2-13-22026/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-22026

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

30. märts 2015, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi Kaja Mäe

vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

350 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Era

Liisingu

Inkassoteenused

AS

(registrikood 10625474; asukoht Tartu mnt 24-15,

10115 Tallinn), seaduslik esindaja: Kristjan Vahar (e-

post kristjan@tallinnlaw.ee)

Kostja: Kaja Mägi (isikukood 46801135721, elukoht

XXXX)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Kaja Mäelt SMS Laen AS-iga 20.01.2009 sõlmitud lepingu nr 204901

alusel põhivõlg 110 eurot 24 senti, intress 1 eurot 58 senti ja viivis 48 eurot 11 senti,

kokku 159 eurot 93 senti (ükssada viiskümmend üheksa eurot üheksakümmend kolm

senti) Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks.

3. Jätta hagi rahuldamata intressi 132 eurot 63 senti ja viivise 57 eurot 44 senti

väljamõistmise osas.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 46% kostja kanda ja

54% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Kaja Mäelt riigilõivust 27 eurot 60 senti (kakskümmend seitse eurot

kuuskümmend senti) Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks.

8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud

korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus

taastatakse (TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et

ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

11. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

12. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt

Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24; 25. veebruari 2009

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 8. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14).

3. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 20. jaanuaril 2009 sõlmitud laenulepingu

alusel põhivõla 110 eurot 24 senti, intressi 134 eurot 21 senti ja viivise 105 eurot 55 senti.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS SMS Laen 20. jaanuaril 2009 laenulepingu

nr 204901, mille alusel sai kostja laenu 191 eurot 73 senti. Laenu periood oli 120 päeva.

Laen väljastati intressiga 134 eurot 21 senti laenu perioodi eest, s.o hagiavalduses

märgitu järgi oli intressimäär 0,84% päevas. Kostja kohustus laenusumma ja intressi

tagastama hiljemalt 20. mail 2009.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku

korraga vastuolus olev tehing tühine. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see

eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse

üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul,

kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust

väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete

vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võib olla sellise

olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse

määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär. Mida

rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas,

seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud

(vt Riigikohtu 5. märtsi 2014 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-186-13 p 22).

Hagiavalduse kohaselt oli lepingus kokkulepitud intressimäär 0,84% päevas, seega

aastas 306,6%. Krediidi kulukuse määra ei ole lepingus välja toodud. Krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr oli 24,22% (krediidi kulukuse määr 2008. a detsembris).

Ehkki vaidlusaluse laenulepingu krediidi kulukuse määr ei ole teada, ületas juba lepingus

kokkulepitud aastane intressimäär krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kuus korda (306,06/24,22=12,66) ja seetõttu saab lugeda laenulepingu TsÜS § 86 lg

1 alusel tühiseks. Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigust nõuda lepingus

sätestatud määras ei intressi ega viivist.

Kostja on hagejale tasunud lepingu alusel 81 eurot 49 senti, mida hageja on arvestanud

põhivõla katteks.

Eeltoodut arvestades on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata

laenusumma 110 eurot 24 senti, intress TsÜS § 86 lg 4 alusel 1 euro 58 senti ning viivis

tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras 21. maist 2009 kuni

26. septembrini 2014 summas 48 eurot 11 senti, kokku 159 eurot 93 senti.

Hagi tuleb jätta rahuldamata intressi 132 eurot 63 senti ja viivise 57 eurot 44 senti

väljamõistmise osas.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik