3-13-1800/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-1800 Haldusasi VV kaebus Maksuja Tolliameti 21.06.2013 korralduse nr 12.2-3/14264-15 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – VV, volitatud esindaja vande-advokaat Tiia Nurm Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Kaire Vacker Vaidlustatud kohtulahendid Tallinna Halduskohtu 07.05.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus VV apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta VV apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.05.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-1800 muutmata.

2. Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.04.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

3-13-1800 2(8) tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti (MTA) 21.06.2013 korraldusega nr 12.2-3/14264-15 kohustati VV- it kui kolmandat isikut andma suulist teavet seoses 2013. a jaanuaris tehtud töödega OÜ-s G. Korraldus kuulus täitmisele suulise teabe andmisega maksuhalduri ametiruumides 30.07.2013 kell 13.00. Korralduse kohaselt kontrollib maksuhaldur OÜ G 2013. a jaanuari käibedeklaratsioonil kajastatud käibemaksu tagastusnõude õigsust. Nimetatud ülesande täitmiseks väljastas MTA OÜ-le G 01.04.2013 korralduse nr 12.2-3/14264-2. OÜ G poolt esitatud teabe ja dokumentide kohaselt on perioodil 2013. a jaanuar teostatud töid XXXXX-XXXXXX XXXX ja XXXXXXXX objektidel. Kuna VV oli kontrollitaval perioodil OÜ G töötaja, teostades töid ülalnimetatud objektidel, võib tema valduses olla teavet, mis on abiks OÜ G poolt kontrollimiseks esitatud andmete ja seletuste tõepärasuse hindamisel ja maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel.

2. VV esitas MTA 21.06.2013 korraldusele vaide, mille MTA jättis 06.08.2013 vaideotsusega nr 6-1/1631-2 rahuldamata.

3. VV esitas 28.08.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 21.06.2013 korralduse tühistamiseks. 1) Korraldus on õigusvastane, kuna kaebajat kohustatakse andma ütlusi, ilma et selleks esineks õiguslik alus. Nõue selgituste andmiseks maksuhalduri ametiruumides on kaebaja jaoks ühtlasi ülemäära koormav. Kaevatav haldusakt ei vasta maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg 2 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54, § 55 lg 1 ja § 56 lg 1 nõuetele. Korraldusest ei nähtu selle andmise faktilist ega õiguslikku alust. 2) MKS § 61 lg 1 esimese lausega sätestatakse teabe nõudmise eesmärk – maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemine. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu selle andmise faktilist ega õiguslikku alust. 3) MKS § 61 lg-ga 2 sätestatakse, et üldjuhul tuleb enne kolmandalt isikult teabe nõudmist teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole. Korralduses küll väidetakse, et maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on eelnevalt pöördutud OÜ G poole, kuid nimetatud väide on umbmäärane ja kontrollimatu. 4) Korraldusest ei nähtu, milliste konkreetsete asjaolude kohta maksuhaldur soovib teavet kaebajalt kui töötajalt. Samuti ei ilmne korraldusest, miks on maksuhaldur veendunud, et just kaebajal, mitte mõnel muul töötajal, võib olla teavet tehingute kohta, mille alusel teostas OÜ G töid korralduses nimetatud objektidel. Samuti ei nähtu korraldusest, et kaebajal võib olla teavet asjaolude kohta, mille kohta ei pruugi olla teavet mõnel teisel töötajal. 5) Kaevatav haldusakt ei ole taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalne. Põhjendatud ei ole koormata kolmandaid isikuid kohustusega ilmuda teabe andmiseks maksuhalduri juurde n.ö igaks juhuks. Kui teavet nõutakse mitmetelt kolmandatelt isikutelt, peab maksuhaldur põhjendama, miks ta leiab, et isikutele teada olevad asjaolud võivad olla erinevad ja seetõttu on vajalik kuulata üle kõik maksuhalduri poolt oluliseks peetud isikud. Kaevatava korralduse sõnastusest jääb mulje, et teavet ei nõuta mitte üksnes kaebajalt, vaid sama teavet nõutakse ka paljudelt teistelt. Seega on maksuhaldur pannud isikule kohustusi, ilma et ta oleks veendunud kaebajalt

3-13-1800 3(8) teabe saamise vajalikkuses ja teabe olulisuses seonduvalt maksumenetlusega. Taolisel eesmärgil antud haldusakt ei ole taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalne. 6) Kuigi uurimispõhimõte lubab maksuhalduril valida asja õigeks otsustamiseks vajalike tõendite liigi korral ka nende kogumise viisi (kirjalikud või suulised selgitused, teabe esitamine sidevahendite abil või kohapeal), on kohtupraktikas peetud teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise nõuet kõige enam koormavamaks. MKS § 61 lg 1 kohaselt peab esinema mitte ainult teabe saamise vajadus, vaid ka isiku kohaleilmumise vajadus. Vastava vajaduse peab näitama ära korralduses. Vaidlustatud haldusaktist nimetatud põhjendusi ei nähtu ning rikutud on oluliselt põhjendamiskohustust.

4. Maksuja Tolliamet palus 09.10.2013 vastuses jätta VV kaebus rahuldamata.

1) Vaidlustatud korraldusest nähtub, et maksuhaldur on pöördunud 01.04.2013 korraldusega maksukohustuslase poole ning viimane on esitanud maksuhalduri poolt nõutud teabe ja dokumendid.

2) Kaebaja ei viita, millisele sättele tuginevalt on maksuhalduril kohustus kajastada korralduses põhjendusi selle kohta, milliste konkreetsete tehingutega seotud küsimustes on maksuhaldur varasemalt maksukohustuslase poole pöördunud, või põhjendada veenvalt seda, millest tingituna on maksuhalduril alust arvata, et kaebajale võivad teada olla asjaolud, mille kohta maksukohustuslane on teavet juba andnud. Kaebaja etteheited on alusetud ja oma iseloomult otsitud. Kaebaja kui maksukohustuslase töötaja ei soovi korraldust täita, kartuses anda oma tööandjale ebasobilikke seletusi.

3) Maksuhaldur ei ole kaebajalt teabe nõudmisel seotud eelnevalt maksukohustuslasele esitatud küsimustega (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-98-10 ja 3-3-1-26-11). Maksukohustuslase poolt esitatud teabe kohaselt tehti 2013. a jaanuaris töid XXXXX-XXXXXX XXXX ja XXXXXXXX objektidel. Samal perioodil töötas kaebaja maksukohustuslase juures. Seetõttu ongi korralduses selgitatud, et kaebajalt nõutakse teavet maksukohustuslase poolt esitatud teabe ja dokumentide õigsuses veendumiseks ning maksustamisel tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Seesugune põhjendus on piisav, mõistmaks, miks kaebaja maksuhalduri juurde kutsutakse.

4) Vajadust kolmanda isiku kohustamiseks ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse on kaevatavas korralduses põhjendatud. Üheselt on arusaadav, et kaebajalt soovitakse teavet XXXXX- XXXXXX XXXX ja XXXXXXXX objektide kohta. Maksuhalduril ei ole võimalik viia läbi vestlust, esitades kaebajale küsimusi kirjalikult, kuna pole teada, kas maksuhalduril tuleb sõltuvalt vastusest esitada täiendavaid täpsustavaid küsimusi või mitte. Samuti tagab kaebaja kohaletulek seletuste usaldusväärsuse, kuivõrd seletused võetakse maksuhalduri juures ning välistatud on, et küsimustele esitatud vastused oleksid kooskõlastatud kellegi teisega, näiteks tööandjast maksukohustuslasega. Kohaletuleku vajaduse eraldi motiveerimine ei ole nõutav.

5) Kaebaja ei ole selgitanud ega tõendanud, miks ta leiab, et korralduse täitmiseks maksuhalduri juurde tulek on temale ülemäära koormav. Maksuhaldur väljastas korralduse 21.06.2013 ja kaebajal paluti ilmuda maksuhalduri juurde rohkem kui kuu aja pärast ehk 30.07.2013. Samuti nähtub korraldusest, et kaebaja elab Tallinnas ning ka maksuhalduri ametiruumid asuvad Tallinnas. Seega ei ole kaebaja kohustus ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse ülemääraselt või põhjendamatult koormav.

5. Tallinna Halduskohus jättis 07.05.2014 otsusega VV kaebuse rahuldamata.

3-13-1800 4(8) 1) Kuivõrd MKS-ga on maksuhaldurile antud õigus nõuda kolmandalt isikult maksumenetluses igasugust tähendust omavat teavet ja kolmas isik on sellisel juhul kohustatud nõutud andmeid esitama (MKS § 61 lg 1; Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-24-11, 3-3-1-25-11, 3-3-1-26-11) ning kaebaja ei ole toonud välja tõendite ja andmete esitamisest keeldumise asjaolusid (MKS § 64), lähtub kohus eeldusest, et kaebaja osas ei esinenud kaevatava korraldusega pandud kohustuse täitmisest keeldumist tingivaid aluseid.

2) Maksuhalduri korraldus, millega nõutakse kolmandalt isikult teabe andmist, on õigusvastane eelkõige juhul, kui nõutav teave ei ole ilmselgelt vajalik kontrollitava isiku maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks või kui teabe andmine oleks kolmandale isikule põhjendamatult koormav (vt otsus haldusasjas nr 3-10-1784). Kumbagi neist põhjustest ei esine. Vaidlustatud korraldus on piisavalt põhjendatud ning selles on selgelt väljendatud, miks on käesoleval juhul vajalik teabe saamine kolmandalt isikult ehk kaebajalt ning millise maksumenetluse jaoks teavet vajatakse.

3) Kaebajale pandud kohustus ilmuda teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ei ole ebaproportsionaalne. MKS § 61 lg-s 1 on maksuhaldurile selline õigus sõnaselgelt ette nähtud. Liiatigi on maksuhalduril pädevus otsustada maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle (MKS § 11 lg 2). Korralduses, millega kolmandalt isikult teavet nõutakse, ei tule üksikasjalikult põhjendada kolmanda isiku kutsumist maksuhalduri ametiruumidesse. Sellise korralduse põhjendamiskohustus on juba korralduse eesmärgist tulenevalt tavapärasest väiksem.

Kolmanda isiku poole pöördumise põhjuse kirjeldus ei pea sisaldama üksikasjalikke selgitusi selle kohta, milliste konkreetsete tehingute kohta milliseid konkreetseid küsimusi soovib maksuhaldur kolmandale isikule esitada. Piisab sellest, kui korraldusest selgub üldine põhjus, miks maksuhaldur kolmandalt isikult teabe saamist vajalikuks peab (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-98-10). Kaevatavast korraldusest selgub see üheselt – maksuhaldur peab teabe saamist vajalikuks, kuna kontrolli objektiks on OÜ G käibemaksukohustuste täitmine perioodil, mil kaebaja oli OÜ G töötaja ja töid teostas.

See, milliseid selgitusi isik maksuhaldurile esitada saab või milliseid konkreetseid küsimusi maksuhaldur kolmandale isikule esitab, saab selguda alles kolmanda isiku selgituste ärakuulamise käigus, mitte aga enne seda.

4) Teabe andmise korralduses pöördumise põhjuse äranäitamine on eelkõige vajalik selleks, et kolmas isik saaks aru, millega seoses temalt teavet nõutakse. See on kaevatavast korraldusest täiesti arusaadav. Seega on maksuhaldur täitnud kaevatavas korralduses haldusakti põhjendamise üldnõuded, kuivõrd korralduses on viide selle andmise õiguslikule alusele (MKS § 61 lõiked 1 ja 3) ja piisavalt on selgitatud korralduse andmise faktilist alust.

5) Kaevatavas korralduses on maksuhaldur märkinud, et OÜ G esitas nõutud teabe ja dokumendid, mille õigsuses veendumiseks ilmnes vajadus saada teavet kolmandalt isikult. Selline kontroll on hõlmatud MKS § 61 lg-s 1 sätestatud teabe nõudmise eesmärgiga teha kindlaks OÜ G maksumenetluses tähendust omavad asjaolud. Riigikohus on selgitanud, et nõuet, et eelnevalt peab olema teavet nõutud maksukohustuslaselt, ei tule mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil. Maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks nõudma samade tehingute kohta teavet kõigepealt maksukohustuslaselt. Kaevatava korralduse puhul on see nõue täidetud, arvestades, et kaevatava korraldusega nõuti kolmandalt isikult teavet samal kindlaksmääratud perioodil toimunud tehingute kohta.

6) Maksuhalduril on maksumenetluses lai kaalutlusruum, otsustamaks, kas konkreetselt kolmandalt isikult teavet küsida. Olukorras, kus teabe saamise vajadus on põhjendatud, ei tingi kaebuse rahuldamist kaebaja väited, et korraldusest ei ilmne, miks loodab maksuhaldur saada teavet just kaebajalt, mitte mõnelt teiselt OÜ G töötajalt. Maksuhalduril ei lasu kohustust anda

3-13-1800 5(8) korralduses kolmandale isikule teada, kas ja milliste teiste kolmandate isikute käest teavet küsitakse. Seetõttu on põhjendamatud kaebaja väited, justkui peaks maksuhaldur kaebajale koostatud korralduses põhjendama iga OÜ G töötaja ülekuulamise vajalikkust eraldi, tuues välja põhjendused, miks ta leiab, et isikul on teavet asjaolude kohta, mille kohta ei pruugi olla teavet mõnel teisel isikul. Kaebajale suunatud korraldusest peab selguma, miks peab maksuhaldur põhjendatuks nõuda teavet kaebajalt. Kaebajalt teabe nõudmise põhjendatus selgub kaevatavast korraldusest üheselt. 7) Eeltoodust tulenevalt on kaevatav korraldus kaebaja õiguste suhtes igati proportsionaalne, sisaldades samas nii piisavat õiguslikku kui faktilist alust. Maksuhaldur ei ole selles ka nõudnud kaebajalt teavet, mille kasutamiseks tal vajadus puudub. Seega on kaevatav korraldus õiguspärane ja põhjendatud ning sellega ei ole rikutud kaebaja õigusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. VV palub 06.06.2014 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. 1) Kaebaja ei sea kahtluse alla kaevatavas otsuses toodud järeldust, mille kohaselt on maksuhalduril maksumenetluses lai kaalutlusruum, otsustamaks, kas konkreetselt kolmandalt isikult teavet küsida. Nimetatud õiguse kasutamine peab aga olema taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalne. Proportsionaalne ei ole teabe nõudmine kolmandalt isikult kui töötajalt olukorras, kus sama teavet on maksuhaldur nõudnud veel paljudelt maksukohustuslase töötajatelt ja maksukohustuslaselt endalt. Nimetatud õiguse kuritarvitamise vältimiseks peab maksuhaldur korralduses põhjendama, miks on maksuhaldur veendunud, et just kaebajal, mitte aga mõnel muul töötajal võib olla maksumenetluses tähtsust omavat teavet. Maksuhalduril ei ole õigust kutsuda ütluste andmiseks n.ö igaks juhuks välja kõik või valdav osa maksukohustuslase töötajatest ja juhtkonnast. Kohus on tõlgendanud maksuhalduri pädevust laiemalt, kui see on MKS § 61 lg-s

1 sätestatud eesmärgi suhtes lubatav. Asjaolu, et maksuhalduril on formaalselt õigus nõuda kolmandalt isikult teavet, ei tähenda, et maksuhalduri nõue on põhjendatud ka olukorras, kus sama teavet on nõutud mitmetelt kolmandatelt isikutelt. 2) Kohus hindas küll asjaolu, kas esinevad kaebaja poole pöördumise formaalsed eeldused, kuid jättis hindamata, kas täidetud olid ka materiaalsed eeldused. Samuti jättis kohus hinnangu andmata kaebaja väitele, mille kohaselt ei ole kaevatav haldusakt proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Kohtu seisukoht, mille kohaselt ei pea maksuhaldur MKS § 61 kohaldamisel nimetatud asjaoludega arvestama, ei ole õige. MTA ei ole toonud välja asjaolusid, miks on olulised just kaebaja ütlused. Korraldusest ei nähtu selle faktiline alus. 3) Kohus on õigesti leidnud, et korralduses tuleb märkida andmed, millise maksukohustuslase maksumenetlusega seoses teavet kogutakse ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Õige ei ole aga tuvastus, et nimetatud nõuded on täidetud. Vaidlustatud korraldusest ei selgu, milliste konkreetsete asjaolude kohta soovib maksuhaldur teavet kaebajalt kui maksukohustuslase töötajalt. Korralduses tehtud viide, mille kohaselt on täiendava informatsiooni küsimine kaebajalt põhjendatud asjaoluga, et isik tegi perioodil jaanuar 2013. a töid XXXXX-XXXXXX XXXX ja XXXXXXXX objektidel, ei ole piisav. Korraldusest ei ilmne, miks on vajalik koormata kaebajat korralduses esitatud teabe esitamise nõudega olukorras, kus maksuhaldur oli eelnevalt tuvastanud, et kaebaja tegi töid maksustamisel tähtsust omavatel objektidel. Seega on korraldusega kaebajalt nõutud teavet, mis maksuhalduril oli juba olemas.

3-13-1800 6(8) 4) Käesolevaks ajaks on maksumenetlus lõpule viidud ja MTA on 03.10.2014 teinud maksuotsuse nr 12.2-3/14265-15. Kuivõrd maksumenetlus on lõpule viidud, siis puudub haldusmenetlus, mille eesmärkide täitmiseks on antud vaidlustatud korraldus.

7. Maksuja Tolliamet palub 29.07.2014 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Uurimispõhimõttest tulenevalt on maksuhalduril kohustus selgitada välja kõik maksumenetluses tähendust omavad asjaolud. Et seda saavutada, on üheks vahendiks seaduses sätestatud õigus nõuda teavet kolmandatelt isikutelt. Tulenevalt MKS § 61 lg-st 1 on maksuhalduril õigus kolmandalt isikult nõuda mistahes teavet, mis on vajalik maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Seega on oluline üksnes see, et teabe küsimine kolmandalt isikult oleks puutumuses maksukohustuslase suhtes läbiviidava kontrolliga.

2) Seadus annab maksuhaldurile laia kaalutlusruumi otsustamaks, kellelt ja mis teavet on maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks vaja saada. Kolmas isik ei saa otsustada seda, et temale teadaolev info pole maksuhaldurile maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks asjakohane. Samuti ei saa kolmas isik otsustada seda, et kui teistelt kolmandatelt isikutelt (antud juhul teistelt töötajatelt) on maksuhaldur teavet saanud, siis temalt ei ole tarvis enam seletusi võtta. Seda saab olemasolevate tõendite ja info pinnalt otsustada üksnes maksuhaldur, sest vaid maksuhaldurile on teada kõik asjaolud, mis on juba välja selgitatud ning mis vajavad veel uurimist või täpsustamist. Sellest tulenevalt on asjakohatud ka kaebaja väited, et maksuhaldur peaks korralduses vastavaid asjaolusid põhjendama.

3) Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur soovib isikult teavet saada n-ö igaks juhuks. Oluline on see, et kaebaja tegi 2013. a jaanuaris XXXXX-XXXXXX XXXX ja XXXXXXXX objektidel tööd ning maksuhaldur on alustanud OÜ G suhtes 2013. a jaanuari osas üksikjuhtumi kontrolli, millest tulenevalt soovib maksuhaldur saada infot just konkreetsel perioodil ja konkreetsetel objektidel tehtud tööde kohta.

4) Enne kolmanda isiku poole pöördumist on maksuhaldur pöördunud teabe saamiseks maksukohustuslase poole ning korraldusest tulenevalt peabki maksuhaldur vajalikuks kontrollida maksukohustuslaselt saadud teabe ja dokumentide õigsust. Seega ei nõustu vastustaja kaebaja väitega, et korraldusest ei nähtu, milliste konkreetsete asjaolude kohta soovib maksuhaldur teavet kaebajalt kui maksukohustuslase töötajalt. Seejuures piisab, kui maksuhaldur märgib korralduses perioodi ja objektid, millega seonduvalt maksuhaldur teavet soovib, ja maksuhaldur ei pea korralduses täpsemalt märkima, mida isikult vestluse käigus soovitakse teada saada või küsida.

5) Kaebaja ei ole tuginenud sellele, et tal oleks seaduse alusel õigus keelduda seletuste andmisest. Kuna maksuhaldur on isikule väljastanud korralduse, mis vastab MKS §-s 61 sätestatud nõuetele, ning kaebaja esitatud seisukohad ei tugine seadusel ega ole kohtupraktikaga kooskõlas, siis püüab kaebaja lihtsalt otsitud väidete abil vältida maksuhaldurile seletuste andmist.

6) Asjaolu, et maksumenetlus on käesolevaks ajaks lõppenud, ei tähenda, et korraldus ei oleks kehtiv ja õiguspärane ning nimetatud asjaolu ei tingi apellatsioonkaebuse rahuldamist.

7) Menetluskulude nimekirja esitas kaebaja peale kohtu poolt määratud tähtaega, seega tuleb menetluskulude väljamõistmise taotlus jätta rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-13-1800 7(8)

8. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on põhjendatud ning esitatud apellatsioonkaebus ei anna alust selle muutmiseks. Halduskohus kohaldas MKS § 61 õigesti ning ei jätnud vaidlustatud korralduse materiaalseid eeldusi ja proportsionaalsust hindamata, vaid hindas neid kaebajast erinevalt. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, lisades täiendavalt järgmist.

9. MKS § 61 sätestab eeldused kolmandalt isikult (menetlusväliselt isikult) teabe nõudmiseks. Sellisteks eeldusteks on nõutava teabe seos maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisega (lg 1), eelnev pöördumine maksukohustuslase poole (lg 2) ning teabe nõudmine MKS §-le 46 vastava korralduse vormis, kuhu märgitakse muu hulgas kolmanda isiku poole pöördumise põhjus (lg 3). MKS § 46 sätestab haldusakti üldnõuded, sealhulgas nõude, et haldusaktis peavad sisalduma haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (lg 3 p 5).

10. Halduskohus on põhjendatult tuvastanud, et kaebajalt teabe nõudmise eeldused on täidetud. Eelnevalt on pöördutud teabe saamiseks maksukohustuslase (OÜ G) poole ning korraldus vastab MKS § 46 tingimustele, sh selgub sellest korralduse andmise õiguslik ja faktiline alus. Korraldusest nähtub, mille kohta teavet küsitakse (OÜ G poolt 2013. a jaanuaris teostatud tööd XXXXX-XXXXXX XXXX ja XXXXXXXX objektidel), millega seoses teavet küsitakse (OÜ G 2013. a jaanuari käibedeklaratsioonis kajastatud andmete õigsuse kontroll) ja miks seda küsitakse korralduse adressaadilt (kaebaja teostas eelnimetatud objektidel töid OÜ G töötajana). Samuti on korraldusest arusaadav, kuidas seondub soovitav teave maksumenetlusega, millega seoses teavet küsitakse. Nimelt on korralduses selgitatud, et maksuhaldur soovib veenduda OÜ G poolt maksumenetluse käigus esitatud teabe ja dokumentide õigsuses. Selline maksukohustuslaselt saadud teabe kontrollimine on hõlmatud MKS § 61 lg-s 1 sätestatud teabe nõudmise eesmärgiga (vt Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-98-10 p 19 ja otsuse nr 3-3-1-24-11 p 14).

11. Maksuarvestuse õigsuse kontrollimine on maksuhalduri seadusest tulenev kohustus (MKS § 10 lg 2 p 1). Maksuarvestuse aluseks olnud sündmustes osalenud isikutelt teabe kogumine on kõige vahetum viis selle kohustuse täitmiseks. Asjaolu, et maksuhaldur kogub seejuures teavet kõigilt või paljudelt sündmustes osalenud isikutelt, ei viita pädevuse kuritarvitamisele, vaid vastupidi, uurimisprintsiibi igakülgsele järgimisele (MKS § 11 lg 1). Maksukohustuslase töötajalt teabe nõudmist tööde kohta, mis seonduvad maksukohustuslase maksuarvestuse õigsuse kontrolliga, tuleb eeltoodust tulenevalt lugeda kohaseks, vajalikuks ja proportsionaalseks seatud eesmärgi suhtes.

12. Oluline on seejuures, et kaebaja ei eitagi tegelikkuses enda kokkupuudet OÜ G poolt 2013. a jaanuaris XXXXX-XXXXXX XXXX ja XXXXXXXX objektidel teostatud töödega (st nõutud teabe seotust kontrolliobjektiga), vaid kaebajale jääb ebaselgeks, millist mõju saab temal olev teave avaldada maksumenetlusele. Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtu ja vastustajaga, et kolmanda isiku poole pöördumise põhjendamisel ei ole nõutav detailse ülevaate andmine maksumenetlusest, vaid selgitada tuleb nõutud teabe ja maksumenetluse üldist seost, mis võimaldab korralduse adressaadil mõista, et teabe nõudmine ei ole ilmselt meelevaldne. Kolmandale isikule tehtud korralduse põhjendamine teenib eelkõige selgitamiskohustuse, mitte tõendamiskohustuse eesmärki. Kolmanda isiku õiguste ja kohustuste seisukohast ei ole vajalik üksikasjalik ülevaade, millised asjaolud on teise isiku maksumenetluses tuvastanud ja milliseid järeldusi plaanib maksuhaldur kogutava teabe pinnalt teha. Samuti ei pea maksuhaldur veenma kolmandat isikut enda menetlustaktika põhjendatuses, s.o miks ei pöörduta teabe saamiseks muude isikute poole või miks pöördutakse lisaks muudele isikutele konkreetse adressaadi poole. Menetlusvälisel isikul puudub subjektiivne õigus teada teise isiku suhtes läbiviidava maksumenetluse täpset sisu (muu hulgas piirab seda maksusaladuse hoidmise kohustus), seega ei saa maksuhaldur menetlusvälise isiku õigusi ka rikkuda, jättes maksumenetluse sisu detailselt sel-

3-13-1800 8(8) gitamata. MKS § 61 lg 1 regulatsioon, mille kohaselt saab teavet nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks, on eelkõige maksuhalduri pädevuse piire kehtestav, mitte korralduse motiveerimise ulatust reguleeriv säte.

13. MKS § 59 lg-st 1 ja HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt on kohtu pädevus sekkuda haldusorgani kaalutlusõigusesse piiratud. Kohus saab kontrollida, kas maksumenetluse käigus teabe nõudmine kolmandalt isikult omab puutumust maksumenetluses tähendust omavate asjaoludega, kuid sellise teabe kogumise vajaduse üle otsustab haldusorgan. Käesolevas asjas ei ole kohtule esitatud andmeid, mis annaksid aluse lugeda kontrolliobjektiga selges seoses oleva teabe kogumine ilmselt ebavajalikuks.

14. Maksuhalduri lai kaalutlusõigus hõlmab ka teabe kogumise viisi. Maksuhaldur on põhjendanud, miks pandi kaebajale kohustus ilmuda teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse. Nimelt võimaldab suuline vestlus sõltuvalt vastustest esitada koheselt täiendavaid ja täpsustavaid küsimusi, samuti piirab küsitlemine maksuhalduri ametiruumides vastuste eelnevat kooskõlastamist kellegi teisega, näiteks tööandjast maksukohustuslasega. Maksuhaldur on ka selgitanud, et kaebajat teavitati korralduse täitmise kohustusest enam kui kuu aega ette ning kaebajat kohustati ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse samas linnas, kus kaebaja elab. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud neil asjaoludel nõue ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse kaebaja suhtes ülemääraselt või põhjendamatult koormav (sarnasele seisukohale on asunud Riigikohus otsuses nr 3-3-1-98-10, p 14).

15. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud korraldus vastab MKS § 61 nõuetele ning halduskohus on põhjendatult jätnud kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning rajaneb asjas esitatud ja kogutud tõenditel. Kohus ei ole hinnanud esile toodud asjaolusid menetlusosalistest erinevalt. Kohtuotsus on kohtu järeldusteni jõudmise osas jälgitav. Kaebaja väidete ja järeldustega mittenõustumist ei saa lugeda motiveerimispuuduseks.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus jääb muutmata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

Ruth Plaks

Virgo Saarmets