1-14-10542/25 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. , Tallinn märts 2015 Kriminaalasja number 1-14-10542 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava, Andres Parmas Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 20.01.2015. a otsus Kriminaalasi lühimenetluses Apellant Süüdistatav Süüdistatav S.J isikukood: XXX; elukoht XXXXXX XXX XX-

XX, Tallinn; viibib Tallinna Vanglas; kodakondsuseta; emakeel vene keel, XXXXXXXXXXX; . ei tööta Varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati Harju Maakohtu 24.09.2013 199 lg 2 p 7,9 otsusega KarS § järgi

vangistusega 1 aasta 4 kuud, vabanes pärast karistuse kandmist 20.06.2014. Tõkend – vahistamine alates 07.10.2014 (kahtlustatavana kinni peetud 06.10.2014)

Resolutsioon

Jätta süüdistatava apellatsioon läbi vaatamata. S.J-i

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 20.01.2015.

a otsusega mõisteti S.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Kohus vähendas mõistetud vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, s.o 1 aastani.

Karistusaja alguseks luges kohus S.J-i kinnipidamise päeva 06.10.2014.a. S.J mõisteti süüdi selles, varem karistatud süstemaatilise varguse eest, et ta, olles pani taas süstemaatiliselt toime vargusi:

16.07.2014 kell 8.10 RMR kauplusest püüdis ta varastada erinevaid täissuitsuvorste kokku 83,11 euro eest, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas ta kinni. 22.08.2014 kell 08:07 varastas ta kauplusest erinevat juustu ja vorsti 85,14 euro eest. PS 06.09.2014 kell 14.57 varastas ta XXXXX XX X XXXXX XXXXX, Harju maakond asuvast , kauplusest GT grupis koos kokku 125,40 euro eest. ET õhuvärskendajaid 16.09.2014 kell 18:00 viibides varastas ta kauplusest MS erinevaid vorste 52,85 euro eest. 18.09.2014 kell 08:32 varastas ta BJS 53,70 eurot. 30 pakki Saaremaa võid väärtusega

26.09.2014 kell 11.32 kauplusest MS varastada püüdis ta kalamarja, soolatud lõhet ja

lõhefileed kokku kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule 122,79 euro eest, viimata, kuna ta kinni. turvatöötaja pidas 03.10.2014 kella 15:23 varastas ta kauplusest TS 6 karpi lõhemarja väärtusega kokku120 eurot. 06.10.2014 kell 09.49 MP grupis koos varastada kaupa 121,41 euro eest, nimelt püüdis ta ET 15 karpi Omega 3 lõhekapsleid 86,25 euro eest (tüki hind 5,75 eurot), 5 pakki sinihallitusjuustu Bavaria 11,75 euro eest (tüki hind 2,35 eurot), 6 pakki sinihallitusjuustu Bavaria 10,50 euro

eest (tüki hind 1,75 eurot), 4 tükki mozzarellat 10,36 euro eest (tüki hind 2,59 eurot), ühe mozzarella hinnaga 2,55 eurot, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta kinni. turvatöötaja pidas

Maakohus leiab, et tuleb karistada ja S.J-i vangistusega, mis jääb minimaalse keskmise määra vahele. S.J on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral. Viimati

karistati S.J-i Harju Maakohtu 24.09. 7, 2013.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud, isik vabanes 20.06.2014. Käesolevas kriminaalasjas käsitletavad kuriteod on toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul peale viimase karistuse ärakandmist.

Kohus

ka märkis, et võtab karistuse määramisel arvesse süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni

süüdistatav S.J.

3

03.02.2015. a kuupäeva kandvas dokumendis, mis on pealkirjastatud kui apellatsioon, palus S.J tema suhtes tehtud kohtuotsuse uuesti üle vaadata. Mingeid täpsemaid taotlusi

või taotluse põhjendusi esitatud ei olnud. Lisatud on hoopis palve saata S.J-ile tervikotsus, kuna ta ei ole saanud sellega tutvuda ega saa seetõttu põhjalikumat apellatsiooni kirjutada.

3. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et sellisel kujul ei vasta apellatsioon KrMS § 321 lg 2

p-

s 4 sätestatud nõuetele ning jättis 06.03.2015. a määrusega apellatsiooni käiguta ja andis S.J-ile

tähataja puuduste kõrvaldamiseks (18.03.2015). Ringkonnakohus selgitas, et

apellatsioonist peab selgelt olema aru saada, mis osas apellant maakohtu otsust vaidlustab, millise lahendi tegemist ta ringkonnakohtult soovib ning miks ta leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas ebaõige.

4. S.J esitas 17.03.2015 uue apellatsiooni, milles taotles vangistuse vähendamist kahe kuu võrra, s.t tema karistamist 10-kuulise vangistusega. Oma taotlust põhjendas süüdistatav sellega, et 01.01.2015. a jõustusid karistusseadustiku

muudatused. Samuti märkis S.J, et ta väga kahetseb toimepandud kuritegusid ja ta on end parandanud. Ta on end vanglas registreerinud erinevatele sotsiaalprogrammidele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud

apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

01.01.2015. a jõustunud karistusseadistiku muudatused ei mõjuta kuidagi S.J-ile

mõistetud karistust. S.J mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi. Karistusseadustikus tehtud muudatused ei puuduta KarS § 199 lg-t 2. Seega on S.J-i

tegu endiselt KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi karistatav ning ka selle teo eest ettenähtud

karistusraamid ei ole muutunud: KarS § 199 lg s 2 on ette nähtud endiselt kuni 5 - -aastane vangistus. S.J-ile mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkune vangistus jääb seega tunduvalt alla

sanktsiooni keskmise määra. Arvestades varguse episoodide arvu (8, neist 3 jäi katse

staadiumisse), milles S.J süüdi mõisteti, ning seda, et varguse kvalifitseeriva

tunnusena esines veel teo toimepanemine grupis, ei saa mõistetud karistust pidada kuidagi ülemäära raskeks.

Maakohtu otsuse muutmiseks ei anna alust ka asjaolu, et alates 01.01.2015 loetakse

väheväärtuslikuks asjaks KarS § 218 lg 4 tähenduses asja, mille väärtus ei ületa 200 eurot varasema 64 euro asemel. Nimelt süstemaatilise varguse puhul on KarS § 199 lg 2 p-le 9 vastava kuriteoga sõltumata varastatud asja väärtusest.

Mis puutub S.J-i väidetesse, et ta väga kahetseb toime pandud kuritegusid ja on

asunud paranemise teele, siis maakohus on karistust põhjendades märkinud, et arvestab karistust kergendava asjaoluna S.J-i puhtsüdamlikku kahetsust.

4

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 326 lg 2 ls- kohtukolleegium § st 2 jätab apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Sten Lind Meelika Aava Andres Parmas