4-14-3402/4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.03.2015 Raplas Väärteoasja number 4-14-3401, 4-14-3402, 4-14-3465 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Kohtuistungi sekretär Kristel Takk Väärteoasi Politsei-ja Piirivalveameti taotlus asenduskaristuse, s.o aresti täitmisele pööramiseks Menetlusalune isik P.B elukoht: xxxxx xxxx, xxxxxx xxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 26.03.2015 RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord Jätta taotlus rahuldamata.

Kohustada P.B talle Pärnu Maakohtu 25.11.2014 määrusega kohaldatud asenduskaristus, s.o tundi

üldkasulikku tööd, ära kandma. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata

3(kolm) kuud.

Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg hakkab kulgema käesoleva määruse jõustumisest.

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Pärnu

Maakohtu Rapla kohtumajja 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad Pärnu Maakohtu 25.11.2014 määrusega asendati P.B-le määratud rahatrahvid – kokku

125 trahviühikut – 24 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati kolm kuud.

18.02.2015 esitas Politseija Piirivalveamet kohtule taotluse P.B-le Pärnu Maakohtu 25.11.2014 määrusega mõistetud asenduskaristuse, s.o aresti täitmisele pööramiseks, kuna süüdlane ei ole üldkasuliku töö tegemise kohustust täitnud.

Taotluse kohaselt saadeti süüdlasele kutse ilmuda Rapla politseijaoskonda 28.01.2015 kell 10.00.

Süüdlane teatas telefoni teel, et ei saa kutsele märgitud ajal politseijaoskonda tulla ning lepiti kokku, et süüdlane tuleb politseijaoskonda 11.02.2015, mida süüdlane ka tegi. Vastavalt süüdlasega koos koostatud ajakavale pidi süüdlane üldkasuliku töö tunnid ära tegema ajavahemikul 16.02.-

19.02.2015. Tööandjaks oli määratud Rapla Vallavalitsus ja juhendajaks Haimar Soosalu. 18.02.2015 võttis süüdlane üldkasuliku töö koordineerijaga ühendust ning avaldanud soovi kanda aresti. Kuna süüdlane oli teadlik üldkasuliku töö tegemise kohustusest ning selle täitmise korrast, on põhjust arvata, et ta hoiab teadlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest.

26.03.2014 toimunud kohtuistungil selgitas P.B, et ei saanud koostatud ajakava alusel üldkasulikku tööd teha, kuna nimetatud ajakava ei langenud kokku talle juhendajaks määratud isiku tööpäevadega. P.B teatanud telefoni teel sellest üldkasuliku töö koordineerijale. Kuna P.B oli kujunenud olukorrast (s.o sellest, et politseil puudub side üldkasuliku töö juhendajatega, mistõttu koostatakse ajakava, mida ei ole võimalik täita) ärritunud, võis ta pahameele tõttu öelda, et kannab parem aresti. Tegelikult ei soovi ta aresti kanda ning on valmis ära tegema talle määratud üldkasuliku töö tunnid. Ta ei ole hoidunud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, tegemist oli arusaamatusega.

P.B heidab üldkasuliku töö koordineerijale ette ka seda, et töö tegemise aeg ja koht teatati talle suure hilinemisega, mistõttu ei oleks ta jõudnud peale tekkinud arusaamatust kohtu poolt määratud tähtaja jooskul enam üldkasulikku tööd ära teha.

Kohtu seisukoht

Pärnu Maakohtu 25.11.2014 määrusega P.B-le määratud asenduskaristuse, s.o üldkasuliku töö asendamiseks arestiga puudub küllaldane alus. Nii taotluses kui P.B selgituses esitatud asjaolude põhjal on ilmne, et süüdimõistetu ei ole talle määratud asendukaristuse kandmisest kõrvale hoidunud, vaid üldkasulik töö jäi P.B poolt tegemata muudel põhjustel.

Õige on süüdimõistetu seisukoht, et üldkasuliku töö tegemise aeg ja koht tuleks asenduskaristuse kandjale teatavaks teha varem. Kõnesoleval juhul oli asenduskaristuse määramise ja selle kandmise võimaluste teatavakstegemise vahel kaks kuud. Varasem kokkulepe töö tegemise aja ja koha suhtes aitaks vältida olukorda, kus arusaamatuste või eksimuste tekkimisel ei ole neid üldkasuliku töö tegemiseks ettenähtud tähtaja jooksul enam aega parandada.

Kohus leiab ka seda, et süüdimõistetu ärritus tekkinud probleemi puhul üleliigselt ega käitunud selle lahendamisel adekvaatselt. Asjas puuduvad tõendid, et P.B-le keelduti uut ajakava koostamast või uut töötegemise võimalust pakkumast, kui ta seda, vaatamata järelejäänud tähtajale, oleks soovinud.

Kuna süüdimõistetu ei ole üldkasuliku töö tegemisest pahatahtlikult kõrvale hoidunud, vaid tegemist oli kohtu hinnangul kolmepoolse (süüdimõistetu - töö koordineerija - töö juhendaja)

arusaamatusega, tuleb taotlus jätta rahuldamata ja anda P.B-le uus tähtaeg talle määratud üldkasuliku töö tegemiseks.

1.01.2015 kehtima hakanud KarS § 69 lg 1 järgi tuleb 125 (10+100+15) trahviühikut käesoleval ajal asendada 12 (1+10+1) päeva arestiga või 20 (5+10+5) tunni üldkasuliku tööga. Nimetatud seadusemuudatus P.B suhtes ei laiene, kuna jõustunud kohtulahendid muutmisele ei kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Randjärv kohtunik