei ole kunagi püstitanud eeldust maksurevisjoni osas, nagu kohtuotsusest võiks järeldada. 2) Maksuhaldur teostab sisuliselt tagatise määramise menetlust. Vaidlustatud MTA korralduse kohaselt on maksuhalduril VKS § 42 lg 4 kohaselt õigus vaadata üle määratud tagatis ning nõuda suuremat tagatist. Tagatise suurendamise otsustamine on iseseisev haldusmenetlus, kus on olulised hoopis muud kriteeriumid kui maksukontrolli menetluses. Vaidlustatud korralduse kohaselt on MTA justkui varjatult menetlemas tagatise suurendamist, mis ei ole õiguspärane tegevus. Korraldus ei jäta kahtlust selles, et MTA on sidunud omavahel maksukontrolli ja kütuse tagatise määramise menetluse. Sellele viitab korralduse sõnastus, mille kohaselt „kehtivast tagatisest suurema tagatise määramisel arvestab maksuhaldur mh käesolevas maksumenetluses kogutud tõenditega ja tuvastatud asjaoludega.“ Selline menetluste sidumine on õigusvastane, kaebajal peab olema õigus teada, millist konkreetset menetlust tema suhtes menetletakse (st kas revisjon või üksikjuhtumi kontroll, samuti, kas maksumenetlus või kütuse tagatise ülevaatamise menetlus) ja milliseid konkreetseid tõendeid kasutatakse ühe või teise menetluse raames.

7. Maksuja Tolliamet palub 07.08.2014 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kaebaja on korranud kaebuses esitatud seisukohti. Vastustaja on selles osas oma seisukoha halduskohtule esitanud ning jääb selle juurde. 2) Halduskohus tuvastas õigesti, et vaidlustatud haldusaktis on viidatud üksikjuhtumi kontrolli läbiviimise õiguslikele alustele ning ainuüksi kontrollitavale ajavahemikule ja andmete mahule viidates ei saa väita, et maksuhaldur viib läbi üldkontrolli. Samuti on kohus õigesti

3-13-2168 5(6) märkinud, et kaebajale korraldusega pandud kohustus ei ole ülemäära koormav. Nimetatud hinnangut ei ole kaebaja ka vaidlustanud. Vastustaja peab asjakohaseks korrata viidet Riigikohtu lahendi 3-3-1-20-05 p-dele 14 ja 15. 3) Võimaliku tagatise määramise menetluse läbiviimisel on maksuhalduril õigus kasutada tõenditena teistes menetlustes kogutud tõendeid, mh kaebaja üksikjuhtumi kontrolli raames kogutud tõendeid. Nimetatule on vastustaja ka vaidlustatud korralduses viidanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, lisades vastusena apellatsioonkaebusele järgmist.

9. Revisjon ei pea hõlmama konkreetseid makse või maksustamisperioode, vaid võib olla piiritletud ka konkreetsete asjaolude väljaselgitamisega (MKS § 73 lg 2). Seega ei saa kontrollivormide (üksikjuhtumi kontroll või revisjon) eristamisel omistada määravat tähendust sellele, kas kontrolliobjekt on sisustatud maksustamisperioodi kaudu või mitte.

10. Õigusalases kirjanduses on leitud, et üksikjuhtumi kontrollimise käigus kas kinnitatakse või lükatakse ümber juba enne kontrollimise algust teada olev asjaolu, ning revisjoni käigus kontrollitakse maksumaksja tegevust tervikuna, mis võib olla suunatud ka uute asjaolude avastamisele ja tuvastamisele. Võrreldes üksikjuhtumi kontrolliga on revisjon pikaajalisem ja järjepidev (L. Lehis. Maksuõigus. 2012, lk 136). Olgugi, et vaidlustatud korralduses ei ole selgitatud, mis on konkreetse menetluse ajendiks ja eesmärgiks, ei saa siiski järeldada, et vastava põhjenduse kajastamine või puudumine korralduses saaks määrata kontrolli vormi.

11. Riigikohus on selgitanud, et revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli sisuline eristamine sõltub hinnangust, kas tegemist on enam koormava kontrollimisega. Kui asjaolud ja tõendid on erisuunalised, viidates sisuliste tunnuste osas nii üksikjuhtumi kontrollile kui ka revisjonile, siis on oluline ka see, kuidas maksuhaldur kontrolli vormistas ja kuidas menetlus toimus (3-3-1-46-

14 p 12). Seega on kontrolli liikide eristamisel oluline menetluse koormavus, sh selle läbiviimise viis.

12. Vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur on vormistanud kaebaja suhtes algatatud menetluse üksikjuhtumi kontrollina. Kuigi kontrolliobjekt on määratletud konkreetsete maksustamisperioodide ja konkreetse maksu kaudu (2013. a juuli ja augusti KMD-l kajastatud andmed), siis nähtub nõutud teabe kirjeldusest, et sisuline huvi on maksuhalduril kütuse soetust ja edasimüüki, sh kütuse transporti puudutavate tehingute osas. Isegi kui vastavad tehingud moodustavad valdava osa maksukohustuslase poolt KMD-del kajastatud andmetest, ei saa sellest siiski järeldada, et nõutud teave viitaks kaebaja tegevuse tervikuna kontrollimisele.

13. Korraldusega nõutud teabe mahtu hinnates on esmalt oluline, et kontrollitava perioodi arvelduskontode ning pearaamatu käibemaksukontode väljavõtete nõudmine on asjakohane nii üksikjuhtumi kontrolli kui revisjoni puhul (teabe võrdlemise eesmärk) ning nende esitamine ei nõua maksukohustuslaselt märkimisväärset pingutust. Seega ei anna nimetatud teabe nõudmine alust järeldada revisjoni toimumist. Lisaks on oluline, et kütusetehingute kohta ei ole maksuhaldur nõudnud tingimata algdokumentide esitamist, vaid küsitud on laoarvestust, kust nähtuks maksuhalduri poolt kirjeldatud teave. Kaebaja ei ole esitanud põhjendust, et sellisel kujul laoarvestust tema poolt ei peeta ja/või et sellise laoarvestuse pidamist ei saaks raamatupidamise korraldamise põhinõuetest (raamatupidamise seaduse § 4) tulenevalt eeldada. Seega ei ole kaebaja väited korralduse täitmisega kaasnevast intensiivsest koormusest veenvalt põhjendatud.

3-13-2168 6(6)

14. Isegi kui kaebaja poolt peetav raamatupidamine ei hõlma laoarvestust maksuhalduri poolt küsitud kujul ning teatud teabe andmiseks on vajalik esitada või analüüsida algdokumente, siis ei viita ka see ülemäärasele koormavusele. Kaebaja ei ole sisuliselt selgitanud, mida ta peab silmas nõutud dokumentide suure mahu / arvestatava koguse all. Seega on tegemist kaebaja subjektiivse hinnanguga, mida ei ole kohtul võimalik selle üldsõnalisuse tõttu kontrollida. Samas on ringkonnakohtu hinnangul oluline, et kui kaebaja on võimeline igakuiselt teatud mahus majandustegevust läbi viima (suhtlema tehingupartneritega, vormistama tehingute kohta dokumente, kaupa üle andma ja vastu võtma, raamatupidamist korraldama jms), siis võib eeldada ka kaebaja piisavat võimekust kahe kuu tehingute kohta raamatupidamisregistritest ja algdokumentidest teavet komplekteerida.

15. Üheks revisjoni oluliseks tunnuseks võib pidada ka maksukohustuslase poolt revisjoni ajaks revidendi kasutusse tööruumi või töökoha andmise nõuet, samuti jooksvalt revidendile teabe ja selgituste andmise kohustust (MKS § 78 lg 3). Selliste kohustuste panemist kaebajale vaidlustatud korraldusest ega poolte seisukohtadest ei nähtu.

16. Asjakohatud on kaebaja etteheited, et vaidlustatud korralduse alusel teostab maksuhaldur varjatult tagatise määramise menetlust ning viide VKS § 42 lg-le 4 tekitab ebaselgust, millist konkreetset menetlust kaebaja suhtes menetletakse. Kaebaja maksuarvestuse õigsuse kontroll on maksuhalduri seadusest tulenev õigus ja kohustus (MKS § 10 lg 2 p 1) ning maksuhaldur on vaidlustatud korralduses selgelt väljendanud, et rakendab enda vastavat pädevust. Seejuures on halduskohus tuvastanud, et lisaks maksuarvestuse õigsuse kontrollimisele on kaebaja suhtes viidud paralleelselt läbi ka kütuse müüja tagatise suurendamise menetlus (MTA 24.10.2013 otsus – tl 40). Seega on menetlused selgelt eristatud ja eristatavad ning ebaselgust antud küsimuses kaebaja jaoks olla ei saanud. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhalduril seejuures õigus ja võimalus algatada tagatise suurendamise menetlus (VKS § 42 lg 4) ka ilma maksuarvestuse õigsuse kontrollita, seega puudus igasugune vajadus teha seda varjatult maksuarvestuse õigsuse kontrolli kaudu. Asjaolu, et maksuarvestuse õigsuse kontrollimise menetluses tuvastatud teave võib anda ajendi kütuse müüja tagatise ümbervaatamiseks, on seejuures õiguslikult aktsepteeritav ja vastavuses VKS-st tulenevate maksuhalduri ülesannetega (VKS 2. pt, § 20 lg 1 p 2). Selline asjaolu ei saanud tulla kaebajale üllatusena, kuivõrd sellele on vaidlustatud korralduses selgesõnaliselt viidatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sellise viite näol on tegemist asjakohase teavitusega.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud (apellatsioonimenetluses riigilõiv 15 eurot, kulu on kantud) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

Ruth Plaks

Virgo Saarmets