2-15-2446/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2015 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-2446 Tsiviilasi XXXhagi XXX vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind

3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, XXX, e-post XXX, XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, hagiavalduses märgitud elukoht XXX, registrijärgne elukoht XXX, e-post XXX, XXX) Asja läbivaatamine Kohtuistungil 27.03.2015 RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) vahel Tallinna Perekonnaseisuametis 26.08.2005 sõlmitud abielu.

3. Jätta XXXabielu ajal kantud perekonnanimi Makartšenko.

4. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

5. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Tagastada XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX pool abielu lahutamise hagi esitamisel tasutud riigilõivust , s.o. 50,00 eurot. Kostja tasus 16.02.2015 riigilõivu eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE062200221059223099 selgitusega XXX hagiavaldus XXX vastu abielu lahutamiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus ei kuulu edasikaebamisele tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) §

630 lg 2. Hageja nõue, hagiavalduse aluseks olevad asjaolud Poolte abielu sõlmiti 26.08.2005 Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielu jätkamine ei ole võimalik, kuna poolte abielusuhtes on pöördumatult lõppenud. Abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja abikaasad kooselu ei taasta. Kostja seisukoht

Kostja kinnitas 27.03.2015 .a. kohtuistungil, et on abielu lahutamisega nõus.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud 27.03.2015 kohtustungil ära hageja ja kostja ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lg 1 kohaselt abielu lahutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. REÕS § 57 lg 2 kohaselt, kui abikaasadel on elukoht eri riikides, kuid neil on ühine kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, mille kodanikud nad on.

Käesoleval juhul on hagejal ja kostjal eesti kodakondsus. Kostja elab Eesti Vabariigis, hageja Suurbritannias. Poolte abielu sõlmiti Eesti Vabariigis. Seega leiab kohus, et kohaldamisele kuulub Eesti perekonnaseadus. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahtutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kuna hageja elukoht ei ole Eestis, siis on käesoleval juhul võimalik poolte abielu lahutamine üksnes kohtus. Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks, kuna poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja kinnitas kohtuistungil kohtule, et abielulised suhted on lõppenud alates 2010. aastast. Mõlemal on uued pered.

Kostja kinnitas hageja öeldut. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Abielulist kooselu pooltel enam ei ole, pooled elavad eri riikides. Kumbki pool ei soovi abielu jätkata ning seega tuleb abielu lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja ei soovi perekonnanime vahetust. Seega säilib kostjal abielu ajal kantud perekonnanimi.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb kummagi poole menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled loobusid kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning vastavalt poolte kokkuleppele käesolev kohtuotsus edasikaebamisele ei kuulu. Hageja esitas kohtuistungil kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses abielu lahutamise otsuse peale edasikaebamise õigusest loobumisega.

Kohus leiab, et taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pool riigilõivust, s.o. 50,00 eurot tuleb tagastada selle maksjale, XXX .

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo kohtunik