3-15-793/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-795 Määruse kuupäev

30. märts 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Lõuna Prefektuuri volitatud esindaja

taotlus varjupaigataotleja XXX’i kinnipidamiseks ja Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Istungil osalenud isikud Lõuna prefektuuri esindaja – Jaanika Karp Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – XXX (sündinud 07.05.1991) Juures olid istungisekretär Ülle Volmer ja tõlk Daljeet Singh Resolutsioon Anda luba varjupaigataotleja XXX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 30. märtsist 2015 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kuni kinnipidamiskeskusesse transportimiseni paigutada isik arestimajja. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 30.03.2015 esitas Politseija Piirivalveamet (PPA) Tartu Halduskohtule taotluse XXX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 1, 2 ja 4 alusel.

2. Taotluse kohaselt kontrollis 28.03.2015 kell 23.21 Värska kordoni autopatrull Põlva maakonnas, Värska vallas, Verhuulitsa külas sõiduautot VW Multivan reg nr XXX. Sõidukis viibisid 3 asiaadi välimusega isikut ja autojuht. Kuna autos viibinud asiaadi välimusega kodanikel dokumendid puudusid, tekkis kahtlus, et tegu võib olla ebaseadusliku piiriületusega ning seoses sellega peeti kõik autos viibinud isikud toimkonna poolt kinni. Isikute edasise kontrollimise ja vestluse käigus nimetas üks isik ennast Nepali Demokraatliku Liitvabariigi kodanikuks XXX’iks. Isiku sõnade kohaselt on ta vallaline, omab kõrgharidust, tema emakeeleks on nepali keel ja räägib ka hindi keelt. Töökoht puudub. Ta on välismaalane ja tal puudus seaduslik aluse Eesti Vabariiki saabumiseks ning Eestis viibimiseks. Isikul puudusid ka isikut tõendavad dokumendid. Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, § 15 lg 3, § 15 lg 2 p 1, 2, 3 ning § 19 lg 1 alusel XXX’i 28.03.2015 kell 23.21 kuni 48 tunniks kinni.

3. Piirivalveametnike poolt on kindlaks tehtud, et 28.03.2015 ajavahemikus kell 19.00 kuni

23.10 ajal Põlva maakonnas Värska vallas Sesniki külas Vene piiritähiste nr 438 ja 442 vahelisel alal ületas Nepali Demokraatliku Liitvabariigi kodanik XXX grupis koos Nepali kodanikega XXX (s 24.06.1991), XXX (s 24.06.1991) ning agendiga ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki.

4. 30.03.2015 kell 04.47 avaldas isik PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine VSS alusel ümber kinnipidamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 1, 2 ja 4 alusel, millega peeti isik kuni 48 tunniks kinni. Varjupaigataotlus võeti vastu ja registreeriti nr 7001510045. Nimetatud taotluse suhtes ei ole PPA otsust teinud.

5. Isiku sõnade kohaselt lahkus ta Nepalist novembris 2014 lennukiga marsruudil Katmandu- Dubai-Moskva. Nepalist lahkus sellepärast, et isik oli maja maha müünud ja tuli Euroopasse paremat elu ja tööd otsima. Euroopas tahtis isik läbi Poola jõuda Itaaliasse või Portugali, sest seal on kogukond ja agent soovitas ka sinna sõita. Vene viisa ja lennupiletite ostmise korraldas agent (Vene viisa kehtis 3 kuud). Moskvas tuli vastu agent, kes viis isiku hostelisse, kus isik tutvus ka teiste Nepali kodanikega, kaasa arvatud nendega, kellega koos illegaalselt piiri ületas. Nepalis maksis isik agendile 10 000 dollarit ja Moskva agendile maksis isik 1300 dollarit. Agent püüdis taotleda isikule Itaalia saatkonnas Itaalia viisat, aga sai keelduva otsuse. 25.03.2015 lahkus isik Moskvast Sankt-Peterburgi liinibussiga koos viie kaaslasega, 3 Nepali kodanikku, 1 agent (hindu) ja 1 agendi sõber. Reisi organiseeris agent, kes oli Moskvast. Sankt- Peterburis peatus isik koos kaaslastega hostelis 2 päeva. Kolmandal päeval 27.03.2015 hakati sõitma autoga Eesti piiri poole ja piiri pidid Nepali kodanikud ja agent ületama jalgsi. Isik väitis, et kõndisid metsas neljakesi, 3 nepallast ja 1 agent (hindu), kelle ülesandeks oli juhatada teed. Isiku sõnade kohaselt kõnniti metsas umbes 4 tundi, kuni jõuti bussipeatuseni, kuhu tuli valge buss. 3 Nepali kodanikku läksid bussi ja agent läks tagasi Venemaale. Enne bussi sõitu maksis isik bussijuhile 100 eurot. Buss pidi sõitma mingisse pealinna. Bussiga sõitis isik koos kolme Nepali kaaslasega umbes 10-15 min, kuni politsei bussi kinni peatas ja dokumente küsis. Passi võttis agent ära siis, kui Sankt-Peterburist Eesti poole sõideti. Eestis tegelikult elada ei taha, isik väitis, et soovib edasi liikuda Itaaliasse. Käesoleval hetkel siiski soovib isik varjupaika Eesti Vabariigis.

6. PPA hinnangul ei pruugi järelevalvemeetmete kohaldamine olla käesoleval juhul tõhus. XXX saabus Eestisse õigusvastaselt. Käesoleval juhul puuduvad isikul reisidokumendid, mis kinnitaksid, et tegu on just selle isikuga ja ta on Nepali Demokraatliku Liitvabariigi kodanik. Isik tuvastati isiku enda sõnade järgi, puuduvad ametlikud andmed tema isikusamasuse ja kodakondsuse kohta. Isik on ise tunnistanud, et passi võttis agent teel Eesti piirini ära ja ütles, et viisa on kehtetu ja Euroopas pole passi vaja. Isik ületas Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kontrolljoone ilma dokumentideta, raskendades sellega teadlikult enda isiku ja kodakondsuse kontrollimist ja tuvastamist, millest tulenevalt ei saa aga olla veendunud, et isik on see, kelleks ta end nimetab.

7. XXX pole käesoleval juhul konkreetselt välja toonud mõjuvaid ja usutavaid põhjuseid ning tõendeid varjupaiga vajaduseks, et tal on põhjust karta tagakiusamist või kuidas tema elu oli Nepalis ohus. Isik on selgitanud, et tema eesmärk ei olnud Eesti Vabariiki jõuda, et siin varjupaika paluda, vaid siit edasi liikuda Itaaliasse või Portugali. Seega on menetluses oluline tõeste asjaolude väljaselgitamine. Isiku Eestisse saabumise ja käitumise asjaolud viitavad võimalikule menetlusest kõrvalehoidmisele ja põgenemise ohule.

8. VSS § 68 p 8 sätestab eelduse, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on kinni peetud Eesti Vabariigi ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Toodud põhimõte on analoogia korras kohaldatav ka isiku põgenemisohu hindamisel varjupaigamenetluses. Isiku sõnade kohaselt soovisid kõik 3 Nepali kodanikku Eestist edasi liikuda Poola Vabariiki ja sealt Itaaliasse või Portugali, mis viitab samuti sellele, et isiku sihtkohaks ei olnud tegelikult Eesti, vaid Poola ja sealt edasi teised Euroopa Liidu riigid. Isikuid üritas pärast illegaalset piiriületust edasi smugeldada agent, kes oli Eesti kodanik ja pole välistatud, et isik üritab vabaduses viibides uuesti ühendust võtta Eesti poolse agendiga, kes isiku siiski Poola üritab smugeldada. Eelpool nimetatud faktidest järeldub, et isiku vabaduses viibides ei ole välistatud, et isik põgeneb Eesti Vabariigist.

9. Kuna VRKS § 29 lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused, ei saa PPA hinnangul kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Käesoleval ajal ei ole võimalik välistada põgenemisohtu. Leebem meede võib takistada isiku korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist.

10. 30.03.2015 kohtuistungil selgitas isik, et tuli Moskvasse Katmandu-Dubai-Moskva lennukiga. Tutvus kaaslastega Moskva hostelis. Nepalis müüs oma maja ja sai 14 000 dollarit, kuid Nepalis tapeti ta vend ja temal oli ohtlik sinna jääda ning ta lahkus Nepalist. Tahtis Itaaliasse või Portugali minna. Venemaal sai turismiviisa 90 päevaks. Andis agendile passi viisa vormistamiseks Itaaliasse, kuid agent hoidis passi üle 90 päeva ja ta muutus Venemaal illegaaliks. Seoses sellega kasutas agenti selleks, et jõuda Poola kaudu Itaaliasse. Pass jäi agendi kätte, kui ta sõitis Sankt-Peterburist Pihkva oblastisse. Tahab põgeniku staatust saada, varasemalt ei ole kuskil seda taotlenud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUSTUS

11. VRKS § 362 lg 1 sätestab, et Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib varjupaigataotlejat VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi kinnipidamiskeskuses või ametiruumides. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja VRKS §

361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

12. VRKS § 361 lg 1 sätestab, et kui välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, võib varjupaigataotleja kinni pidada VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

13. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel:

1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine; 2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine; 3) isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine; 4) varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks; 6) riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine; 7) isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras.

14. Kohus peab seega hindama, kas esinevad raskused järelevalvemeetmete tõhusal kohaldamisel, kas VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinevad ning kas isiku kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Samuti tuleb arvestada varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid. PPA on käesoleval juhul viidanud VRKS § 361 lg 2 punktidele 1, 2 ja 4. Seega peab kohus kontrollima, kas käesoleval juhul nimetatud alused esinevad. PPA on tuginenud asjaoludele, et isikul puuduvad dokumendid, ta ületas riigipiiri ebaseaduslikult ning tema eesmärgiks ei olnud tingimata Eestis varjupaiga palumine. PPA on seisukohal, et eeltoodust tuleneb isiku põgenemise oht, samas kui vajalik on välja selgitada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud.

15. Tõepoolest puuduvad käesoleval juhul isikul dokumendid, mistõttu ei ole võimalik käesoleval hetkel tõsikindlalt tuvastada, et isik on tõepoolest Nepali kodanik XXX. Olukorras, kus isikusamasuse ja kodakondsuse kohta puuduvad muud tõendid peale isiku enda ütluste, nõustub kohus PPA-ga, et esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused. Dokumentide puudumisel ei ole võimalik ka PPA-le ette heita, et isikusamasust ja kodakondsust pole umbes poolteise ööpäevaga kindlaks tehtud.

16. Riigikohus on oma määruse asjas nr 3-3-1-52-14 punktis 12 selgitanud, et põhjendatud kahtlus, et esineb põgenemisoht, ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamise alus, vaid asjaolu, mis õigustab VRKS § 361 lg 2 punktide 1 kuni 5 ja 7 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Riigikohus märkis, et arvestades varjupaigamenetluse eripära, mis seisneb selles, et sageli on tõepärased andmed isiku kohta äärmiselt puudulikud või neid pole üldse, ei ole vajalik, et oleks põhjendatud, et oht on reaalne, vaid kinnipidamiskeskusesse ei saa paigutada varjupaigataotlejat, kelle põgenemise oht on väike.

17. Kohus ei kahtle, et PPA-l esineb vajadus varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kuivõrd isik esitas varjupaigataotluse 30.03.2015 ning ta on olnud kinni peetud alles poolteist ööpäeva. Kohus nõustub PPA-ga, et arvestades asjaolu, et isikut abistas piiriületuse juures Eesti kodanik, kelle poole ta vabaduses viibides saab uuesti pöörduda, ning isikul oli selge kavatsus liikuda edasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse, saab pidada põgenemisohtu tõenäoliseks. Seega on kohtu hinnangul ka VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused käesoleval juhul täidetud.

18. VRKS § 29 lõike 1 kohaselt võib PPA varjupaigataotluse eesmärgipäraseks, efektiivseks, lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada taotleja suhtes järelevalvemeetmetena elamist kindlaksmääratud kohas, ilmumist määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele, PPA teavitamist elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva ning välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmist. Kohus nõustub PPA-ga, et järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi käesoleval juhul olla tõhus. Vajalik on välja selgitada ka varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, muuhulgas kontrollida VRKS §-s 20, § 21 lõikes 1 ning § 22 lõigetes 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemist. Samuti on järelevalvemeetmed oma olemuselt tõhusamad isikute suhtes, kelle identiteet on tõsikindlalt teada ning kellel on olemas kehtivad reisidokumendid. Arvesse tuleb võtta ka isiku põgenemise ohtu. Põgenemisohu korral on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik, kuivõrd teist efektiivset meedet põgenemisohu vältimiseks ei ole ning see pole ka ilmselgelt mittemõõdukas.

19. Kuna VRKS § 29 lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused, ei saa kohtu hinnangul kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Leebem meede võib takistada asjaolude korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt. Seega rõhutab kohus, et kohtu poolt isiku kuni kaheks kuuks kinnipidamiseks loa andmine ei võta PPA-lt kohustust hinnata pidevalt isiku kinnipidamise aluste esinemist ning juhul, kui need langevad ära enne kahe kuu möödumist, tuleb isik vabastada sõltumata sellest, kas varjupaigamenetlus on lõppenud või mitte.

20. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VRKS § 362 lõike 2 alusel PPA taotluse ja annab loa XXX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 30. märtsist 2015 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik