3-14-50549/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

31. märts 2015, Tartu Haldusasja number 3-14-50549 Haldusasi X kaebus Tartu Vangla vastu tekitatud kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot seoses lambi puhastamise käigus kukkumisel tekkinud jalalaba marrastusega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26.09.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus X apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta X tõendi väljanõudmise taotlus rahuldamata.

2. Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Tühistada Tartu Halduskohtu 26.09.2014. a otsus osas, millega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata ja Tartu Vangla ametniku poolt 26.11.2013 X antud korraldus laelambi puhastamiseks õigusvastaseks tunnistamata.

4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada X kaebus osaliselt ja tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla ametniku poolt 26.11.2013 X antud korraldus laelambi puhastamiseks.

5. Ülejäänud osas jätta X kaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.09.2014 otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o arvates 31.03.2015 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav X esitas 08.01.2014 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis tervisekahju tekitamise eest hüvitist 3000 eurot. Kaebaja oli 26.11.2013 vanglaametniku korraldust täites laelampi puhastades kambris kukkunud. Kukkumise tulemusena oli tal tekkinud vasakule jalale marrastus, mistõttu ta pidi tundma füüsilist valu ja hirmu oma elu ja tervise pärast.

2. Tartu Vangla jättis 20.03.2014 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla leidis, et marrastust jalal saab pidada tervisekahjustuseks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 mõttes ning kaebaja kukkus eeldatavasti vangla õigusvastase tegevuse tõttu, sest talle ei võimaldatud laes asuva valgusti puhastamiseks mingeid abivahendeid, nt redelit, kuid see ei tähenda veel tingimata, et kinnipeetaval oleks õigus rahalisele hüvitisele. Kaebajale tekkinud tervisekahjustus oli väike, see ei vajanud ravi ning see ei saanud põhjustada tema elukvaliteedi tegelikku halvenemist. Vangla on tunnistanud, et kinnipeetavale antud korraldus oli õigusvastane ning vangla vabandas kinnipeetava ees. Vangla leidis, et tekkinud mittevaraline kahju on õigusvastase tegevuse tunnistamise ning vabandamisega hüvitatud ning jättis taotluse rahalise hüvitise maksmiseks rahuldamata.

3. X esitas 17.04.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega palus Tartu Vanglalt talle tekitatud tervisekahju eest välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena 3000 eurot. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli vangla õigusvastane ja süüline tegevus tõendatud. Vanglaametnik oleks pidanud enne korralduse andmist aru saama, et rohkem kui 3 m kõrgusel nari otsas turnides võib kinnipeetav kukkuda ja ennast vigastada, millele kinnipeetav ka pärast korralduse saamist tähelepanu juhtis. Selle peale oli vanglaametnik ähvardanud ettekandega, mida võib pidada võimu kuritarvitamiseks. Kaebuse kohaselt lonkas kaebaja pärast kukkumist mitmeid päevi, kuna jalale toetuda oli valus, sõi valuvaigisteid ning määris marrastust salviga. Kaebaja leidis, et vangla vabandamine ja süü tunnistamine ei korva talle tekitatud kannatusi.

4. Tartu Halduskohus jättis 26.09.2014 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et vanglaametniku korraldus laelambi puhastamiseks ei olnud õiguspärane, kuna vangla on seda ise tunnistanud. Kohtu arvates oli tuvastatud ka vanglaametniku süüline tegevus sellise korralduse andmisel. Kohus leidis, et kuna tegu oli jalamarrastusega, oli kahjustus minimaalne, ning kaebaja ees vabandamisega luges kohus kahju korvatuks. Vangla oli süü omaks võtnud ja lubanud edaspidi sarnaseid olukordi vältida. Vanglaametniku vastutuse osas märkis kohus, et tegemist on vanglasisese otsustusega, millel ei ole puutumust kahjunõudega. Samuti ei ole kahjunõude lahendamine seotud kaebaja kohta ettekande koostamise ega kaebaja poolt seletuskirja kirjutamisega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja palub 27.10.2014 ringkonnakohtusse saabunud apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, kuna halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja menetlus on olnud ühekülgne. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et vigastusi, füüsilist valu ja ebamugavusi ei oleks tekkinud, kui vanglaametnik ei oleks kinnipeetava elu ja tervist ohtu seadvat korraldust andnud. Kohus ei ole tähelepanu pööranud asjaolule, et vanglaametnik andis lambi puhastamiseks uue korralduse, olles teadlik sama korralduse täitmisel tekkinud varasemast vigastusest, ning ähvardas korraldusele mitteallumise korral ettekandega. See on võimu kuritarvitamine. Kinnipeetava elu ja tervise ohtu seadmist ei saa pidada korvatuks pelgalt vabandusega. Apellant taotleb vanglalt asitõendina kambri joonise väljanõudmist, et kohtul oleks visuaalne ülevaade ja et kohus saaks hinnata, kuidas kukkumine oleks võinud lõppeda, kui kaebajal ei oleks olnud kiiret reaktsiooni.

6. Tartu Vangla vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Halduskohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud kaebusega seonduvat ning seega on apellandi etteheited alusetud. Viide võimu kuritarvitamisele on asjakohatu, kuna vanglateenistuse ametniku antud teistkordne korraldus lambi puhastamiseks ning sellele mitteallumine ei põhjustanud apellandile ühtegi negatiivset tagajärge. Kambri joonise või foto uurimine ei ole vajalik, kuna apellatsioonkaebusest nähtub, et apellandi sooviks on nende abil tõendada vaid oletuslikke tagajärgi. Andmed selle kohta, kui kaugel asuvad laud, tool ja kapp narivoodist, ei ole asja õigeks lahendamiseks vajalikud. Poolte vahel ei ole vaidlust kinnipeetavale antud korralduse õigusvastuse üle.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud taotluse osas nõuda vanglalt tõendina välja kambri joonis, et kohtul oleks visuaalne ülevaade kambrist ja et kohus saaks hinnata, kuidas kukkumine oleks võinud lõppeda, kui kaebaja oleks kukkunud laua, tooli või kapi pihta. Ringkonnakohus jätab kaebaja taotluse kambri joonise tõendina väljanõudmiseks rahuldamata, kuna mittevaralise kahju tekkimise aluseks olevad asjaolud on käesolevas asjas piisavalt tõendatud ning kambri joonis ei saa kuidagi asja õigele lahendamisele kaasa aidata.

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

9. Kaebaja esitas vangla vastu mittevaralise kahju nõude. Kaebaja väitel kukkus ta kambris laelampi puhastades narilt ja laelambi puhastamiseks andis korralduse vanglateenistuse ametnik. Vaidlust ei ole selle üle, et 26.11.2013 fikseeriti kaebajal vangla meditsiiniosakonnas vasakul jalal marrastus. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et 26.11.2013 oli valvur andnud kaebajale korralduse puhastada oma kambris määrdunud lamp. Kuna kinnipeetavale oli antud korraldus lambi puhastamiseks ning lambile ligipääsuks tal muid võimalusi peale naril püsti seismise ei olnud, on vangla pidanud kinnipeetava väiteid kukkumisest ning kukkumise tagajärjel vasakule jalale marrastuse tekkimisest usutavaks. Vangla nentis muuhulgas, et asjaolu tõttu, et kinnipeetavale ei võimaldatud laes asuva valgusti puhastamiseks mingeid abivahendeid, nt redelit, kukkus kinnipeetav eeldatavast vangla ametniku õigusvastase tegevuse (õigusvastase korralduse) tõttu.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et antud asjas võib tõendatuks lugeda asjaolu, et 26.11.2013, täites vanglateenistuse ametniku korraldust puhastada laelampi, kukkus kaebaja kambris ning kukkumise tulemusena tekkis talle vasakule jalale marrastus. Halduskohus märkis vaidlustatud otsuses, et tuvastamist ei vaja ka asjaolu, et vanglateenistuse ametniku poolt korralduse andmine lambi puhastamiseks ei olnud õiguspärane, kuna seda on vangla ise tunnistanud. HKMS § 158 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, millised asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas kaebus kuulub rahuldamisele. HKMS § 60 lg 2 kohaselt võib kohus lugeda omaksvõtuga tõendatuks vaid faktilisi asjaolusid, sest kohtumenetluses tõendatakse üksnes faktiväiteid, mitte õiguslikke. Õiguse kohaldamine ja ametnike tegevusega riivatud õigusele juriidilise kvalifikatsiooni andmine on kohtu ülesanne ( vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 22.12.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-21-14, p 19). Seega võis halduskohus lugeda tõendatuks asjaolu, et kaebaja oli laelampi puhastades naril seistes sealt alla kukkunud, kuid vastustaja tegevuse õigusvastasuse oleks kohus pidanud ise kindlaks tegema, kuna omaksvõtt ei saa puudutada õiguslikke väiteid.

11. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

12. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele ning sama paragrahvi punkti 4 kohaselt on kinnipeetav vanglas kohustatud pidama korras tema kasutuses olevad eluja olmeruumid. Sellest tulenevalt ei ole laelambi puhastamise korraldus iseenesest õigusvastane. VangS § 4¹ lg 1 kohaselt tuleb aga kinnipeetavat kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi, kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Seega ei tohi kinnipidamistingimustega seada kinnipeetavate tervist ja heaolu põhjendamatult ohtu. Vastustaja on ka ise tunnistanud, et laes asuva valgusti puhastamine narile ronides on küllaltki ohtlik tegevus ning kinnipeetavale oleks lambi puhastamiseks tulnud võimaldada mingeid abivahendeid, nt redelit. Kuna kinnipeetavale vajalikke abivahendeid ei võimaldatud, oli vanglateenistuse ametniku korraldus puhastada laelampi ebaproportsionaalne, sest võrreldes eesmärgiga, mida teenib kinnipeetava kasutuses olevate eluja olmeruumide korraspidamise nõue, oli kinnipeetava tervise ja heaolu ohtu seadmine antud juhul ülemäärane. Seega oli laelambi puhastamise korraldus õigusvastane ja juhul, kui kohus selle tuvastab, peaks kehtiva kohtupraktika kohaselt sellekohane kohtu seisukoht kajastuma ka kohtuotsuse resolutsioonis, mitte üksnes otsuse põhjendavas osas.

13. Kukkumise tulemusena sai kaebaja vasakule jalale marrastuse. Lisaks sellele väidab kaebaja, et ta lonkas mitu päeva, sest jalale oli valus toetada, tarvitas valuvaigisteid ning määris marrastust salviga. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist. RVastS § 7 lg 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Võlaõigusseadus § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada, kuna valu ja kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Üldjuhul on piisav tõendada asjaolusid, millega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise. Mittevaralise kahju tekkimist ja selle suurust hindab kohus diskretsiooni alusel (vt. nt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.01.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-78-11, p 15). RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muu hulgas süüliselt tervise kahjustamise korral. Ringkonnakohtu arvates on usutav, et kukkumise tagajärjel tekkinud marrastusega võisid mingil määral kaasneda ka valu ja ebamugavustunne. Seega saab antud juhul mittevaralise kahju tekkimist eeldada. Ringkonnakohus leiab, et tuvastatud on ka põhjuslik seos vangla õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel, kuna kinnipeetav kukkus vanglateenistuse õigusvastast korraldust täites.

14. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et kannatanu võib nõuda kahju hüvitamist üksnes siis, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Vanglaametniku korralduse seaduslikkust tuleb eeldada ning kinnipeetav on kohustatud seda täitma isegi juhul, kui see hilisemal kontrollil osutub õigusvastaseks (vt. nt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Vanglateenistuse ametniku korraldus puhastada laelampi ei vasta ka ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele. Seega ei saa laelambi puhastamiseks narile ronimist kaebajale ette heita. Kaebaja on kaebuses välja toonud, et pärast seda, kui vanglateenistuse ametnik oli andnud laelambi puhastamise korralduse, oli kaebaja juhtinud vanglateenistuse ametniku tähelepanu asjaolule, et naril turnides võib ta kukkuda ja ennast vigastada. Seetõttu võib öelda, et kaebaja oli esmaste õiguskaitsevahendite abil asunud oma õigusi realiseerima.

15. RVastS § 9 lg 1 kohaselt on mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral avaliku võimu kandja vastutuse eelduseks ka süü. Süü puudumise tõendamiskoormis lasub avaliku võimu kandjal. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest üksnes siis, kui ta tõendab, et ta ei olnud mittevaralise kahju tekitamises süüdi (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 06.06.2002. a otsus asjas nr 3-3-1-27-02, p 14). Süüst vabanemiseks piisaks, kui vastustaja tõendaks, et ta ei olnud hooletu. Vastustaja on asja materjalidest nähtuvalt möönnud (tl 4), et kinnipeetavale oleks laelambi puhastamiseks tulnud võimaldada mingeid abivahendeid, nt redelit. Seega ei ole vastustaja oma süü puudumist tõendanud ja on pigem seda tunnistanud.

16. Eeltoodust tulenevalt on mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldused antud juhul täidetud. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Halduskohus on leidnud, et kuna tekitatud tervisekahjustus oli minimaalne, tuleb vangla vabandusega lugeda kahju kaebajale korvatuks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesolevas asjas ei ole mittevaralise kahju rahas hüvitamine põhjendatud. Riigivastutuse seadus ei näe ette, et mittevaraline kahju tuleks alati hüvitada rahas. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve rikkumise raskus seda õigustab (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 05.03.2014. a otsus asjas 3-3-1-10-14, p 12.2). Tulenevalt asjaoludest, et tekkinud tervisekahjustuseks oli kaebaja jala marrastus ja kaebaja ei ole tõendanud püsiva tervisekahjustuse tekkimist, on ringkonnakohus seisukohal, et tegemist ei olnud kaebaja õiguste niivõrd olulise rikkumisega, millega oleks kaasnenud kaebajale tagajärg, mis tuleks hüvitada rahas.

17. RVastS § 11 lg 3 kohaselt võib avaliku võimu kandja, sõltumata kannatanu tahtest, kõrvaldada oma tegevuse õigusvastased tagajärjed ka muul viisil, kui rahaline hüvitis oleks tagajärgede kõrvaldamise kuludest tunduvalt suurem ning isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitamist. Käesolevas asjas on vangla vabandanud kinnipeetava ees (tl 4 pöördel). Riigikohus on enne riigivastutuse seaduse jõustumist esitatud mittevaralise kahju hüvitamise alase kaebuse lahendamisel leidnud, et mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega lisaks kahju rahalisele hüvitamisele, nt vabandamisega kannatanu ees (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 06.06.2002. a otsus asjas nr 3-3-1-27-02, p 13). Samas hilisemates lahendites on Riigikohus kahjunõude rahuldamise ulatuse osas korduvalt leidnud, et mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise asemel olla ka kohtuotsusega kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine (vt. nt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.10.2011. a määrus asjas nr 3-3-1-43-11, p 18; 11.12.2009. a otsus asjas nr 3-3-1-80-09, p 12; 05.10.2006. a otsus asjas nr 3-3-1-44-06, p 14). HKMS § 41 lg 5 kohaselt võib kohus mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse. Samuti hõlmab kohtule esitatud kahju hüvitamise nõue kahju tekkimise aluseks olnud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude. Ringkonnakohus leiab, et kuigi käesolevas asjas on mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmise eeldused täidetud, ei ole hüvitise rahas väljamõistmine põhjendatud, sest tervisekahjustus oli minimaalne. Kohtu arvates on antud juhul rahalise hüvitise väljamõistmise asemel lisaks vangla poolt esitatud vabandusele piisav kompensatsioon ka vangla korralduse, kui kahju põhjustanud haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemine.

18. Kaebaja heidab apellatsioonkaebuses halduskohtule ette ka seda, et halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja väited, et vanglateenistuse ametnik andis ka hiljem, 03.12.2013, uue korralduse puhastada lamp ning oli korraldusele mitteallumise korral ähvardanud ettekandega, mis on kaebaja arvates võimu kuritarvitamine. Ringkonnakohus peab eeltooduga seoses vajalikuks märkida, et kaebaja ei ole kahju hüvitamise taotluses vanglale ega kaebuses halduskohtule vanglateenistuse ametniku hilisemat korraldust vaidlustanud. Vanglateenistuse hilisema korraldusega seotud asjaolud ja kaebaja avaldus vanglale nõudega algatada vanglateenistuse ametniku osas distsiplinaarmenetlus, kajastuvad vaid kaebusele lisatud dokumentides, kuid vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses ning kaebuses halduskohtule nende asjaolude alusel nõudeid esitatud ei ole. Seega vanglateenistuse ametniku hilisemat korraldust antud asjas sisuliselt vaidlustatud ei ole. Samuti ei ole kohtumenetluses välja toodud tagajärgi, mida oleks võimalik käsitada tervise kahjustamisena vanglateenistuse ametniku hilisema korralduse osas, vaid on üksnes viidatud tervise kahjustamise ohule. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu arvates vanglateenistuse ametniku hilisema korralduse osas ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud.

19. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse osaliselt ning teeb tühistatud osas ise uue otsuse, millega tunnistab vanglateenistuse ametniku 26.11.2013 antud korralduse laelambi puhastamiseks õigusvastaseks. Ülejäänud osas jääb esitatud kaebus rahuldamata ja halduskohtu 26.09.2014. a otsus muutmata.

Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/