3-15-230/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 30.03.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-230 Haldusasi J.P. kaebus Eesti Vabariigi vastu Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26.02.2015. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus J.P. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja J.P.

RESOLUTSIOON Jätta J.P. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.02.2015. a määruse resolutsioon muutmata. Muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 29.01.2015 saabus Tartu Halduskohtusse J.P. kaebus Eesti Vabariigi (Justiitsministeerium) vastu. Kaebuse kohaselt on haldusasjas vaidlusaluseks haldusaktiks või toiminguks Tartu Maakohtu, Tartu Ringkonnakohtu ja Riigikohtu lahendid tsiviilasjas nr 2-12-16573. Kaebaja väitel seisnes avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus selles, et tsiviilasja menetlemisel ei edastanud Eesti Vabariik talle OÜ Rovelain 29.04.2012. a vastust hagile ja Tartu Ringkonnakohus on otsuses konstrueerinud lause, mida maakohus pole enda otsuses väljendanud. Kaebaja leidis, et kahju tekkimise ja riigipoolse õigusvastase teo vahel on põhjuslik seos ning kaebajale on tekkinud kahju, mis väljendub saamata jäänud töötasus ja kohtuprotsessiga seotud kulude tasumises. Kaebaja palus kindlaks teha toimingute õigusvastasus ja avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavad faktilised asjaolud. Lisaks palus kaebaja kohtul küsida Euroopa Inimõiguste Kohtust (EIK) eelotsust ning selgitada halduskohtul kohtutevahelist abi ja vajadusel prokuratuuri abi kasutades välja, kes tsiviilprotsessis osalenud isikutest on toime pannud rikkumised karistusseadustiku §-de 288, 299 ja 316 alusel.

2. Tartu Halduskohus tagastas 26.02.2015. a määrusega J.P. kaebuse. Kohtu arusaamise kohaselt soovib J.P. asjas vaidlustada Tartu Maakohtu, Tartu Ringkonnakohtu ja Riigikohtu lahendeid, viidates menetluslikele rikkumistele, millega on talle tekitatud kahju, mis väljendub saamata jäänud töötasus ja kohtukuludes, kuid konkreetset kahjunõuet kaebaja kohtule ei

2 esitanud. Kohus märkis, et kohtulahendid, mida kaebaja vaidlustada soovib, ei ole haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 ja § 106 mõistes haldusorgani haldusaktid ja toimingud, mida saaks halduskohtus vaidlustada ning maakohtu lahendi peale on isikul õigus edasi kaevata ringkonnakohtule ja ringkonnakohtu lahendi peale Riigikohtule, millist edasikaebust esitades saab isik muu hulgas tugineda ka asja menetlenud kohtu menetluslikele rikkumistele. Veel märkis kohus, et nähtuvalt Kohtute infosüsteemist on kaebaja 12.12.2012. a apellatsioonkaebuses viidanud, et maakohus ei edastanud talle vastustaja vastust, kuid Tartu Ringkonnakohus on jätnud J.P. apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Riigikohus on jätnud tema kassatsioonkaebuse 16.06.2014. a määrusega menetlusse võtmata, milles kaebaja ei ole viidanud ringkonnakohtu tuginemisele olematule maakohtu seisukohale. Kohus selgitas, et kaebaja ei saa halduskohtule esitatavas kaebuses viidata tsiviilasjas tehtud võimalikele menetluslikele rikkumistele ja vaidlustada maa-, ringkonnaja Riigikohtu lahendeid ning kuna tsiviilasjas tehti lahend kaebaja kahjuks ja tuvastati, et tal ei olnud töösuhet OÜ-ga Rovelain, siis sellest tulenevalt jäi ka töötasu kaebajale välja mõistmata, mis tähendab seda, et isikul tuleb kanda menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 alusel. Eeltoodust nähtuvalt on tsiviilasi lõpliku lahenduse saanud. Kohus leidis, et kuna kaebajal tuli viidata maaja ringkonnakohtu menetluslikele rikkumistele nende lahendeid edasi kaevates, siis kuulub maaja ringkonnakohtu lahendiga seonduvalt esitatud kaebus tagastamisele halduskohtu pädevuse puudumise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel ning osas, mis puudutab Riigikohtu lahendit, tuleb kaebus tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus märkis, et Riigikohtu määrus ei kuulu edasikaebamisele ja seda mitte ka halduskohtus. Veel märkis kohus, et kaebaja taotlus EIK-lt eelotsuse küsimiseks ei ole asjakohane, kuna eelotsust küsitakse EIK-lt Euroopa Liidu õiguse kohaldamise kohta. Kohus selgitas, et ei tegele kriminaalmenetluse läbiviimisega ega tuvasta kuriteos süüdi olevaid isikuid, vaid kuriteoteade esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. J.P. esitas 12.03.2015 määruskaebuse, milles ta taotleb kaebuse võtmist halduskohtu menetlusse. Lisaks märgib kaebaja, et ta ei taotle asja tsiviilõiguslikku menetlemist ja loobub halduskohtu abil prokuratuuri abi taotlemisest. Määruskaebuse põhjendusena märgib J.P. , et vastavalt halduskohtule esitatud kaebusele jättis Eesti Vabariik tsiviilmenetluse esimeses astmes kaebajale kätte toimetamata kostja vastuse hagile ja tegi teises astmes juurdekirjutusi, millega tekkis Eesti Vabariigi ja kaebaja vahel haldusõiguslik suhe seoses Eesti Vabariigi poolsete võimalike õigusvastaste tegudega. J.P. arvates on vaidlustatav määrus õigusvastane, kus see ei võimalda teha kindlaks toimingute õigusvastasust ja avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid vastavalt kaebusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta.

5. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Määruskaebuses taotleb J.P. kaebuse võtmist halduskohtu menetlusse ning leiab, et vaidlustatav määrus on õigusvastane. Eeltoodust lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et J.P. taotlust tuleb tõlgendada taotlusena tühistada Tartu Halduskohtu 26.02.2015. a määrus. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et arvestades J.P. määruskaebuses esitatud loobumist halduskohtu abil prokuratuuri abi taotlemiseks ning

3 vastuväidete mitteesitamist halduskohtu määrusele seonduvalt EIK-lt eelotsuse küsimise taotlusega, siis puudub ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud osas käesolevas määruskaebemenetluses vaidlus.

6. Määruskaebemenetluses on vaidlus üksnes selle üle, kas Tartu Halduskohtu poolt kaebuse tagastamine on põhjendatud. Halduskohus tagastas kaebuse maaja ringkonnakohtu lahendeid puudutavas osas halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel ning Riigikohtu lahendit puudutavas osas kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega osas, mille kohaselt ei kuulu kaebuse lahendamine maaja ringkonnakohtu lahendeid puudutavas osas halduskohtu pädevusse, mistõttu on nimetatud osas kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel õiguspärane. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks selles osas halduskohtu määruse põhjendusi korrata tuginevalt HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2.

7. Määruskaebuses väidetu osas märgib ringkonnakohus järgmist. Halduskohtu pädevus on määratletud HKMS §-ga 4. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Õigusalases kirjanduses on sedastatud, et vaidluse kuulumine halduskohtu pädevusse on üks kaebuse lubatavuse eeldustest ehk tingimustest, et halduskohtul oleks üldse võimalik asuda talle esitatud kaebust sisuliselt lahendama (Halduskohtumenetluse seadustik, kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 36). Kohtute väidetavad menetluslikud rikkumised tsiviilasjas on kõrvaldatavad kohtulahendi peale tsiviilkohtumenetluse korras edasi kaebamise teel. Kuna sarnased rikkumised on seega vaidlustatavad tsiviilkohtumenetluse korras, puudub halduskohtul pädevus sarnaseid rikkumisi menetleda. Nii sätestab HKMS § 1 lg 2, et seadustikus sätestatakse halduskohtu pädevus ning halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud teiste seaduste ning otsekohaldatavate välislepingute ja Euroopa Liidu õiguse normidega. Kuna kaebajal ei esine alust pöörduda halduskohtusse HKMS § 4 lg 1 alusel, siis on põhjendamatud tema väited halduskohtu vaidlustatava määruse õigusvastasuse kohta.

8. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga selles, et Riigikohtu lahendi puhul tuleb kaebus tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise, mitte pädevuse tõttu. Ringkonnakohus nendib, et tsiviilasjas tehtud Riigikohtu lahend ei erine olemuslikult millegi poolest tsiviilasjas tehtud maaja ringkonnakohtu lahendist. Nii Riigikohtu, ringkonnakohtu kui ka maakohtu menetlust tsiviilasjades reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kaebeõiguse küsimusega saaks halduskohus asuda tegelema alles siis, kui vaidlus iseenesest oleks halduskohtu pädevuses. Antud juhul see nii ei ole. Nimetatud kontekstis on halduskohtu arutlus edasikaebevõimaluste olemasolust või puudumisest asjakohatu. Eeltoodut arvestades ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendustega osas, et seonduvalt Riigikohtu lahendiga puudub kaebajal asjas ilmselgelt kaebeõigus. Ringkonnakohtu hinnangul järeldub eeltoodust, et ka nimetatud osas esineb HKMS § 121 lg 1 p-s 1 sätestatud imperatiivne alus kaebuse tagastamiseks halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Seega on halduskohus viidanud ebaõigesti kaebuse tagastamise alusena HKMS § 121 lg 2 p-le 1. Käesolevas asjas tuleb J.P. kaebus lugeda ka Riigikohtu lahendit puudutavas osas tagastatuks HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

9. Ringkonnakohus peab täiendavalt vajalikuks märkida, et kui kaebaja leiab, et talle on kohtulahenditega kahju tekitatud, rakendub riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud kahju hüvitamise kord. RVastS on avaliku võimu vastutust reguleeriv üldseadus, mis reguleerib avaliku võimu kandjate tekitatud kahju hüvitamist sedavõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud eriseaduses (Riigikohtu üldkogu 22.03.2011. a otsus nr 3-3-1-85-09, p 110). Kohtumenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib RVastS § 15 lg 1, mille kohaselt võib isik nõuda

4 kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. RVastS § 15 lg 1 sätestab ühest küljest kahju hüvitamise nõudealuse, teisest küljest piirab õigust nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitatakse üksnes juhul, kui kohtunik on pannud toime kuriteo ning kohtumenetluse käigus tekitatud muu kahju hüvitamine on välistatud (Riigikohtu üldkogu 31.03.2011. a otsus nr 3-3-1-69-09, p 74). RVastS § 17 lg 1 ls 2 kohaselt esitatakse taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Justiitsministeeriumile.

10. Kuna Tartu Halduskohus on lõpptulemusena jõudnud õige järelduseni ja tagastas J.P. kaebuse, siis jääb J.P. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.02.2015. a määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel