3-13-2195/86 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Kaire Pikamäe ja

Ruth Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.03.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-13-2195

Haldusasi

LT

kaebus

Saku

Vallavalitsuse

04.06.2013

korraldusele nr 464, 17.09.2013 korraldusele nr 738,

17.09.2013

korraldusele

nr

ja

08.10.2013

korraldusele nr 823;

AM

kaebus

Saku

Vallavalitsuse

02.07.2013

korraldusele nr 558, 10.09.2013 korraldusele nr 732 ja

17.09.2013 korraldusele nr 738

Menetlusosalised

Kaebajad – LT ja AM, volitatud esindaja v.adv Rainer

Kuulme

Vastustaja – Saku vald, volitatud esindajad Ülo Lohk ja

Maire Laur

Kolmandad isikud – AS Eesti Gaas ja AS EG

Võrguteenus, volitatud esindajad v.adv Paul Keres

ja adv Martin-Johannes Raude

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31.03.2014 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

LT ja AM apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

25.02.2015

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada LT ja AM apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 31.03.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-2195 osas,

milles mõisteti LT-lt ja AM-lt välja AS-i Eesti Gaas ja AS-i EG Võrguteenus

menetluskulud. Teha selles osas uus otsus, millega jätta menetlusosaliste menetluskulud

esimese astme kohtus nende endi kanda.

3. Muus osas jätta LT ja AM apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 31.03.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-2195 muutmata.

4. Apellatsioonimenetluses menetlusosaliste kantud menetluskulud jätta nende endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-13-2195

2(14)

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 29.04.2015.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. LT-le kuulub Saku vallas Tänassilma külas asuv Maria kinnistu (registriosa nr 6983302),

mis koosneb kahest katastriüksusest: katastritunnus 71801:001:1275, asukoht Tänassilma

küla, Maria ja katastritunnus 71801:003:1026, asukoht Tänassilma küla, Juuliku-Tabasalu tee.

AM-le

kuulub

Põltsamaa

kinnistu

(registriosa

nr

4652202,

katastritunnusega

71801:003:0109), asukohaga Murimäe tee 6a, Jälgimäe küla, Saku vald.

2. Saku Vallavalitsuse 04.06.2013 korraldusega nr 464 seati sundvaldus LT-ile kuuluvale

Maria kinnistule AS-i Eesti Gaas (registrikood 10178905) kasuks vastavalt HeatConsult OÜ

poolt koostatud ja korraldusele nr 464 lisatud tehnovõrgu (Kiili-Paldiski D-kategooria

gaasitorustik) asukoha plaanidele; koormatava ala suurus on katastriüksusel Maria

(katastritunnusega 71801:001:1275) 8473 m2 ja katastriüksusel Juuliku-Tabasalu tee

(katastritunnusega 71801:003:1026) 1944 m2 (punktid 1-2). LT esitas 31.07.2013 Saku

Vallavalitsuse 04.06.2013 korraldusele nr 464 vaide.

3. Saku Vallavalitsuse 02.07.2013 korraldusega nr 558 seati sundvaldus AM-le kuuluvale

Põltsamaa kinnistule AS-i Eesti Gaas kasuks vastavalt HeatConsult OÜ poolt koostatud ja

korraldusele nr 558 lisatud tehnovõrgu (Kiili-Paldiski D-kategooria gaasitorustik) asukoha

plaanile. Koormatava ala suurus on 9870 m2. AM esitas 03.08.2013 Saku Vallavalitsuse

02.07.2013 korraldusele nr 558 vaide.

4. Saku Vallavalitsuse 10.09.2013 korraldusega nr 732 jäeti AM 03.08.2013 vaie

korraldusele nr 558 rahuldamata.

5. Saku Vallavalitsuse 17.09.2013 korraldusega nr 738 loeti mh Saku Vallavalitsuse

04.06.2013 korralduse nr 464 ja 02.07.2013 korralduse nr 558 punktides 2 sundvalduse

seadmise uueks õigustatud isikuks AS EG Võrguteenus (registrikood 11197170) (punkt 1)

ning muudeti ehitusregistris mh Saku Vallavalitsuse 04.06.2013 korralduse nr 464 ja

02.07.2013 korralduse nr 558 alusel tehtud sundvalduste registreeringuid, märkides

sundvalduse uueks õigustatud isikuks AS EG Võrguteenus (punkt 2).

6. Saku Vallavalitsuse 17.09.2013 korraldusega nr 750 jäeti LT 31.07.2013 vaie

rahuldamata. Vald selgitas, et saatis LT-ile 18.04.2013 tähtkirjaga nr 8-1/2025 Saku

Vallavalitsuse

17.07.2012

korraldusega

nr

HeatConsult

OÜ-le

väljastatud

3-13-2195

3(14)

projekteerimistingimused Saku vallas gaasitrassi rajamise ehitusprojekti koostamiseks, mille

elluviimisega kaasneb asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 1581 ettenähtud talumiskohustus. LT võttis

kirja vastu 23.04.2013, kuid oma arvamust või vastuväiteid vallavalitsusele ei esitanud

(kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) § 463 lg 3). Sundvalduse seadmine on

toimunud õiguspäraselt. LT pidi olema teadlik perspektiivsest D-kategooria gaasitorustiku

planeeritavast asukohast vähemalt üldplaneeringu kehtestamisest arvates. LT ei ole

üldplaneeringu kehtestamise otsust vaidlustanud. AS Eesti Gaas esitas sundvalduse seadmise

taotluse kui võrgu omanik, kellele laienes maagaasiseaduse (MGS) § 18 lg-s 2 sätestatud

taotluse esitanud isikute võrguga liitmise kohustus. Kiili-Paldiski D-kategooria gaasitorustik

on BaLTcConnectori (Eesti-Soome gaasitrasside ühendus) osa. Tegemist on rahvusvahelise

tähtsusega gaasitorustikuga, mille avalik huvi ületab Eesti riigi piire.

7. LT esitas 30.09.2013 Saku Vallavalitsuse 17.09.2013 korraldusele nr 738 vaide, mis jäeti

Saku Vallavalitsuse 08.10.2013 korraldusega nr 823 rahuldamata.

8. LT esitas 17.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saku Vallavalitsuse 04.06.2013

korralduse nr 464, 17.09.2013 korralduste nr 738 ja 750 ning 08.10.2013 korralduse nr 823

tühistamiseks. AM esitas 17.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saku Vallavalitsuse

02.07.2013 korralduse nr 558, 10.09.2013 korralduse nr 732 ja 17.09.2013 korralduse nr 738

tühistamiseks. Lisaks taotlesid LT ja AM tunnistada KASVS § 463 lg 5 p-s 4 viidatud

talumiskohustuse eest makstava tasu aluseks oleva õigusakti puudumine põhiseadusega

vastuolus olevaks ning jätta KASVS § 463 lg 5 p 4 selles osas kohaldamata.

04.06.2013 korraldus nr 464, 17.09.2013 korraldus nr 750 (vaideotsus), 02.07.2013 korraldus

nr 558 ja 10.09.2013 korraldus nr 732 (vaideotsus) on õigusvastased, kuivõrd puudusid AÕS §

1581 lg-s 1 sätestatud sundvalduse seadmise alused. AS Eesti Gaas ei oma võrguettevõtja

tegevusluba ega omanud seda ka sundvalduse seadmise taotluse esitamise ajal. Seega ei ole ta

MGS § 18 lg-s 2 nimetatud isikuks, kelle kasuks võib AÕS § 1581 lg 1 ja KASVS alusel seada

sundvalduse. Sundvalduse seadmiseks ei esine AÕS § 1581 lg-s 1 nõutud talumiskohustuse

tekkimise ja sundvalduse seadmise eeldusi. Vaidlustatud korraldused on ebaproportsionaalsed

ja kaalutlusvigadega. Käesoleval juhul ei ole tegemist AÕS § 1581 lg-s 1 ja KASVS 81. ptk-s

sätestatud gaasivõrguettevõtja tegutsemisega võrguettevõtjana gaasitarbijale võrguühenduse

loomiseks – liitumiseks. Tegemist on MGS §-s 181 sätestatud riigipiiri ületava

gaasitorustikuga ja süsteemihalduri tegevusega riikidevahelise gaasiühenduse loomisel, mille

puhul tuleb juhinduda KASVS § 3 lg 1 p-dest 2 ja/või 5 ning §-st 6. Ka juhul, kui eeldada

AÕS § 1581 kohaldumist, ei ole Saku vald hinnanud, kas esineb muud majanduslikult ja

tehniliselt otstarbekamat võimalust gaasitorustiku rajamiseks (AÕS § 1581 lg 2).

Saku vald ei ole teinud teemaplaneeringut. Korralduse nr 558 lisas toodud joonisel ei vasta

gaasitorustiku asukoht Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22 kehtestatud valla

üldplaneeringule. Viidatud üldplaneeringu kaardil nr 2 „Teed ja tehnovõrgud“ (töö nr 228-05,

03.2009) on näidatud D-kategooria gaasitorustiku perspektiivne asukoht paralleelselt Tallinna

ringteega. Korralduse nr 558 lisas toodud joonisel on gaasitorustiku trassi osaliselt nihutatud

diagonaalis põhja poole. Maanteeameti peadirektori 01.02.2011 kinnitatud käskkirja nr 48

puhul on tegemist kavandatud projektiga. Üldplaneeringu vaidlustamata jätmine ei saa LT-ilt

võtta õigust vaidlustada gaasitorustiku asukohta. Üldplaneeringu avalikul arutelul 2007. a

gaasitorustiku rajamist ei arutatud ning üldplaneering kehtestati 2009. a peale 17-kuulist pausi

ümbervahetatud põhijoonisega, kuid ilma avaliku aruteluta.

04.06.2013 korralduses nr 464 ja 02.07.2013 korralduses nr 558 puudub nõutav

hüvitismehhanism, kuivõrd selles viidatud AÕS § 1582 seda ei reguleeri. Kohalikul

omavalitsusel tuleb kas sundvõõrandamistasu ning talumistasu suuruse kindlaksmääramiseks

3-13-2195

4(14)

kohaldada KASVS 3. ptk või viidata vastavale kokkuleppele. Kuni talumistasu suurust

kindlaks määratud ei ole, ei saa ka korraldust kehtestada.

17.09.2013 korraldusega nr 738 AS-i Eesti Gaas asendamine AS-ga EG Võrguteenused on

õigusvastane. Tegemist oli haldusmenetluse uuendamisega (haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 44), kuhu LT ja AM ei kaasatud ega kuulatud ära, lisaks puudus korralduses nr 738

vaidlustamisviide. AS-l Eesti Gaas puudus õigus esitada sundvalduse seadmise taotlus,

tegemist ei ole singulaarse õigusjärglase olukorraga. Sundvalduseks õigustatud isikul endal

tuleb esitada taotlus sundvalduse seadmiseks. Ebaoluline on, kes on maagaasitorustiku

omanikuks või omandi suhtes õigusjärglaseks. Tegemist peab olema tegevusloaga

võrguettevõtjaga, kes tegutseb AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud eesmärkidel.

9. Saku vald palus jätta kaebused rahuldamata.

Saku vald on sundvalduse seadmisel järginud KASVS §-s 463 sätestatut ning see on toimunud

õiguspäraselt. Korraldused nr 558, 732, 464 ja 750 on õiguspärased. LT ja AM

talumiskohustus tuleneb AÕS §-st 1581. Kiili-Paldiski D-kategooria gaasitorustiku näol on

tegemist väga kaaluka avaliku huviga, mis ületab Eesti riigi piire ja see kaalub üles eraisiku

huvi. Korraldustes nr 464 ja 558 on motiveeritud, et Kiili-Paldiski D-kategooria gaasitorustiku

asukoht on märgitud Saku valla üldplaneeringus (kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009

otsusega nr 22) kaardile nr 2 „Teed ja tehnovõrgud“. Gaasitorustiku asukoht on valitud

kulgema kinnistu piiril, et minimaliseerida kinnistu omanikule tekkivat kitsenduste ulatust.

Gaasitorustiku asukohavalik on läbinud üldplaneeringu menetluse. Gaasitorustiku praegune

asukoht on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas võimalus. Gaasitorustik projekteeriti

maantee kaitsevööndisse, mistõttu esineb väike erinevus üldplaneeringu kaardi nr 2 ja

korralduse nr 464 joonisel märgitust. KASVS § 463 lg-s 2 on pandud sundvalduse seadmise

taotlejale kohustus kinnitada, et ta kuulub AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud isikute hulka. Saku

vallal ei ole alust kahelda AS-i Eesti Gaas 15.02.2013 taotluses antud sellekohases kinnituses.

Kuivõrd ülekandevõrkude võõrandamine tuleb lõpule viia 01.01.2015 (KASVS § 484 lg 1),

siis võib AS Eesti Gaas omada ülekandevõrke kuni 01.01.2015. Sundvalduse õigustatud

isikuks saab olla isik, kes on rajatava gaasitorustiku omanik. Seda põhjusel, et

talumiskohustuse esemeks olev gaasitorustik on veel rajamata ning sellisel juhul ei saa ka

kellelgi olla kohustust sellega liituda (MGS § 18 lg 2). 15.02.2013 ja 11.04.2013 taotluste

esitamise hetkel oli rajatava gaasitorustiku (tehnovõrgu) omanik AS Eesti Gaas. Lisaks on AS

EG Võrguteenused 10.09.2013 kinnitanud, et nii AS Eesti Gaas kui ka AS EG Võrguteenused

on õigustatud isikud sundvalduse seadmise taotlemiseks. Saku vallal ei olnud põhjust kahelda

esitatud kinnituse õigsuses.

Korraldustes nr 464 ja 558 on sätestatud talumiskohustuse eest makstav tasu viitega AÕS §-le

1582, kuivõrd kinnistuid ei sundvõõrandata. LT-il ja AM-l tuleb talumiskohustuse eest

makstava tasu saamiseks esitada taotlus tehnovõrgu omanikule (sundvalduse õigustatud

isikule) majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.06.2007 määruse nr 41 „Tehnorajatise

talumise eest tasu saamiseks taotluse esitamise kord ja taotluse vorm“ kohaselt. Puudus

vajadus läbi viia teemaplaneering. Saku valla üldplaneeringus määrati gaasitorustiku asukoht

(planeerimisseaduse (PlanS) § 24 lg 3). Gaasitorustiku ehitamise puhul ei ole tegemist

KASVS § 3 lg-s 1 loetletud juhuga. Lähtuda tuleb AÕS §-st 1581 ja KASVS ptk-st 81.

Saku valla üldplaneeringut ei ole LT ega AM vaidlustanud. LT-il on võimalik oma kinnistut

reaalselt kasutada vastavalt maakasutuse sihtotstarbele, arvestades küttegaasi ohutuse seaduse

nõudeid. Gaasitorustiku seadusjärgne kitsendus on 10 m mõlemale poole (Vabariigi Valitsuse

02.07.2002 määruse nr 212 § 2 p 5). LT kinnistul on gaasitorustik projekteeritud riigimaantee

Tallinna ringtee äärde ning valdavalt riigimaantee kaitsevööndisse (teeseaduse (TeeS) § 13 lg

3-13-2195

5(14)

1), et minimaliseerida täiendavate piirangute tekkimist LT kinnistule. Tegemist on

proportsionaalsete piirangutega. LT kinnistu hulka kuuluv katastriüksus katastritunnusega

71801:003:1026, mida läbib kavandatav gaasitorustik, kuulub riigile võõrandamisele seoses

Tallinna ringtee rekonstrueerimisega. Seega on sundvaldusega seotud piirangute mõju LT

kinnistule väiksem, kui kaebuses väidetakse. Gaasitrassi asukoha valikul AM kinnistule on

arvestatud ka Juuliku eritasandilise ristmiku tehnilise projektiga (kinnitatud Maanteeameti

peadirektori 01.02.2011 käskkirjaga nr 48). Juuliku liiklussõlme tarbeks on Põltsamaa

kinnistust kavandatud 20 445 m2 suurune äralõige, millega on arvestatud gaasitrassi asukoha

valikul. Tegemist on kinnitatud, mitte kavandatava projektiga. Projekti koosseisus on ka

krundijaotuskava, mille alusel peab Maanteeamet AM-ga läbirääkimisi 20 445 m2 suuruse

äralõike võõrandamiseks riigile. LT ja AM ettepanekud gaasitrassi asukoha muutmiseks on

vastuolus Saku valla üldplaneeringuga. Samuti eeldaks see teemaplaneeringu algatamist, mis

ei

oleks

aga

asjakohane

ega

vajalik.

Sundvalduse

vaidlustamisega

sisuliselt

planeeringuvaidluse algatamine ei ole kohane.

Korraldusega nr 738 ei uuendatud korralduste nr 464 ja 558 menetlust. Korralduse nr 738

puhul on tegemist korraldava korraldusega, mis ei too kaasa LT-ile õigusi ega kohustusi ega

piira tema vabadusi. Nimetatud korralduse andmise aluseks oli AS-i Eesti Gaas ja AS-i EG

Võrguteenus 26.08.2013 kinnituskiri ja taotlus nr T/189 sundvalduse õigustatud isiku

muutmiseks.

10. AS Eesti Gaas ja AS EG Võrguteenused palusid jätta kaebused rahuldamata.

Maria ja Põltsamaa kinnistutele oli sundvaldus seatud kunagi AS Eesti Gaas kasuks.

Nimetatud asjaolu ei riku enam LT ja AM õigusi, sest korraldusi nr 464 ja nr 558 tuleb

vaadata korraldusega nr 738 muudetud kujul. Isegi kui LT ja AM väited seoses AS Eesti Gaas

kasuks sundvalduse seadmisega oleksid õiged, siis korraldusega nr 738 on nende õigused

taastatud ja tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg-st 2 korralduste nr 464 ja 558

kehtetuks tunnistamist nõuda ei saa. LT ja AM õigusi puudutab Maria ja Põltsamaa

kinnistutele

sundvalduse

seadmine

üksnes

niivõrd,

kuivõrd

määratakse

kindlaks

talumiskohustuse ese ja ulatus. Asjaolu, kellele talumiskohustuse esemeks olev torustik

kuulub, LT ja AM õigusi ei puuduta. LT ja AM ei pidanud korralduse nr 738 menetlusse

kaasama. Ka juhul, kui kaebajad oleks tulnud menetlusse kaasata, ei tooks selline

menetlusnormi rikkumine kaasa haldusakti tühistamist (HMS § 58). Maria ja Põltsamaa

kinnistutele rajatav gaasitorustik on vajalik avalikes huvides. Selle kaudu hakatakse osutama

avalikku teenust. Samuti kuulub rajatav gaasitorustik MGS § 18 lg-s 2 sätestatud kohustusega

isikule (AS-le EG Võrguteenus). Rajatava gaasitorustiku arendamiseks puudub muu

otstarbekam võimalus. Gaasitorustiku asukoht määrati kindlaks juba Saku valla

üldplaneeringuga ning see asub täies ulatuses riigimaantee kaitsevööndis. Puudub AÕS § 1581

lg-s 2 nimetatud erand. Maria ja Põltsamaa kinnistutele sundvalduse seadmisel ei tulnud

lähtuda KASVS § 3 lg 1 p-des 2 ja/või 5 ning §-s 6 sätestatud menetlusest. Avalikes huvides

tehnorajatiste

rajamiseks

puudutatud

kinnistuid

ei

võõrandata,

vaid

koormatakse

sundvaldusega. Täidetud on kõik KASVS §-s 463 sätestatud tingimused. Kuna LT ja AM ei

soovinud talumiskohustuse eest makstava tasu osas kokkuleppele jõuda, siis sisaldavad

korraldused nr 464 ja 558 õigesti viidet AÕS §-le 1582.

11. Tallinna Halduskohtu 31.03.2014 otsusega jäeti LT ja AM kaebused rahuldamata.

Kaebuse esitamise seisuga oli sundvaldus seatud õigustatud isiku AS EG Võrguteenus kasuks,

mistõttu asjaolu, kas AS-l Eesti Gaas oli õigus esitada Saku vallale taotlus sundvalduse

seadmiseks, ei mõjuta korralduste nr 464 ja 558 kehtivust. Kohtul ei ole alust kahelda, et

gaasitorustiku kaudu hakatakse osutama avalikku teenust. Samuti laieneb AS-le EG

3-13-2195

6(14)

Võrguteenus MGS § 18 lg-s 2 nimetatud kohustus käesoleval hetkel. Ka süsteemihaldur on

võrguettevõtja (MGS § 15 lg 1).

Kohaldamisele kuulus KASVS 81. ptk, kuivõrd kinnisasjale seati sundvaldus AÕS §-s 1581

sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse kehtestamisega. AS EG Võrguteenus on

AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud isik. Sundvaldus seati Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud

Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22) alusel koostatud projekteerimistingimustele

tuginevalt (PlanS § 291). Üldplaneeringus on määratud gaasitorustiku paiknemine. LT ja AM

pidid aru saama, et üldplaneeringu menetluses käsitleti gaasitorustikuga seonduvat.

Teemaplaneeringu läbiviimiseks vajadust ei olnud. Teemaplaneeringu koostamise vajadus

oleks olnud, kui üldplaneeringus ei oleks gaasitorustiku asukohta märgitud või kui muul

põhjusel oleks olnud vajalik üldplaneeringut täpsustada või täiendada. Isegi kui

üldplaneeringu kaarti muudeti pärast avalikku arutelu ning enne üldplaneeringu kehtestamist,

oleks LT-l ja AM-l olnud võimalik vaidlustada üldplaneeringut sellisel kujul, nagu see

09.04.2009 vastu võeti.

KASVS §-s 463 sätestatud korda on järgitud. Korraldusest nr 558 nähtub, nagu oleks torustiku

asukohta hiljem mõnevõrra nihutatud, et see ühtiks Juuliku ristmiku paiknemisega. See ei

saanud AM-le üllatusena tulla, kuna üldplaneeringuga tutvudes pidi see võimalus olema

ettenähtav. Kõnealust täpsustust ei saa pidada planeeringu põhilahenduse muutmiseks, mis

eeldaks puudutatud isikuga kooskõlastamise kordamist (PlanS § 21 lg 5). Gaasitorustiku

asukoha määranud projekteerimistingimustele LT ja AM vastuväiteid ei esitanud. Kuna

gaasitorustiku paiknemine määrati üldplaneeringuga, siis ei pidanud Saku vald sundvalduse

seadmise korraldustesse märkima kaalutlusi torustiku tehniliselt ja majanduslikult kõige

otstarbekama lahenduse leidmisest. Gaasitorustiku rajamine on avalikes huvides, kuna sellega

luuakse ühendus teiste riikidega. LT ja AM kinnistutele seatud kitsendused ei ole

ebaproportsionaalsed. Gaasitorustik on planeeritud kulgema LT ja AM kinnistute piiril ning

see jääb kogu ulatuses maantee kaitsevööndisse. LT-l ja AM-l tuleb juba varasemast

faktilisest ja õiguslikust olukorrast arvestada tee kaitsevööndiga, mis seab kinnistute

kasutamise piirangud. Ehkki gaasitorustiku rajamiseks tuleb osa LT ja AM kinnistutel

kasvavast metsast maha võtta, ei ole tegemist ülemäära suure riivega või olukorraga, mil

puudub võimalus tekkinud kahju hüvitamist nõuda. AM kinnistu osas on koostatud

eksperthinnang, mille kohaselt on maanteega külgneval alal teostatud raiet. LT kinnistu hulka

kuuluv

katastriüksus

(katastritunnusega

71801:003:1026),

mida

läbib

kavandatav

gaasitorustik, kuulub riigile võõrandamisele seoses Tallinna ringtee rekonstrueerimisega.

Rajatava gaasitorustiku arendamiseks puudub muu otstarbekam võimalus, mistõttu AÕS §

1581 lg 2 ei välista LT ja AM talumiskohustust.

Saku vald ei pidanud korraldustes nr 464 ja 558 sundvalduse seadmise hüvitise summat

kindlaks määrama, vaid piisas talumiskohustuse eest makstava tasu aluseks olevale

õigusaktile AÕS §-le 1582 viitamisest (KASVS § 463 lg 5 p 4). LT-l ja AM-l tuleb esitada

tehnorajatise omanikule taotlus tasu saamiseks ning tasu arvutatakse neile välja. See, milliseks

tasu tegelikult kujuneb ning kas LT ja AM saavad perioodilist või ühekordset tasu, ei ole

enam käesoleva vaidluse teema. LT ja AM taotlus KASVS § 463 lg 5 p-s 4 viidatud

talumiskohustuse eest makstava tasu aluseks oleva õigusakti puudumise põhiseadusega

vastuolus olevaks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Korraldused nr 750, 732 ja 823 on

õiguspärased.

Korralduse nr 738 tühistamiseks puudub alus. LT ja AM saavad korraldust nr 738 vaidlustada

üksnes neid puudutavas osas. Kaebustest ei selgu, kuidas saanuks kaebajate ärakuulamine

mõjutada asja lõpptulemust, isegi kui kaebajad oleks tulnud ära kuulata. Saku vald lähtus

korralduse nr 738 tegemisel gaasitorustiku omaniku faktilisest vahetumisest, muus osas jäid

3-13-2195

7(14)

sundvalduse seadmise tingimused samaks. Tegemist ei olnud otsusega, kus oleks olnud vaja

kolmandate isikute õigusi ja huve kaaluda. Kohtul puudub alus arvata, et AS-lt EG

Võrguteenus oleks kaebajatel mingil moel keerulisem hüvitist nõuda kui AS-lt Eesti Gaas.

Asjaolu, kellele gaasitorustik kuulub ja kes on sundvalduse seadmiseks õigustatud isik, ei

mõjuta kaebajate õigusi ega kohustusi. Ainuüksi vaidlustamisviite puudumine korraldusest nr

738 ei ole tühistamise aluseks.

Kohus rahuldas AS-i Eesti Gaas ja AS EG Võrguteenus menetluskulude taotluse ja mõistis

välja LT-lt AS Eesti Gaas kasuks 959,31 eurot ja AS EG Võrguteenus kasuks 959,31 eurot;

AM-lt AS Eesti Gaas kasuks 959,31 eurot ja AS EG Võrguteenus kasuks 959,31 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

12. LT ja AM paluvad apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu otsus tühistada ning teha

uus otsus, millega rahuldada nende kaebused.

Vaidlustatud korraldused on õigusvastased, kuivõrd puudusid AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud

sundvalduse seadmise alused. Halduskohus ei ole arvestanud, et Saku vald seadis LT ja AM

kinnistutele sundvalduse, kontrollimata, kas AS Eesti Gaas on AÕS § 1581 lg 1 kohaselt

õigustatud isik ning kas on täidetud muud nimetatud sättes toodud tingimused. Vaidlust ei ole

selles ja halduskohus on tuvastanud, et AS Eesti Gaas ei ole kunagi olnud isikuks, kelle

kasuks saanuks sundvaldust seada, sest AS Eesti Gaas ei ole kunagi omanud võrguettevõtja

tegevusluba. Seetõttu ei ole AS EG Võrguteenus AS Eesti Gaas õigusjärglaseks sundvalduse

seadmise osas. Alates 01.01.2015 ei ole AS EG Võrguteenus isikuks, kelle kasuks saaks

sundvaldust seada, sest AS EG Võrguteenus tegevusluba võrguteenuse osutamiseks on

lõppenud 31.12.2014 ning uut väljastatud ei ole. Seega on lõppenud ka LT ja AM

talumiskohustus ning ei esine aluseid sundvalduse seadmiseks. Saku Vallavalitsuse

17.09.2013 korraldusest nähtuvalt andis AS Eesti Gaas kõik rajatava gaasitrassiga seotud

õigused AS-le EG Võrguteenused üle juba 31.05.2013. Sundvaldus seati LT ja AM

kinnistutele vastavalt 04.06.2013 ja 02.07.2013, st ajal, mil AS-l Eesti Gaas puudus igasugune

puutumus rajatava gaasitrassiga.

Gaasitorustiku sundvalduse seadmisel on ebaõigesti kohaldatud AÕS § 1581 ja KASVS § 463.

Kohaldamisele kuuluvad KASVS § 3 lg 1 ja § 6 lg 1, sest gaasitorustiku puhul on tegemist

gaasiturgude integreerimise ja seeläbi varustuskindluse suurendamise projektiga. Saku vald ei

ole kaalunud gaasitorustiku rajamiseks muid otstarbekaid variante (AÕS § 1581). Saku vald ei

viinud läbi teemaplaneeringut, kuigi oleks pidanud, sest üldplaneeringus ei pööratud

gaasitorustikule eraldi tähelepanu. Projekteerimistingimuste kohaselt on gaasitrassi rajamisel

ette nähtud kohustus lähtuda mh Eesti Standardist EVS. Saku valla üldplaneeringu kohaselt on

perspektiivse gaasitrassi kaitsevööndiks märgitud 10 meetrit toru seinast mõlemale poole.

Tulenevalt Eesti Standardist EVS 884:2005 on LT ja AM kinnistutele planeeritava gaasitrassi

ohutuskuja hoonestusele tegelikkuses hoopis 42 meetrit gaasitorust. Seega koormatakse

gaasitorustiku rajamisega kaebajate kinnistuid oluliselt suuremas ulatuses kui üldplaneeringus

on ette nähtud. Sundvalduse seadmise korralduse resolutsioonis ei ole KASVS § 6 lg 3

kohaselt märgitud, mis eesmärgil võib sundvalduse teostaja kinnisasja kasutada.

Üldplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt on rajatava torustiku näol tegemist kõrgsurve

gaasitrassiga, milles rõhk on MOP 55 bar. Kaebajatele teadaolevalt ei ole sellise

kõrgsurvetrassi külge võimalik tarbijaid liita (vt MGS § 18 lg 2), mistõttu ei ole tegemist AÕS

§ 1581 lg-s 1 märgitud avaliku huviga.

Talumiskohustuse eest tuleb maksta nii ühekordset kui ka perioodilist hüvitist, mis tuleb

määrata kindlaks sundvalduse seadmise korralduses. Olukorda, kus õigustatud isikul tekib

3-13-2195

8(14)

kohe õigus koormatud kinnisasja vallata ja kasutada, samas kui koormatud kinnisasja

omanikul tuleb selle eest hüvitise saamiseks teha täiendavaid toiminguid ja rahalisi kulutusi

(hagi esitamine) ning hüvitise saamise võimalus tekib seni teadmata suuruses millalgi seni

teadmata ajal tulevikus (s.o tsiviilkohtumenetluses tehtud jõustunud lahendiga), ei saa

ilmselgelt pidada proportsionaalseks ega põhiseadusega (§ 32) kooskõlas olevaks.

Kolmandate isikute menetluskulude jätmine kaebajate kanda on ebaõiglane. Asjas ei ole

otsustatud AS-i Eesti Gaas õiguste ega kohustuste üle, mistõttu on AS Eesti Gaas kolmanda

isikuna menetlusse kaasatud põhjendamatult. Põhjendatuks ei saa pidada õigusabikulude

hüvitamist juriidilisele isikule koos käibemaksuga, sest sel juhul rikastub kolmas isik kui

käibemaksukohustuslane alusetult.

13. Saku vald vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.

Halduskohus on kohaldanud õigesti nii materiaalõiguse norme kui ka menetlusnorme ning

hinnanud õigesti esitatud tõendeid. Vaidlustatud korraldused on õiguspärased. LT ja AM

kinnistutele tulenevad kitsendused on proportsionaalsed. Gaasitorustiku perspektiivne asukoht

kaaluti läbi üldplaneeringu menetluses. Teemaplaneeringu läbiviimise vajadust ei esinenud.

Sundvõõrandamiseks ei ole alust (KASVS § 3 lg 1, § 6). Korraldused nr 464 ja nr 558

reguleerivad kaebajate hüvitisõigust ja sundvalduse seadmise korraldustes sisalduv viide AÕS

§-le 1582 on piisav.

AS Eesti Gaas oli õigustatud isikuks sundvalduse seadmisel ja taotluse esitamise ajal rajatava

gaasitorustiku omanikuks. Ka kaebajad on AS-i Eesti Gaas pidanud gaasitorustiku omanikuks,

kuivõrd suhtlesid AS-ga Eesti Gaas seoses gaasitorustiku ehitamise ja majandamisega tekkiva

talumiskohustusega. Lisaks on tänaseni AS-i Eesti Gaas kodulehel informatsioon, et AS-i

Eesti Gaas põhitegevus on maagaasi ost, jaotus ja müük.

MGS § 18 lg 2 mõttes on liitumine laiem mõiste kui üksnes tarbijate võrguga ühendamine.

Halduskohus on õigesti põhjendanud, et gaasitorustik rajatakse võrgu toimimiseks ning võrgu

toimimine on avalik huvi. Alles pärast gaasitorustiku rajamist saab AS-l EG Võrguteenus

reaalselt tekkida MGS § 18 lg-s 2 sätestatud kohustus rajatava gaasitorustiku osas ning

käesoleval juhul on vajadus seada sundvaldus enne ehitustegevuse algust. 15.02.2013 ja

11.04.2013 taotluste esitamise hetkel oli rajatava gaasitorustiku omanik AS Eesti Gaas.

Majandusregistri andmetel seisuga 04.02.2015 on AS-l EG Võrguteenus kolm kehtivat

tegevusluba: 1) tegevusluba nr MGE000002 alates 22.11.2005 gaasi ülekande teenuse

osutamiseks; 2) tegevusluba nr MGJ000019 alates 22.11.2005 gaasi jaotamise teenuse

osutamiseks; 3) tegevusluba nr SLM13/10787 alates 17.08.2013 ühine sagedusluba.

Kaebajate kinnistuid ei koormata suuremas ulatuses, kui üldplaneeringus ette nähtud. Eesti

Standard ei ole käsitletav seadusjärgse kinnisomandi kitsendusena, vaid Eesti Standardis

nimetatud ohutuskuja 42 meetrit on vähim kaugus olemasolevast hoonestusest. Sundvaldusega

koormatud LT ja AM kinnistud on hoonestamata. Gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus tuleneb

küttegaasi ohutuse seadusest ning kõnealuse gaasitorustiku seadusjärgne kitsendus on 10 m

mõlemale poole gaasitorust. Saku vallal puuduvad tulenevalt KASVS-s sätestatust igasugused

võimalused kaalumaks sundvõõrandamise kohaldamise ja sundvalduse seadmise vahel, kuna

rahvusvahelise tähtsusega energiajulgeoleku rajatis ei ole kohaliku tähtsusega rajatis. KASVS

§ 6 lg 3 sätestab, et sundvalduse teostaja võib kinnisasja kasutada ainult eesmärgil, mis on ette

nähtud sundvalduse seadmise otsuses. Korraldustes nr 464 ja 558 on kirjas sundvalduse

seadmise eesmärk.

14. AS Eesti Gaas ja AS EG Võrguteenus vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad

jätta see rahuldamata.

3-13-2195

9(14)

AÕS § 1581 kohaldub uutele ja ehitatavatele tehnovõrkudele või -rajatistele. Ehitatav

gaasitorustik on vajalik avalikes huvides. AÕS §-s 1581 sätestatud avaliku huvi määratlusest

ja selles viidatud MGS § 18 lg-s 2 sätestatud kohustusest lähtumine saab alles ehitatava

tehnovõrgu või -rajatise osas olla üksnes tingimuslik ja sellest tulenevaid erisusi arvesse

võttev. Halduskohus on õigesti leidnud, et alles pärast gaasitorustiku rajamist saab AS-le EG

Võrguteenus tekkida MGS § 18 lg-s 2 sätestatud kohustus rajatava gaasitorustiku osas. Samuti

on halduskohus õigesti leidnud, et rajatava gaasitorustiku osas saab tekkida vastav kohustus

siis, kui torustik on valmis ning sellega hakatakse gaasi transportima. AS EG Võrguteenused

on võrguettevõtja MGS § 2 p 9 mõttes. Seejuures ei oma tähendust, kas AS EG

Võrguteenused

tegutseb

gaasitorustiku

ehitamisel

süsteemihaldurina

või

põhivõrguettevõtjana. Ka süsteemihaldur on võrguettevõtja (MGS § 15 lg 1), kellele võib

laieneda MGS § 18 lg-s 2 sätestatud kohustus.

LT ja AM õigusi ei puuduta asjaolu, kellele talumiskohustuse esemeks olev torustik kuulub.

Seetõttu ei pidanud kaebajaid korralduse nr 738 menetlusse kaasama (HMS § 11 lg 1 p 3).

Isegi kui kaebajad oleks tulnud menetlusse kaasata, oleks tegemist olnud sellise

menetlusnormi rikkumisega, mis ei too kaasa haldusakti tühistamist (HMS § 58).

Gaasitorustiku asukoht on kindlaks määratud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 2

kehtestatud üldplaneeringuga. Seega võib LT ja AM kinnistutele seada maakasutus- ja

ehitustingimusi ning kitsendusi kehtestatud üldplaneeringu alusel (PlanS § 3 lg 3 p 2).

Halduskohus on õigesti leidnud, et LT ja AM ei saa nõuda käesoleva kaebuse raames

üldplaneeringu muutmist, teemaplaneeringu kehtestamist ega gaasitorustiku asukoha

ümbervaatamist.

Korraldustes nr 464 ja 558 piisas viitest AÕS §-le 1582, kuivõrd kaebajad ei soovinud

talumiskohustuse eest makstava tasu osas kokkuleppele jõuda. Korraldused nr 464 ja 558 ei

pea sisaldama konkreetset tasu suurust või selle arvestamise metoodikat. Sundvaldusega

koormatud kinnistu omaniku tasunõue ei tulene mitte sundvalduse seadmise otsusest, vaid

AÕS §-st 1582.

Sõltumata sellest, kas 04.06.2013 ja 02.07.2013 korraldused olid kuni 17.09.2013 kehtinud

kujul õigusvastased või mitte, oli nende näol tegemist kehtivate haldusaktidega. Alates

17.09.2013 on sundvalduse seadmise korraldustega õigustatud isik AS EG Võrguteenus.

Puudub vaidlus, et 17.09.2013 korralduse andmise ja 31.03.2014 otsuse tegemise ajal oli AS-l

EG Võrguteenus võrguteenuse tegevusluba. Isegi kui sundvalduse seadmise korraldused olid

kuni 17.09.2013 õigusvastased, said LT ja AM õigused 17.09.2013 HMS § 3 lg 2 mõttes

taastatud ning AS-i Eesti Gaas kasuks sundvalduse seadmise tõttu haldusaktide kehtetuks

tunnistamist HMS § 3 lg 1 kohaselt nõuda ei saa. Konkurentsiamet kohustas 30.12.2014

ettekirjutusega nr 7.3-5/14-001 AS-i EG Võrguteenus jätkama alates 01.01.2015 gaasi

ülekandeteenuse osutamisega kuni 31.03.2015. Konkurentsiameti 30.01.2015 otsusega nr 7.2-

2/15-002 anti AS-le EG Võrguteenus gaasi ülekandeteenuse osutamiseks esialgne tegevusluba

kuni põhitegevusloa väljastamiseni. Kolmandate isikute menetluskulud jäeti õigesti LT ja AM

kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kohaldamisele kuulus KASVS ptk 81;

korraldustes nr 464 ja 558 on kohaselt viidatud kehtestatud Saku valla üldplaneeringule ega

tulnud tuua põhjalikumaid kaalutlusi gaasitrassi asukoha optimaalsuse osas; üldplaneeringut ei

saa vaidlustada sundvalduse seadmise otsuse vaidluses. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks

vastavas osas halduskohtu põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4).

3-13-2195

10(14)

16. Apellandid heidavad halduskohtule ette, et kohus jättis arvestamata kaebajate väited selle

kohta, et gaasitorustiku trass ei lähtu üldplaneeringust ning vajalik olnuks teemaplaneeringu

läbiviimine. Samuti on halduskohus apellantide arvates jätnud kaalumata nende esitatud

alternatiivid, mis viiksid majanduslikult ja tehniliselt otstarbekama lahenduseni. Apellandid

väidavad, et tulenevalt detailplaneeringute algatajate taotlustest on vastustaja muutnud

üldplaneeringut kümneid kordi ja selle tulemusena on gaasitorustiku trass muutnud asukohta

näiteks Jälgimäe ja Juuliku ristmiku piirkonnas.

17. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et üldplaneeringuga pannakse paika eeldatav

trassikoridor, mitte gaasitorustiku täpne asukoht. Valdavas osas peab siiski lähtuma

üldplaneeringu järgsest paigutusest. Trassi asukoha muutmine teatud lõikudes on õigustatud

juhul, kui selleks esinevad kaalukad põhjused ning iga muudatus ei ole käsitatav planeeringu

põhilahenduse muutmisena (PlanS § 21 lg 5). Asjaolu, et teatud lõikudel on torustiku asukohta

võrreldes üldplaneeringuga muudetud, ei tähenda seda, et seda tuleks teha ka LT ja AM

kinnistute osas. Torustiku asukohas muudatuste tegemine, sh selle paigutamine ühele või

teisele poole teed, sõltub mitmest asjaolust, näiteks sellest, kas konkreetsel lõigul asub ühel

või teisel pool teed tiheasustusala (detailplaneeringu koostamise kohustusega ala).

Üldplaneeringu jooniselt nähtub, et LT-le kuuluva Maria kinnistu vastas teisel pool teed on

tiheasustusala ning AM-le kuuluva Põltsamaa kinnistu vastas ei ole küll tiheasustusala, kuid

kaks tiheasustusala paiknevad selle läheduses. Ka ringkonnakohtu arvates ei ole seda

arvestades meelevaldne ega kaalutlusvigadega valla otsustus mitte paigutada gaasitrassi

vastaval lõigul teisele poole teed.

18. LT ja AM arvates ei ole halduskohus arvestanud asjaoluga, et AS-l Eesti Gaas puudus

õigus sundvalduse seadmise taotluse esitamiseks. Halduskohus on nimetatud kaebajate väidet

analüüsinud ning leidnud, et kui haldusakti on hiljem muudetud, tuleb esialgset haldusakti

hinnata muudetud kujul. Halduskohus lisas, et samas ei mõjuta asjaolu, kas AS-l Eesti Gaas

oli õigus Saku vallale esitada taotlus sundvalduse seadmiseks, korralduste nr 464 ja 558

kehtivust, sest haldusakti andmiseks taotluse esitamine on vaid haldusmenetlust käivitav

menetlustoiming ning selle kehtivust ega tühisust ei tingi taotluse esitamine puudutatud isiku

nimel selleks esindusõigust mitteomava isiku poolt. Ühtlasi märkis halduskohus, et kaebuse

esitamise seisuga olid sundvaldused seatud õigustatud isiku AS EG Võrguteenused kasuks (II

kd, tl 160 pöördel).

19. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et isegi kui AS-l Eesti Gaas puudus õigus

esitada Saku vallale taotlus sundvalduse seadmiseks, ei mõjuta see korralduste nr 464 ja 558

õiguspärasust kehtivas redaktsioonis. Kaebuse esitamise seisuga olid sundvaldused seatud

õigustatud isiku AS EG Võrguteenused kasuks, mistõttu oli Saku vald kaebajate väidetud

puuduse vaidlustatud korraldustest nr 464 ja 558 kõrvaldanud. Asjaolu, et sundvalduse

õigustatud isikuks oli korraldustes algselt märgitud AS Eesti Gaas, ei riku kaebajate õigusi.

Ekslik on LT ja AM väide, et AS-l EG Võrguteenus puudub võrguteenuse tegevusluba.

Majandustegevuse registrist ning Konkurentsiameti 30.12.2014 ettekirjutusest nr 7.3-5/14-001

(III kd, tl 113) ja 30.01.2015 otsusest nr 7.2-2/15-002 (III kd, tl 114) nähtuvalt on AS-l EG

Võrguteenus kehtiv tegevusluba gaasi ülekandeteenuse osutamiseks. Kaebajate väite osas, et

korralduste nr 464 ja 558 andmise ajaks oli AS Eesti Gaas andnud gaasitorustiku

omandiõiguse üle AS-le EG Võrguteenus, on Saku vald kohaselt märkinud, et AS Eesti Gaas

15.02.2013 ja 11.04.2013 taotluste esitamise hetkel oli rajatava gaasitorustiku omanik AS

Eesti Gaas ning haldusorgan lähtus taotlustes esitatud andmetest. Samas on haldusorgan

nimetatud uue asjaolu ilmnemisel kõrvaldanud korraldustes nr 464 ja 558 esinenud puudused

ning märkinud sundvalduse õigustatud isikuks AS-i EG Võrguteenus.

3-13-2195

11(14)

20. Ekslik on LT ja AM väide, et nende kinnistuid koormatakse suuremas ulatuses, kui

üldplaneeringus on ette nähtud. Ringkonnakohus nõustub Saku vallaga, et Eesti Standard ei

ole käsitletav seadusjärgse kinnisomandi kitsendusena, vaid Eesti Standardis nimetatud

ohutuskuja 42 meetrit on vähim kaugus olemasolevast hoonestusest. Asja materjalist nähtuvalt

ei ole sundvaldusega koormatud LT ja AM kinnistud hoonestatud.

21. LT ja AM hinnangul on korraldused nr 464 ja 558 õigusvastased, sest resolutsioonis ei

ole KASVS § 6 lg 3 kohaselt märgitud, mis eesmärgil võib sundvalduse teostaja kinnisasja

kasutada. Viidatud sätte kohaselt võib sundvalduse teostaja kinnisasja kasutada ainult

eesmärgil, mis on ette nähtud sundvalduse seadmise otsuses. Korraldustes nr 464 ja 558 on

märgitud, et sundvalduse seadmise eesmärgiks on talumiskohustuse kehtestamine Eesti-

Soome gaasitrasside ühenduse loomiseks rajatava D-kategooria gaasitorustiku ehitamiseks

vajalikus ulatuses (I kd, tl 14 ja 67). Seega vastavad korraldused nr 464 ja 558 KASVS § 6 lg-

le 3.

22. Ringkonnakohus ei nõustu LT ja AM väitega, et rajatava gaasitorustiku puhul pole

tegemist AÕS § 1581 lg-s 1 märgitud avalikes huvides loodava rajatisega. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse, asjaõigusseaduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, ehitusseaduse,

planeerimisseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja kohaselt on AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud avalikes huvides vajalik tehnovõrk või -

rajatis, mis kuulub mh MGS § 18 lg-s 2 nimetatud isikule. Viidatud eelnõu seletuskirjas

täpsustatakse, et avalikes huvides võrguteenuse osutajateks on võrguettevõtted, kellele on

seadusega pandud kohustus teenust osutada; teenuse osutamise kohustus tuleneb nt välja

antud tegevusloast. AS-l EG Võrguteenus on kehtiv tegevusluba ning AS-i Eesti Gaas ja AS-i

EG Võrguteenus vahel 31.05.2013 sõlmitud notariaalse mitterahalise sissemakse üleandmise

lepinguga anti AS-le EG Võrguteenus üle gaasi ülekandetegevuses kasutatav D-kategooria

torustik, sh poolelioleva ehitise Kiili-Paldiski D-kategooria torustik, mis on BaLTcConnectori

(Eesti-Soome gaasitrasside ühendus) osa (I kd, tl 160). AÕS § 1581 lg-s 1 ei ole sätestatud

eelduseks mitte üksnes asjaolu, et puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam

võimalus tehnovõrgu või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks

tehnovõrgu või -rajatisega, vaid ka asjaolu, et puudub muu tehniliselt ning majanduslikult

otstarbekam võimalus tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Käesoleval juhul on see nõue

täidetud, mistõttu on tegemist avalikes huvides vajaliku gaasitorustikuga.

23. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sundvalduse seadmine ei eelda praegusel

juhul MGS § 18 lg-s 2 nimetatud võrguga liitujate liitumistaotlusi, vaid et sundvalduse saab

seada ka tulevikus valmiva gaasitrassi jaoks, mis on vajalik avalikes huvides. Tingimust

„ehitatud avalikes huvides“ AÕS § 1581 lg 1 teises lauses ei ole põhjust käsitada sisulise

erinevusena võrreldes esimese lause tingimusega „vajalik avalikes huvides“, arvestades, et

kõnealune säte reguleerib olukorda, kus rajatist alles hakatakse ehitama ja seega ei saa see olla

juba ehitatud (P. Varul, I. Kull jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2014,

lk 616).

24. Ringkonnakohus märgib, et 12.10.2011 otsuses haldusasjas nr 3-10-1295 on Tallinna

Ringkonnakohus leidnud, et AÕS § 1581 lg 1 eesmärgist lähtudes on tehnovõrgu kuuluvusega

seoses oluline esmajoones see, et vastav tehnovõrk ei kuulu kinnistuomanikule ning teisalt

peab see avaliku teenuse osutamise ajal kuuluma vastavale võrguettevõtjale (otsuse p 17).

Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda, et planeeritava gaasitorustiku kaudu hakatakse pärast

selle valmimist osutama avalikku teenust.

25. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajate kinnistutele kaasnevad kitsendused

ei ole ebaproportsionaalselt suured võrreldes avaliku huviga gaasitorustiku vastu ning

3-13-2195

12(14)

gaasitorustiku rajamine ei välista kaebajatel kinnistute sihtotstarbele (maatulundusmaa)

vastavat kasutamist täies ulatuses, arvestades ka kinnistute paiknemist tee kaitsevööndis.

Samas osas, mis jääb gaasipaigaldise kaitsevööndisse, ei saa piiranguid kaebajate

omandiõigusele pidada väheoluliseks.

26. Asja materjalidest nähtub, et kavandatav torustik kulgeb kaebajate kinnistute piiril

Tallinna ringtee ääres. Tallinna ringtee on majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.02.2005

määruse nr 26 „Riigimaanteede nimekiri ja riigimaanteede liigid“ lisa kohaselt teeseaduse

(TeeS) § 5 lg 2 tähenduses riigimaantee, mille kaitsevööndi laius on TeeS § 13 lg 2 kohaselt

mõlemal pool äärmise sõiduraja telge 50 m. TeeS § 36 lg 1 kohaselt on teel ja tee

kaitsevööndis tee omaniku nõusolekuta keelatud ehitada hooneid või rajatisi ning rajada

istandikke; ehitada kiirendus- või aeglustusrada, peale- või mahasõiduteed, alalist või ajutist

müügipunkti või muud teeninduskohta; takistada jalakäijate liiklemist neid häiriva

tegevusega; paigaldada valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; korraldada

spordivõistlust või muud rahvaüritust; kaevandada maavara ja maa-ainest; teha metsa

uuendamiseks lageraiet; teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandus- või muud

teehoiuvälist tööd. TeeS § 36 lg 2 järgi on tee kaitsevööndi maa omanik kohustatud

kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva

rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või

muu liiklusele ohtliku rajatise. Ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi

kinnistule talihooldeks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume

tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei takista

juurdepääsu tema elukohale ja varale.

27. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et LT-le kuuluvale Maria kinnistule ja AM-le

kuuluvale Põltsamaa kinnistule rajatav gaasitorustik asub täies ulatuses riigimaantee

kaitsevööndis. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 02.07.2002 määruse „Gaasipaigaldise

kaitsevööndi ja D-kategooria gaasipaigaldise hooldusriba ulatus“ nr 212 § 2 p 5 kohaselt on

gaasipaigaldise torustiku maa peale ja maa alla paigaldamisel kaitsevööndi ulatus D-

kategooria gaasipaigaldiste üle 500 mm läbimõõduga torustiku korral 10 meetrit. Praegusel

juhul plaanitakse gaasitorustik rajada maa alla. Küttegaasi ohutuse seaduse (KGOS) § 10 lg 2

kohaselt peab gaasipaigaldise kaitsevööndis hoiduma tegevustest, mis võivad kahjustada

gaasipaigaldist, sealhulgas ei tohi teha tuld ja kasvatada puid; ehitada ehitisi, välja arvatud

gaasipaigaldise omaniku väljastatud tehnilistele tingimustele vastavaid ehitisi; veekogus asuva

gaasipaigaldise kaitsevööndis teha süvendustöid, heita veesõidukiga ankrusse, liikuda

heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega.

28. Ringkonnakohus nõustub kaebajatega, et piirangud, mis kaasnevad kinnistute

paiknemisega tee kaitsevööndis, ei ole täies ulatuses samasisulised gaasipaigaldise

kaitsevööndis kehtivate piirangutega. Gaasitorustiku rajamisega kaasnevad kaebajatele

võrreldes hetkel tee kaitsevööndis kehtivatele piirangutele täiendavad piirangud, sealhulgas ei

saa kaitsevööndisse jääval osal kinnistust enam mets kasvada ning kasvav mets tuleb vastaval

alal maha raiuda. Ainuüksi see aga ei tähenda, et sundvaldusega kaasnevad kitsendused

oleksid ebaproportsionaalselt suured võrreldes avaliku huviga gaasitorustiku rajamise vastu.

29. Vaidlus puudub, et talumiskohustus riivab selle kohustuse adressaadi (kinnisasja

omaniku) omandiõigust. Riigikohus on märkinud, et olukorras, kus piiratakse isiku õigust oma

omandit vabalt kasutada, on tegemist PS §-ga 32 tagatud omandiõiguse riivega. Riigikohus

lisas, et igal juhul piirab talumiskohustuse tasu suuruse piirang PS § 32 lg 2 teises lauses

sätestatud õigust (Riigikohtu põhiseaduslikkuse kolleegiumi 17.04.2012 otsus nr 3-4-1-25-11,

p 35). Selline piirang tuleb kinnisasja omanikule igal juhul hüvitada, arvestades tehnovõrgu

või -rajatise tegelikku mõju kinnisasjale (samas, p 50).

3-13-2195

13(14)

30. LT ja AM hinnangul oleks tulnud korraldustes nr 464 ja 558 märkida konkreetne hüvitise

suurus. Ringkonnakohus nõustub Saku valla ja kolmandate isikutega, et sellist nõuet kehtiv

õigus ei sätesta. Kolmandad isikud on õigesti viidanud AÕS § 1582 lg-le 1, mille järgi on

kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise

talumise eest. Siinkohal on oluline Riigikohtu lahendis nr 3-4-1-25-11 märgitu. Viidatud

otsuses tunnistas Riigikohus põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks AÕSRS § 154 lg-d

2-4 ja AÕS § 1582 lg 1 esimese lause osa „asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 154

kehtestatud suuruses“, sest varem kehtinud talumistasu arvestamise metoodika ei võtnud

arvesse koormava objekti tegelikku mõju kinnisasja tavapärasele kasutusele. Riigikohus lisas,

et piirangu tegeliku mõju arvestamiseks ei oleks tarvilik iga üksiku kinnistu tavapärast

kasutust ja sellel asuvat objekti eraldi uurida; see nõuaks väga palju aega ja tööjõudu ning

tõenäoliselt tekiks ka palju vaidlusi. Riigikohus asus seisukohale, et samuti oleks ebamõistlik,

kui tehnovõrgu või -rajatise omanik ja kinnisasja omanik peaksid igal üksikul puhul

talumistasu suuruses kokku leppima (viidatud otsuse p 47). Riigikohus märkis, et kuigi otsuse

jõustumisel asjas nr 3-4-1-25-11 ei ole õiguskorras sätteid, mille alusel tasu suurust arvutada,

siis tasu nõudmise alused jäävad alles – AÕS § 1582 lg-d 2-7 ja AÕSRS § 154 lg 1. See

tähendab, et kinnisasja omanikel on õigus nõuda tehnovõrkude ja -rajatiste omanikelt hüvitist

talumiskohustuse eest ja saada seeläbi oma põhiõiguse piiramise eest kohast hüvitist (samas, p

54).

31. Riigikohtu tsiviilkolleegium andis oma hiljutises lahendis juhised talumistasu suuruse

määramiseks, märkides, et kinnisasja igakordsel omanikul on õigus saada tehnorajatise

omanikult perioodilist talumistasu vähemasti ulatuses, milles kinnisasja omanik peab kandma

kulusid, kuid ei saa kinnisasja või selle osas tehnorajatise tõttu ise kasutada. See puudutab

eelkõige maamaksu, aga ka nt kinnisasja hooldamise kulusid (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

11.03.2015 otsus nr 3-2-1-87-14, p 33). Asja materjalidest ei nähtu, et gaasitorustiku ehitamist

oleks alustatud ning seega praegu ei ole kaebajatel nende kinnistute kasutamine sundvalduse

seadmise tõttu piiratud ning seega ei ole neil tekkinud ka vastavaid kinnisasja hooldamise

kulusid.

32. AS Eesti Gaas selgitas oma 19.04.2013 (I kd, tl 142) ja 02.05.2013 (I kd, tl 144) vastustes

AM-le, et talumistasusid makstakse vana valemi alusel seni, kuni kehtestatakse uus valem

ning puudu jäävad summad tasutakse tagantjärele. Seega kuni 16.04.2012 kehtinud AÕSRS §

154 lõigete 2-4 järgi arvutatud määras talumistasu on kaebajatel tehnorajatise omanikult

võimalik saada majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.06.2007 määruse nr 41 §-s 4

nimetatud taotluse alusel ning selle saamiseks ei ole neil vaja maakohtusse pöörduda ja

sellega kaasnevaid kulusid kanda. Samuti tuleb arvestada sellega, et sundvalduse seadmisega

ei kaasne kaebajatele automaatselt KGOS § 10 lg-s 2 nimetatud piirangud, vaid need tekivad

alles siis, kui gaasitorustikku hakatakse kaebajate kinnistutele paigaldama.

33. KASVS ei näe ette, et sundvalduse seadmiseks pädev haldusorgan peaks juhul, kui

kinnisasja omanik ja sundvalduse seadmist taotlev isik ei ole talumistasus kokkuleppele

jõudnud, ise kinnisasja omanikule õiglase tasu määrama. Talumistasu on kaebajate ja

kolmandate isikute vaheline eraõiguslik suhe, mille kujundamiseks puudub haldusorganil

pädevus. Arvestades, et kaebajad soovivad talumistasu oluliselt suuremas määras kui neile on

pakkunud AS EG Võrguteenus, tuleks neil talumistasu kindlaksmääramiseks tsiviilkohtusse

pöörduda ka näiteks juhul, kui sundvalduse seadmise korraldustes oleks märgitud kuni

16.04.2012 kehtinud valemi alusel arvutatud tasu suurus. Seega pole võimalik täiendava

kohtuvaidluse algatamist vältida. Ringkonnakohus ei näe alust algatada praeguses asjas

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust.

3-13-2195

14(14)

34. Ringkonnakohus leiab eelnevast tulenevalt, et korraldused nr 464 ja 558 on õiguspärased.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega korralduste nr 738, 750, 732 ja 823

õiguspärasuse osas ega pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Apellatsioonkaebus

jääb selles osas rahuldamata.

35. AS-i Eesti Gaas 2013. majandusaasta aruande kohaselt moodustas äriühingu müügitulu

2013. aastal 220,7 mln eurot ja puhaskasum 13,1 mln eurot. AS-i EG Võrguteenus 2013.

majandusaasta aruande kohaselt moodustas äriühingu müügitulu 2013. aastal 1,72 mln eurot

ja puhaskasum 13,1 mln eurot. Sundvalduse seadmise menetluses osalemine on võrguettevõtja

jaoks tavaline asjaajamine. Võrguettevõtja huvides toimuva sundvalduse seadmise menetluses

on tal vajalik suhelda kinnisasjade omanike ning valla- ja linnavalitsusega ning sellega seotud

kulud ei kuulu hüvitamisele. Asjaajamine hõlmab ka võimalike vaidlusküsimuste lahendamist

nii haldusmenetluses kui läbirääkimistes kinnisasjade omanikega. Arvestades kaebajate ja

kolmandate isikute suurt majanduslikku ebavõrdsust sundvalduse seadmise menetluses ning

asjaolu, et võrguettevõtja jaoks on sellise menetluse käigus tekkinud vaidluste lahendamine

osa igapäevasest tegevusest, peab ringkonnakohus äärmiselt ebaõiglaseks mõista välja

kaebajatelt kolmandate isikute õigusabikulusid täies ulatuses. Kaebused polnud ilmselgelt

perspektiivitud ega pahatahtlikud. Ringkonnakohus arvestab lisaks, et sundvalduse seadmine

on sundvõõrandamisele lähedane õigussuhe, mille käigus tehtud otsuste vaidlustamisega ei

peaks isiku jaoks kaasnema olulist menetluskulude kandmise riski. Samuti tuleb märkida, et

reeglina peab tsiviilõiguslikes talumisvaidlustes menetluskulud kandma isik, kelle kasuks

talumiskohustus kehtestatakse (TsMS § 172 lg 1, § 475 lg 1 p 131 ja 611. ptk) ning ei ole

õiguspoliitilist õigustust teha sellest põhimõttest erandit vaidlustes, mis erandlikult

lahendatakse halduskohtumenetluses. Seetõttu ei ole alust rahuldada kolmandate isikute

menetluskulude hüvitamise nõuet vähemalt täies ulatuses. Kuna apellatsioonkaebus kuulub

osaliselt rahuldamisele, siis tuleb apellantide menetluskulud osaliselt hüvitada. Et vastustajal

ei ole puutumust kaebajate ja kolmandate isikute vaidluses õigusabikulude vajalikkuse ja

põhjendatuse üle, on õiglane ja põhjendatud lahendus, kus apellantide õigusabikulude nõue

tasaarvestatakse kolmandate isikute õigusabikulude nõudega ja lõppastmes jäävad nii

kaebajate kui kolmandate isikute õigusabikulud nende endi kanda. Apellatsioonkaebus tuleb

seega rahuldada osas, milles halduskohus mõistis kaebajatelt välja õigusabikulud ning uue

otsusega tuleb kõikide menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe