3-13-221/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk ja Madis Ernits Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2015, Tartu Haldusasja number 3-13-221 Haldusasi Spordija Töörõivad OÜ kaebus Maksuja Tolliameti (MTA) 03.12.2012. a korralduse nr 12.2-3/9229-12 tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 16.05.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Spordija Töörõivad OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Spordija Töörõivad OÜ (reg kood 10898338) Lepinguline esindaja v.-adv. Mart Angerjärv Vastustaja MTA RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.05.2013. a otsuse resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.

2. Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 30.04.2015. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTA kontrollis OÜ Polar Tekstiil 2012. a maikuu käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust. Kontrollitaval perioodil oli OÜ Polar Tekstiil tasunud Spordija Töörõivad OÜ pangakontole kokku 1 135 118,19 eurot.

2. MTA nõudis 12.09.2012. a korraldusega nr 12.2-3/9229-3 (tl 15-15p) Spordija Töörõivad OÜ-lt teavet, kellelt kaebaja kauba soetas ja kellele kauba eest maksis. Spordija Töörõivad

OÜ korraldust ei täitnud ja vaidlustas selle (haldusasi nr 3-12-2170), kuid kohtud jätsid kaebuse rahuldamata (Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 19.12.2013).

3. 03.12.2012. a korraldusega nr 12.2-3/9229-12 (tl 13-13p) kohustas MTA AS-i Swedbank kui kolmandat isikut esitama Spordija Töörõivad OÜ kohta arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX väljavõtte ajavahemiku 01.–31.05.2012 kohta ning andmed (nimi, isikukood) isikute kohta, kes olid samal ajavahemikul selle arvelduskonto allkirjaõiguslikud isikud ning kelle nimel olid väljastatud deebetja krediitkaardid.

4. 06.12.2012 väljastas AS Swedbank MTA-le nõutud arvelduskonto väljavõtte ning andmed.

5. 04.02.2013 esitas Spordija Töörõivad OÜ halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 3-12, 32-33, 64-65) taotlusega MTA 03.12.2012. a korralduse nr 12.2-3/9229-12 tühistamiseks või alternatiivelt MTA korraldusega AS-lt Swedbank Spordi ja Töörõivad OÜ arvelduskonto väljavõtte, arvelduskonto allkirjaõiguslike isikute ning väljastatud deebetja krediitkaardi kasutajate kohta andmete nõudmise õigusvastaseks tunnistamiseks.

- Kaebaja leidis, et MTA korraldus rikub tema õigusi, sest andmete kogumine toimub teise isiku (Polar Tekstiil OÜ) maksumenetluses ning maksuhaldur ei ole andmete kogumise puutumust Polar Tekstiil OÜ maksukohustustega põhjendanud. Riik ei tohi koguda andmeid tagaselja ning menetlustes, milles isik ei ole menetlusosaline ja teda ei ole menetlusse kaasatud.

- MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirangu kohaselt tuleb enne teabe nõudmist kolmandalt isikult pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase enda poole.

- Korraldusega küsiti teavet abstraktselt, so arvelduskonto väljavõte esitamist tervikuna (kõik pangakontol toimunud liikumised).

- Sellisel viisil kaebaja majandustegevuse kohta teabe kogumine rikub kaebaja õigusi ja seab ohtu maksuja ärisaladuse kaitse, sest Polar Tekstiil OÜ-l on õigus tutvuda kõigi tema menetluses kogutud andmetega.

- Maksuhaldur nõudis kaebajalt pangakonto väljavõtete esitamist, kust nähtuks kaupade tasumised. Seda on rohkem, kui on vaja Polar Tekstiil OÜ maksukohustuste üle otsustamiseks.

- 12.09.2012. a korralduse vaidlustamise tõttu halduskohtus ei saa pidada täidetuks MKS § 61 lg 2 sätestatud piirangu täitmist maksuhalduri poolt.

- Korraldus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ning ei vasta MKS § 46 lg-s 2 ja § 46 lg 3 p-s 5 sätestatud nõuetele. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks tuleb Polar Tekstiil OÜ kontrolli käigus koguda andmeid nende tehingute kohta, kellelt kaebaja soetab enda ettevõtluses kasutatava kauba.

- HMS § 61 lg 1 ei piira kohtusse esitatud kaebuses nõuda juba kellegi poolt täidetud haldusakti tühistamist. Riigikohtu halduskolleegium on asjas nr 3-3-1-41-11 leidnud, et tühistamiskaebuse esitamine on võimalik pärast karistuse ärakandmist ja piirangute kohaldamise lõpetamist.

- Õigusvastasuse tuvastamise eesmärk on hoida ära edaspidi sarnaseid rikkumisi ja kaebajat puudutavate samalaadsete haldusaktide andmist (preventiivne eesmärk). Preventiivne mõju avaldub nii sellele menetlusele, mille käigus vaidlustatud haldusakt anti, kui ka edaspidistele menetlustele. Samuti ei ole välistatud kahjunõude esitamine, kuivõrd saadud teave sisaldab pangaja ärisaladust ning selle kolmandatele isikutele teatavaks saamine võib olla sisuliselt kaebajat kahjustav.

6. Vastustaja palus vastuses mõlemad nõuded rahuldamata jätta (tl 40-43, 73-74p).

7. Tartu Halduskohus jättis 16.05.2013. a otsusega (tl 79-82) kaebuse rahuldamata.

- Kuna vaidlustatud korraldusega ettenähtud kohustus on täidetud, siis on korraldus sellest hetkest kehtetu ja pole enam tühistamiskaebusega vaidlustatav. Kehtetut haldusakti ei ole võimalik kohtul tühistada. Seetõttu jääb tühistamisnõue rahuldamata.

- Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis nr 3-3-1-41-11 (p 10) märgiti, et tühistamiskaebuse esitamine on võimalik pärast karistuse ärakandmist ja kohaldamise lõpetamist. Antud asjas ei ole tegemist distsiplinaarkaristusega ega sellega seotud lisapiirangutega.

- Kohus jätab kaebuse tuvastusnõudes rahuldamata, kuna kaebajal puudub tuvastusnõude osas põhjendatud huvi. Tuvastuskaebuse esitamine peab olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik, ehk andma kaebajale tulevikus reaalse kasu.

- Kaebaja ei saavuta kaebusega oma eesmärki. Ka juhul, kui kohus tuvastaks otsusega vaidlustatud maksuhalduri korralduse õigusvastasust, ei paneks see maksuhaldurile mingeid kohustusi ei Polar Tekstiil OÜ suhtes käimasolevas maksumenetluses ega tulevikus kaebaja suhtes toimuda võivates maksumenetlustes. Kui maksuhaldur on andnud või annab tulevikus kaebaja arvates tema õigusi rikkuvaid korraldusi, siis on kaebajal alati õigus kaitsta oma õigusi vastavate toimingute või haldusaktide vaidlustamise kaudu. Tulevikus tekkida võivad situatsioonid ja probleemid ei pruugi rajaneda samadel asjaoludel.

- Preventiivsel eesmärgil on võimalik tuvastuskaebust esitada, kui see võib soodustada kaebaja õiguste reaalset kaitset tulevikus, kuid antud juhul kohus antud kaebusega sellise eesmärgi saavutamise võimalust ei näe. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ja millises mahus ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.

- Kohus saaks vaidlustatud korralduse õigusvastasust tuvastada ainult tulenevalt konkreetsest haldusaktist ja selle haldusaktiga seotud põhjendustest.

- Kohus peab antud juhul kaebaja kahju hüvitamise kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja seostab tulevikus võimaliku kahju tekkimise ja kahju hüvitamise kaebuse esitamise vastustaja poolt ärija pangasaladuste teatavaks tegemisega kolmandatele isikutele. MKS §-st 26 tuleneb, et maksukohustuslasele, rääkimata kolmandast isikust, ei anna maksuhaldur teavet ega esita kogutud tõendeid enne, kui maksuhaldur ei ole tuvastanud, et need on seotud kontrollitava isiku maksukohustusega ehk mitte enne maksumenetluses lõplike järelduste tegemist. Kaebaja võimaliku kahju tekkimine vastustaja poolt tema pangavõi ärisaladuste teavitamisega kolmandatele isikutele on seega puhtoletuslik ning otsitud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Kaebaja esitas 17.06.2013 halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse (tl 99-101p), milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja asja tagasisaatmist uueks läbivaatamiseks või uue otsuse tegemist asja uueks läbivaatamiseks saatmata, millega rahuldada kaebus.

- Kaebaja tugineb Riigikohtu 16.10.2002. a otsusele nr 3-3-1-41-02.

- Kui asuda seisukohale, et kaebajal puudub huvi lubab maksuhalduril koguda õigusvastaselt tõendeid ja avaldada kaebaja ärija pangasaladust, siis muutuks kogu ärisaladuse ja pangasaladuse kaitse eesmärk mõttetuks, sest maksuhaldur saab n.ö. legitimeerida ükskõik kuidas kogutud tõendi läbi selle, et korraldus on juba täidetud ning sellega on maksusaladuse kaitsmise kohustuse tõttu välistatud isiku õiguste rikkumine.

- Kohus saab kaebaja arvates tuvastada ka vaidlustatud korralduse tühisuse, sest maksuhaldur kohustab Swedbank AS-i panema toime õigusvastase teo ning avaldama kolmanda isiku pangasaladuse ja ärisaladuse. MTA kihutab Swedbank AS-i panema toime kuriteo ja selline haldusakt on HMS § 63 lg 2 p 4 kohaselt tühine.

- Kaebaja tugineb tuvastamiskaebuse lubatavuse osas Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-20-10 ja 3-3-1-57-11.

- Maksukohustuslasel on maksumenetluses õigus koguaeg toimikuga tutvuda

- Kaebaja viitab MKS § 14 lg-le 3 ja leiab, et MTA ei saa tagada, et Polar Tekstiil OÜ kontrollitoimikus olevad andmed enne toimikuga tutvumist kinni kaetakse või sealt midagi välja võetakse. Sisuliselt võimaldab selline praktika tutvuda ka kauba hinnaga (jt tehingu detailidega), mille kaebaja Polar Tekstiil OÜ-le võõrandas. Need andmed on Spordija Töörõivad OÜ ärisaladus.

- Kaebaja esindaja on selliseid rikkumisi MTA praktikas ka varem näinud ning need on tavaliselt toonud kaasa kolmanda isiku ärisaladuse ja pangasaladuse avaldamise maksukohustuslasele.

- Lisaks saab Polar Tekstiil OÜ-le ja maksuhaldurile avalikus nende isikute pangasaladus, kes tegid ka tehinguid kaebajaga ning said või kandsid summasid kaebaja pangakontole, kuid mis ei puuduta absoluutselt Polar Tekstiil OÜ kontrollimenetlust.

- Kaebaja väitel ei kaitse MKS § 26 lg 1 kolmandat isikut piisaval määral.

- Kaebaja tugineb ka Riigikohtu 30.11.2011. a otsusele nr 3-3-1-98-10.

- Maksuhalduri poolt läbiviidud kontroll ei ole hõlmatud MKS § 61 lg-s 1 sätestatud teabe nõudmise eesmärgiga.

- Mõiste „maksukohustuslane“ tähistab MKS § 61 lg-s 2 isikut, kelle suhtes toimub maksumenetlus ehk kelle maksude deklareerimise, arvestamise ja tasumise õigsust kontrollitakse. Maksuhaldur ei saa ühe isiku kontrolli raames asuda koguma tõendeid ükskõik millise kolmanda isiku kohta.

9. MTA palub vastuses apellatsioonkaebusele (tl 108-110p) jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata või läbi vaatamise korral rahuldamata.

- Vastustaja leiab, et Spordija Töörõivad OÜ apellatsioonkaebus ei vasta HKMS § 182 lg 1 p-5 sätestatud nõudele.

- Seadusandja on maksuhaldurile andnud maksukorralduse seadusest (MKS § 11) tuleneva volituse otsustada, milliseid toiminguid ta peab vajalikuks kontrolli läbiviimisel teha ja milliseid tõendeid koguda selleks, et realiseerida uurimispõhimõtet.

- Maksuhaldur on kohustatud tuvastama kõik maksuobjektid.

- Maksuhaldur ei ole rikkunud Spordija Töörõivad OÜ ärisaladuse ega ka pangast saadud andmete kaitset.

- MTA tugineb Riigikohtu 19.04.2011. a otsusele nr 3-3-1-8-11.

- Kaebajal puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks.

- MTA pöördus 03.12.2012. a korraldusega AS-i Swedbank kui kolmanda isiku poole, kelle valduses oli maksuhalduri andmetel OÜ Polar Tekstiil tehingute kohta asjakohast ja maksukohustuse kindlaks tegemiseks tähendust omavat teavet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.

11. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha menetletava kaebuse liigi osas (I), käsitleb seejärel tühistamisnõuet (II) ning lahendab apellatsioonkaebuse ja menetluskulude küsimuse (III).

I

12. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kui jätta kaebaja kaebused läbi vaatamata, siis puudub isikul sisuline võimalus kaitsta oma õigusi võimaliku ärija pangasaladuse rikkumise vastu maksuhalduri poolt andmete töötlemisega. Selline halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) tõlgendus ei pruugi piisavalt arvestada põhiseadusliku õigusega tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (PS § 15 lg 1) ega ka halduskohtumenetluse põhiülesandega, milleks on isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel (HKMS § 2 lg 1). Ringkonnakohus leiab erinevalt halduskohtust, et käesoleval juhul on asjakohane tühistamiskaebus. Riigikohus on hiljuti leidnud: „Kui haldusakti mõju ei ole täielikult realiseerunud, on kohtul võimalik haldusakti tühistada, st ka tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada, kuigi edasiulatuvalt võis kehtivus olla HMS § 61 lg 2 järgi lõppenud“ (RKHKo 04.03.2014, 3-3-1-89-13, p 19). Samuti on Riigikohus hiljuti asunud seisukohale: „Kuna tühistamiskaebus on suunatud haldusakti kehtivuse muutmisele, siis üldjuhul ja eelduslikult ei ole tühistamiskaebus kehtetu akti vaidlustamisel kaebaja õiguste kaitseks tõhus vahend. Siiski, erandlikel asjaoludel võib tühistamiskaebus olla ka kehtetu akti puhul tõhus. Kolleegium on pidanud tühistamiskaebust võimalikuks ja tõhusaks vahendiks nende kehtivuse kaotanud haldusaktide puhul, millel võib olenemata kehtivuse lõppemisest olla isiku õigustele jätkuv negatiivne mõju. […] Eeskätt on erandlik olukord, kus akti kehtetusest hoolimata kaasneb sellega kaebajale negatiivne mõju. Tühistamine seisneks sellises olukorras akti algusest peale kehtetuks tunnistamises, mis võib aidata negatiivseid mõjusid kõrvaldada“ (RKHKo 08.05.2014, 3-3-1-12-14, p 9). Ringkonnakohus järeldab sellest, et tühistamiskaebus ei ole haldusakti täitmise korral asjakohane enam siis, kui sel ei ole kaebaja jaoks enam mingisugust kestvat negatiivset mõju. Kui selline mõju võib aga olemas olla, nagu näiteks kartserikaristusega kaasnevad negatiivsed mõjud kinnipeetava jaoks, siis tuleb kohtul vaadata tühistamiskaebus sisuliselt läbi.

13. Käesoleval juhul on kaebaja väitnud, et tema kohta Swedbank AS-ilt kogutud ärija pangasaladust sisaldavad andmed võivad seni, kuni neid käsitletakse seaduslikult kogutud andmetena ja need sisalduvad seega maksutoimikus, saada teatavaks maksukohustuslasele, kelle suhtes maksumenetlust läbi viidi ja kes oli kaebaja äripartner. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse lubatavuse hindamisel seda võimalust täielikult välistada ei saa. Korralduse õiguspärasus on aga tühistamiskaebuse põhjendatuse ja mitte lubatavuse küsimus. Seega ei ole välistatud, et vaidlustatud MTA korraldusega kaasnevad kaebaja jaoks endiselt negatiivsed mõjud, mistõttu tuleb käesoleval juhul pidada tühistamiskaebust jätkuvalt asjakohaseks kaebuse liigiks. Eelnevast tulenevalt ei ole määrav, et MTA 03.12.2012. a korraldus oli halduskohtule kaebuse esitamise hetkeks Swedbank AS-i poolt juba täidetud.

14. Kuna läbi vaadatav tühistamiskaebus on HKMS § 45 lg 2 ls 1 mõttes õiguste kaitseks tõhusam vahend kui tuvastamiskaebus, siis tuleb lähtuvalt HKMS § 2 lg-test 1 ja 4 tõlgendada õigusvastasuse tuvastamise nõuet alternatiivnõudena HKMS § 37 lg 3 ls 2 mõttes. Seetõttu ei ole tühistamiskaebuse läbivaatamise korral vajalik võtta seisukohta tuvastamiskaebusega seonduva osas.

II

15. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas MTA 03.12.2012. a korraldus nr 12.2-3/9229-12 on kooskõlas kehtiva õigusega. Maksuhaldur nõudis selle korraldusega Swedbank AS-ilt välja kaebaja arvelduskonto väljavõtte ajavahemiku 01.–31.05.2012 kohta ning andmed (nimi, isikukood) isikute kohta, kes olid samal ajavahemikul selle arvelduskonto allkirjaõiguslikud isikud ning kelle nimel olid väljastatud deebetja krediitkaardid.

16. Maksuhaldur nimetas korralduses teabe ja dokumentide esitamise alustena MKS § 61 lg 1 ja lg 3, § 62 lg 1 ja § 46. MKS § 61 lg 1 sätestab: „Maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.“ MKS § 61 lg 3 kohaselt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus; kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht; isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt MKS §-s 50 sätestatule. MKS § 62 lg 1 järgi on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist; kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirang. MKS § 46 sätestab formaalsed nõuded maksuhalduri haldusaktidele.

17. Kaebaja on nii halduskohtule esitatud kaebuses kui ka apellatsioonkaebuses tuginenud eelkõige MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirangule, millele viitab ka MKS § 62 lg 1. MKS § 61 lg 2 kohaselt tuleb selle kõne alla tulevas osas enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase eluvõi asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist. Kaebaja väidab, et termin „maksukohustuslane“ tähistab MKS § 61 lg-s 2 isikut, kelle suhtes toimub maksumenetlus ehk kelle maksude deklareerimise, arvestamise ja tasumise õigsust kontrollitakse. Seetõttu ei saa kaebaja arvates maksuhaldur ühe isiku kontrolli raames asuda koguma tõendeid ükskõik millise kolmanda isiku kohta. Ringkonnakohus leiab, et MKS § 61 lg-t 1, mille kohaselt võib maksuhaldur koguda teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks, saab selle sõnastuse järgi tõlgendada selliselt, et see hõlmab kõik maksumenetluses tähendust omavad asjaolud. Oluline on, et konkreetsel juhul välja nõutavad andmed aitaksid konkreetse maksumenetluse eesmärgi saavutamisele kaasa, et nende andmete maht on proportsionaalne käimasoleva maksumenetluse eesmärgiga ning et välja nõutud andmete osas on tagatud puudutatud isikute ärija pangasaladuse kaitse. Kaebaja väited, et andmeid saab nõuda vaid maksukohustuslase kohta, s.t isiku kohta, kelle suhtes viiakse läbi konkreetset maksumenetlust, ei leia seaduses ühest tuge. Swedbank AS ei ole käesoleval juhul mitte neljas isik, vaid ringkonnakohtu arvates on MKS § 61 lg 1 mõttes kõik isikud, kelle suhtes konkreetset maksumenetlust läbi ei viida, kolmandad isikud. Ringkonnakohus leiab ka, et igakordne maksumenetluse algatamine vaid andmete kontrollimiseks ei pruugi olla otstarbekas ning võib kulutada ebamõistlikult riigi ressursse. Kui seadusandja oleks tahtnud piirata isikute ringi, kelle suhtes võib maksuhaldur andmeid välja nõuda, siis oleks ta pidanud selle maksukorralduse seadusse arusaadavalt sisse kirjutama.

18. Kaebaja on väitnud, et kuna ta vaidlustas MTA 12.09.2012. a korralduse nr 12.2-3/9229-3, millega maksuhaldur nõudis Spordija Töörõivad OÜ-lt teavet, kellelt kaebaja kauba soetas ja kellele kauba eest maksis, siis ei olnud täidetud MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirang, mille kohaselt tuleb enne teabe nõudmist kolmandalt isikult pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase enda poole. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kaebuse esitamine halduskohtule ei peata haldusakti kehtivust. Haldusakti kehtivuse saab peatada vaid haldusakti tühistamine või kuni kohtuotsuse jõustumiseni esialgse õiguskaitse kohaldamine halduskohtu poolt. Haldusasjas nr 3-12-2170 ei olnud kohaldatud esialgset õiguskaitset.

19. Ringkonnakohus peab MTA 03.12.2012. a korraldusega välja nõutud andmete mahtu konkreetse juhu asjaolusid arvestades proportsionaalseks. 2012. a maikuus oli OÜ Polar Tekstiil tasunud Spordija Töörõivad OÜ pangakontole kokku 1 135 118,19 eurot. Kokku oli tehtud kontrollitaval perioodil 60 makset. Tegemist on märkimisväärse käibega. Maksuhaldur põhjendas andmete kogumise vajadust olulisusega saada teada, kellelt Spordija Töörõivad OÜ kauba soetas ja kellele kauba eest maksis. Seega ei teadnud maksuhaldur tehingute üksikasju, vaid just neid oligi vaja välja selgitada. Ringkonnakohus ei hinda seejuures konkreetse meetme otstarbekust. Maksuhalduri poolt määratletud eesmärgi saavutamiseks ei leia ringkonnakohus aga, et maksuhaldur oleks teinud mõne kaalutlusvea.

20. Kaebaja on välja toonud tema ärija pangasaladuse rikkumise võimaluse, kuna väidetavalt lisab maksuhaldur tavapäraselt kolmandatelt isikutelt saadud andmed maksutoimikusse ning menetlusõiguse järgi on maksukohustuslasel, kelle suhtes maksumenetlust läbi viiakse, õigus maksutoimikuga tutvuda. Sel teel võinuks avalduda OÜ-le Polar Tekstiil teave, kelle käest Spordija Töörõivad OÜ edasi müüdud kauba ostis ja kui palju selle eest maksis. Ringkonnakohus märgib, et kui see nii oleks, siis oleks äripartnerile andmete avaldamise näol tõepoolest tegemist kaebaja ärija pangasaladuse tõsise rikkumisega. MTA selgitas aga 06.03.2015. a vastuses kohtunõudele, et OÜ-le Polar Tekstiil elektroonselt esitatud OÜ Spordija Töörõivad pangaväljavõttel olid konfidentsiaalsed andmed kinni kaetud. Pangaväljavõttelt nähtusid vaid OÜ Polar Tekstiil tehtud ülekanded OÜ Spordija Töörõivad pangakontole. Samuti selgitas MTA, et 16.01.2013 viibisid OÜ Polar Tekstiil esindaja vandeadvokaat A.R. ja OÜ Spordija Töörõivad esindaja advokaat Meelis Krautmann koos Pärnus, MTA ametiruumides. Vesteldi revidentide Leelo Aruga ja Merje Kurmiga OÜ Polar Tekstiil kontrollist. A.R. sirvis paberkandjal tehtud OÜ Polar Tekstiil kontrollitoimikut, kus asunud OÜ Spordija Töörõivad puudutavad dokumendid olid samasugused nagu dokumendid, mis olid MTA poolt 09.01.2013 e-postiga saadetud OÜ Polar Tekstiil esindajale. Nimetatud dokumentidega tutvumine on MTA poolt ka dokumenteeritud. Eelnevast tulenevalt on kaebaja esitatud väited, et MTA on avaldanud tema andmeid OÜ-le Polaar Tekstiil, alust. MTA on maksutoimikut OÜ-le Polar Tekstiil tutvustades järginud kaebaja ärija pangasaladust.

21. Kaebaja on apellatsioonkaebuses viidanud ka vaidlustatud MTA korralduse võimalikule tühisusele HMS § 63 lg 2 p 4 alusel, kuna MTA kihutab Swedbank AS-i panema toime kuriteo. HKMS § 41 lg 4 ls 1 järgi võib halduskohus haldusakti tühisuse teha kindlaks ka tühistamiskaebuse alusel. Siiski on, nagu eelnevalt kindlaks tehtud, MTA korraldus õiguspärane ja mitte tühine. Swedbank AS täitis MTA-le andmeid väljastades seaduslikku korraldust ega pannud toime kuritegu.

22. Kokkuvõttes on MTA 03.12.2012. a korraldus nr 12.2-3/9229-12 niisiis kooskõlas kehtiva õigusega. Kaebaja tühistamisnõue ei kuulu seetõttu rahuldamisele.

III

23. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid halduskohtu otsuse põhjendused tuleb asendada käesoleva otsuse põhjendustega.

24. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad seega kaebaja enda kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, et ole selles osas vajalik seisukohta kujundada.

Einar Vene Maili Lokk Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/