3-15-794/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-794 Määruse kuupäev 30. märts 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Lõuna Prefektuuri volitatud esindaja

taotlus varjupaigataotleja XXX’i kinnipidamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Istungil osalenud isikud Lõuna prefektuuri esindaja – Jaanika Karp Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – XXX (sündinud 31.03.1986) Juures olid istungisekretär Ülle Volmer ja tõlk Daljeet Singh Resolutsioon Anda luba varjupaigataotleja XXX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 30. märtsist 2015 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kuni kinnipidamiskeskusesse transportimiseni paigutada isik arestimajja. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 30.03.2015 esitas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Tartu Halduskohtule taotluse XXX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 1, 2 ja 4 alusel.

2. Taotluse kohaselt kontrollis 28.03.2015 kell 23.21 Värska kordoni autopatrull Põlva maakonnas, Värska vallas, Verhuulitsa külas sõiduautot VW Multivan reg nr XXX. Sõidukis viibisid 3 asiaadi välimusega isikut ja autojuht. Kuna autos viibinud asiaadi välimusega kodanikel dokumendid puudusid, tekkis kahtlus, et tegu võib olla ebaseadusliku piiriületusega ning seoses sellega peeti kõik autos viibinud isikud toimkonna poolt kinni. Isikute edasise kontrollimise ja vestluse käigus nimetas üks isik ennast Nepali Demokraatliku Liitvabariigi kodanikuks XXX’iks. Isiku sõnade kohaselt on ta vallaline, omab keskharidust, tema emakeeleks on nepali keel ja räägib ka hindi keelt. Töökoht puudub. Ta on välismaalane ja tal

puudus seaduslik aluse Eesti Vabariiki saabumiseks ning Eestis viibimiseks. Isikul puudusid ka isikut tõendavad dokumendid. Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, § 15 lg 3, § 15 lg 2 p 1, 2, 3 ning § 19 lg 1 alusel XXX’i 28.03.2015 kell 23.21 kuni 48 tunniks kinni.

3. Piirivalveametnike poolt on kindlaks tehtud, et 28.03.2015 ajavahemikus kell 19.00 kuni 23.10 ajal Põlva maakonnas Värska vallas Sesniki külas Vene piiritähiste nr 438 ja 442 vahelisel alal ületas Nepali Demokraatliku Liitvabariigi kodanik XXX grupis koos Nepali kodanikega XXX (s 07.05.1991), XXX (s 24.06.1991) ning agendiga ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki.

4. 29.03.2015 kell 23.28 avaldas isik PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine VSS alusel ümber kinnipidamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 1, 2 ja 4 alusel, millega peeti isik kuni 48 tunniks kinni. Varjupaigataotlus võeti vastu ja registreeriti nr 7001510044. Nimetatud taotluse suhtes ei ole PPA otsust teinud.

5. Isiku sõnade kohaselt lahkus ta Nepalist lennukiga 10.12.2014 Katmandu-Istanbul-Moskva. Nepalist lahkus sellepärast et „Mahavati“ partei käis kodukülas annetusi võtmas, kui ei andnud, siis ähvardati pere vanim poeg ära tappa ja selletõttu pere lahkus Nepalis Bharaturi elama. Isik väitis, et ka uues linnas hakati teda taga kiusama, pere jäi linna, aga isik sõitis Indiasse. vaheldumisi Indiaga elas isik ka Nepalis. Nepalist tahtis tegelikult lahkuda välismaale majanduslikel põhjustel. Sõber andis idee minna Venemaale, kuna Vene viisat on lihtne taotleda. Vene viisat taotles isik ise ja kätte sai selle umbes nädala aja pärast, see oli äriviisa mitmekordne, kehtivusajaga 3 kuud. Lennupiletid ostis isik endale ise. Tuttav Nepali kodanik tuli isikule Moskva lennujaamas vastu ja viis isiku ühte hostelisse, kus isik elas kolm kuud. Samas hostelis elas palju Nepallasi. Moskvas üritas isik endale Itaalia viisat hankida, kuid see ei õnnestunud, sai keelduva otsuse, sest ei saanud Itaaliast kutset. Pärast seda, kui isik oli saanud keelduva viisaotsuse, rääkis Nepali sõber, et on võimalik ka teisiti Euroopasse pääseda. Moskvas tutvus isik agendiga, kes lubas isiku illegaalselt üle piiri toimetada ja ütles, et natuke läheb selleks aega ,kui 3-4 inimest kokku saadakse. Agent (pakistanlane) õpetas, et tuleb nõuda Euroopast varjupaika, sest Venemaal neid võimalusi ei ole. Moskva hostelis tutvus isik XXX ja XXX. Agent pidevalt tuletas meelde, et tuleb otsustada mida teha, kõigi kolme nepallase vene viisad hakkasid lõppema või olid juba lõppenud. Koos otsustati minna Euroopasse. Moskvas agent organiseeris sõidu Sankt-Peterburgi. Moskvast lahkusid 25.03.2015 liinibussiga 3 nepallast, üks agent ja veel paar Nepali sõpra, kes hiljem Moskvasse tagasi pöördusid. Hommikul jõuti Sankt-Peterburgi ja järgmisel päeval 27.03.2015 alustati autoga sõitu Eesti piiri poole. Autos viibisid 3 nepallast, üks agent ja üks autojuht. Kui nad olid 2 tundi sõitnud, siis keerasid nad otsa ümber ja sõitsid Peterburgi tagasi. Järgmisel päeval 28.03.2015 alustas sama koosseisuga uuesti Peterburist sõitu Eesti piiri poole. Teel Peterburist metsatukani võttis agent passi ära ja ütles, et viisa on kehtetu ja passi vaja ei ole. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kontrolljoone suunas, liiguti umbes 2-3 tundi. Ületati piir koos ja liiguti tee suunas, kus pidi ootama autot VW Multivan reg nr XXX. Pärast autoni jõudmist suundus agent tagasi Vene Föderatsiooni suunas. Agent ütles, et auto viib teid Tallinnasse. Isik väitis, et sõitsid bussiga umbes 3-4 minutit, kui politsei bussi kinni peatas. Isik väitis, et reisi eesmärgiks oli jõuda Poola Vabariiki. Pärast sai valida, kas minna Saksamaale või Itaaliasse. Isik tahtis minna Saksamaale, sest agent rääkis et see on kõige parem riik. Isik väitis, et kõigi kolme nepallase reisi eesmärgiks oli jõuda Poola Vabariiki ja siis igaüks ise pidi otsustama, kuhu edasi minna.

Reisi eest pidi maksma 4500 USA dollarit. Menetluse jooksul muutis isik ära oma nime ja sünniaja (algselt väitis, et need on XXX ning 29.02.1986).

6. PPA hinnangul ei pruugi järelevalvemeetmete kohaldamine olla käesoleval juhul tõhus. XXX saabus Eestisse õigusvastaselt. Käesoleval juhul puuduvad isikul reisidokumendid, mis kinnitaksid, et tegu on just selle isikuga ja ta on Nepali Demokraatliku Liitvabariigi kodanik. Isik tuvastati isiku enda sõnade järgi, puuduvad ametlikud andmed tema isikusamasuse ja kodakondsuse kohta. Isik on ise tunnistanud, et passi võttis agent teel Eesti piirini ära ja ütles, et viisa on kehtetu ja Euroopas pole passi vaja. Isik ületas Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kontrolljoone ilma dokumentideta, raskendades sellega teadlikult enda isiku ja kodakondsuse kontrollimist ja tuvastamist, millest tulenevalt ei saa aga olla veendunud, et isik on see, kelleks ta end nimetab. Samuti esitas isik eelnevalt teise nimekuju ning sünniaja, esitades teadlikult enda kohta valeandmeid.

7. XXX pole käesoleval juhul konkreetselt välja toonud mõjuvaid ja usutavaid põhjuseid ning tõendeid varjupaiga vajaduseks, et tal on põhjust karta tagakiusamist või kuidas tema elu oli Nepalis ohus. Isik on selgitanud, et tema eesmärk ei olnud Eesti Vabariiki jõuda, et siin varjupaika paluda, vaid siit edasi liikuda Poola Vabariiki ja sealt edasi Saksamaale. Seega on menetluses oluline tõeste asjaolude väljaselgitamine. Isiku Eestisse saabumise ja käitumise asjaolud viitavad võimalikule menetlusest kõrvalehoidmisele ja põgenemise ohule.

8. VSS § 68 p 8 sätestab eelduse, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on kinni peetud Eesti Vabariigi ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Toodud põhimõte on analoogia korras kohaldatav ka isiku põgenemisohu hindamisel varjupaigamenetluses. Isiku sõnade kohaselt soovisid kõik 3 Nepali kodanikku Eestist edasi liikuda Poola Vabariiki, mis viitab samuti sellele, et isiku sihtkohaks ei olnud tegelikult Eesti, vaid Poolaja sealt edasi Saksamaa. Isikuid üritas pärast illegaalset piiriületust edasi smugeldada agent, kes oli Eesti kodanik ja pole välistatud, et isik üritab vabaduses viibides uuesti ühendust võtta Eesti poolse agendiga, kes isiku siiski Poola üritab smugeldada. Eelpool nimetatud faktidest järeldub, et isiku vabaduses viibides ei ole välistatud, et isik põgeneb Eesti Vabariigist.

9. Kuna VRKS § 29 lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused, ei saa PPA hinnangul kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Käesoleval ajal ei ole võimalik välistada põgenemisohtu. Leebem meede võib takistada isiku korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist.

10. 30.03.2015 kohtuistungil selgitas isik, et lahkus kodumaalt poliitilistel kaalutlustel, kuna parteilased nõudsid temalt raha, sest ta pidas oma peret üleval. Tuli Katmandu-Istanbul-Moskva lennuga Venemaale. Moskvas tutvus teistega nepaallastega. Tahtis minna Itaaliasse. Valetas oma sünniaja kohta, kuni oli politseis väga närviline. Tahab saada põgeniku staatust. Venemaal sai turismiviisa.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUSTUS

11. VRKS § 362 lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib varjupaigataotlejat VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi kinnipidamiskeskuses või ametiruumides. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem

kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

12. VRKS § 361 lg 1 sätestab, et kui välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, võib varjupaigataotleja kinni pidada VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

13. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel:

1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine; 2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine; 3) isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine; 4) varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks; 6) riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine; 7) isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras.

14. Kohus peab seega hindama, kas esinevad raskused järelevalvemeetmete tõhusal kohaldamisel, kas VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinevad ning kas isiku kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Samuti tuleb arvestada varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid. PPA on käesoleval juhul viidanud VRKS § 361 lg 2 punktidele 1, 2 ja 4. Seega peab kohus kontrollima, kas käesoleval juhul nimetatud alused esinevad. PPA on tuginenud asjaoludele, et isikul puuduvad dokumendid, ta ületas riigipiiri ebaseaduslikult ning tema eesmärgiks ei olnud tingimata Eestis varjupaiga palumine. PPA on seisukohal, et eeltoodust tuleneb isiku põgenemise oht, samas kui vajalik on välja selgitada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud.

15. Tõepoolest puuduvad käesoleval juhul isikul dokumendid, mistõttu ei ole võimalik käesoleval hetkel tõsikindlalt tuvastada, et isik on tõepoolest Nepali kodanik XXX. Olukorras, kus isikusamasuse ja kodakondsuse kohta puuduvad muud tõendid peale isiku enda ütluste, nõustub kohus PPA-ga, et esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused. Dokumentide puudumisel ei ole võimalik ka PPA-le ette heita, et isikusamasust ja kodakondsust pole umbes poolteise ööpäevaga kindlaks tehtud.

16. Riigikohus on oma määruse asjas nr 3-3-1-52-14 punktis 12 selgitanud, et põhjendatud kahtlus, et esineb põgenemisoht, ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamise alus, vaid asjaolu, mis õigustab VRKS § 361 lg 2 punktide 1 kuni 5 ja 7 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Riigikohus märkis, et arvestades varjupaigamenetluse eripära, mis seisneb selles, et sageli on tõepärased andmed isiku kohta äärmiselt puudulikud või neid pole üldse, ei ole vajalik, et oleks põhjendatud, et oht on reaalne, vaid kinnipidamiskeskusesse ei saa paigutada varjupaigataotlejat, kelle põgenemise oht on väike.

17. Kohus ei kahtle, et PPA-l esineb vajadus varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kuivõrd isik esitas varjupaigataotluse 29.03.2015 ning ta on olnud kinni peetud alles poolteist ööpäeva. Kohus nõustub PPA-ga, et arvestades asjaolu, et isikut abistas piiriületuse juures Eesti kodanik, kelle poole ta vabaduses viibides saab uuesti pöörduda, ning isikul oli selge kavatsus liikuda edasi Poola ning sealt Saksamaale, saab pidada põgenemisohtu tõenäoliseks. Seda hinnangut toetab ka asjaolu, et XXX on esmalt esitanud enda isiku kohta teistsuguseid andmeid, sh sünniaja. Seega on kohtu hinnangul ka VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused käesoleval juhul täidetud.

18. VRKS § 29 lõike 1 kohaselt võib PPA varjupaigataotluse eesmärgipäraseks, efektiivseks, lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada taotleja suhtes järelevalvemeetmetena elamist kindlaksmääratud kohas, ilmumist määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele, PPA teavitamist elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva ning välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmist. Kohus nõustub PPA-ga, et järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi käesoleval juhul olla tõhus. Vajalik on välja selgitada ka varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, muuhulgas kontrollida VRKS §-s 20, § 21 lõikes 1 ning § 22 lõigetes 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemist. Samuti on järelevalvemeetmed oma olemuselt tõhusamad isikute suhtes, kelle identiteet on tõsikindlalt teada ning kellel on olemas kehtivad reisidokumendid. Arvesse tuleb võtta ka isiku põgenemise ohtu. Põgenemisohu korral on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik, kuivõrd teist efektiivset meedet põgenemisohu vältimiseks ei ole ning see pole ka ilmselgelt mittemõõdukas.

19. Kuna VRKS § 29 lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused, ei saa kohtu hinnangul kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Leebem meede võib takistada asjaolude korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt. Seega rõhutab kohus, et kohtu poolt isiku kuni kaheks kuuks kinnipidamiseks loa andmine ei võta PPA-lt kohustust hinnata pidevalt isiku kinnipidamise aluste esinemist ning juhul, kui need langevad ära enne kahe kuu möödumist, tuleb isik vabastada sõltumata sellest, kas varjupaigamenetlus on lõppenud või mitte.

20. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VRKS § 362 lõike 2 alusel PPA taotluse ja annab loa XXX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 30. märtsist 2015 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik