3-15-450/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 30.03.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-450 Haldusasi Guntars Kaziksi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 8000 eurot seonduvalt

isiklike

riiete

kandmise mittevõimaldamisega Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu istungitel Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.03.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Guntars Kaziksi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Guntars Kaziks Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.03.2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. G. Kaziks esitas 22.02.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3), milles nõuab Tartu Vanglalt oma inimja põhiõiguste rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitist summas 8000 eurot, kuna tal ei võimaldatud minna isiklike riietega kohtuasja arutamisele Tartu Maakohtusse 05.11.2013-07.11.2013, 11.11.2013-13.11.2013 ja 19.11.2013 ning 26.02.2014 Tartu Ringkonnakohtusse. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus (tl 11-11p), milles kaebaja palus end vabastada riigilõivu tasumisest 240 euro ulatuses. 2. Tartu Halduskohus 10.03.2015. a määrusega (tl 29-30) jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 alusel. Halduskohus tuvastas küll kaebaja maksejõuetuse, kuid leidis, et käesolevas haldusasjas ei ole menetlusabi andmine hoolimata kaebaja maksejõuetusest põhjendatud, sest kaebuse edulootused on vähesed. Halduskohus märkis, et kohtuistungid, kus kaebaja vangla riietuses süüdistatavana viibis, toimusid ajal, mil ta oli juba teises kriminaalasjas süüdi mõistetud. Süüdimõistev kohtuotsus oli jõustunud 21.10.2011. Seega oli kaebaja alates

21.10.2011 kinnipeetav, kes allub kinnipeetavate suhtes kehtestatud režiimile. Halduskohus viitas vangistusseaduse (VangS) § 46 lg-le 1, mille kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust, kui VangS-ist ei tulene teisiti. Halduskohus märkis, et uue kriminaalasja menetlemine isiku staatust ei muuda ning kohustus kanda vangla riietust jääb alles. Halduskohus lisas, et kaebaja ei ole ka täpsustanud, milline riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-st 1 tulenev kahjulik tagajärg talle vangla riietuse kandmisega kaasnes. Süütuse presumptsiooni põhimõtte väidetava rikkumise osas märkis halduskohus, et tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, millele saab tugineda süüdimõistva kohtuotsuse edasikaebamisel. Halduskohus viitas haldusasjas nr 31450740 riigilõivu tasumata jätmise tõttu tagastatud G. Kaziksi samasisulisele kaebusele ning leidis, et korduva kaebuse esitamine samade puudustega väljendab kaebaja pahatahtlikkust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. Kaebaja esitas 16.03.2015 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse (tl 34-35), milles taotleb Tartu Halduskohtu 10.03.2015. a määruse tühistamist ning enda riigilõivust vabastamist. Kaebaja leiab, et riigilõivust vabastamise võimaldamise eesmärk on tagada kohtusse pöördumise õigus hoolimata isiku majanduslikust olukorrast. Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivust vabastamise põhjendatust, annab kohus eelhinnangu isiku õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Mida olulisem on kaitstav õigus ja mida väiksemad on isiku võimalused selle õiguse kaitsmiseks muul moel, seda enam on põhjendatud isiku vabastamine riigilõivu tasumisest. Halduskohtu määrusest tulenevalt leiab kaebaja, et teda on sisuliselt ilma jäetud ausast kohtupidamisest, mis on käsitletav põhiseaduse § 13, 14 ja 15 rikkumisena. Kaebaja rõhutab Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seisukohta 29.05.2012. a otsuses Julin vs Eesti, et kui isik esitab riigiorganile kaebuse selle kohta, et teda on põhiseaduse (PS) § 18 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 sätteid rikkudes koheldud, tuleb läbi viia tõhus ametlik menetlus. Kaebaja viitab haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 6, mille kohaselt on haldusorganil kohustus selgitada välja kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud. Halduskohus on aga kaebaja riigilõivust vabastamise otsustamisel välja otsinud vaid Tartu Vangla õigusrikkumiste kaitseks vajaliku info, jättes igasuguse tähelepanuta kaebaja poolt kohtule esitatud EIK otsused ja Piinamise Tõkestamise Euroopa Komitee aruanded ja seisukohad. Kaebaja väitel on halduskohus tähelepanuta jätnud VangS § 46 lg 2, mis sätestab, et vanglateenistuse ametnik võib lubada kanda kinnipeetaval isiklikku riietust. Kaebaja väitel ei ole ühegi sõnaga ära toodud, et see säte kehtib vaid avavanglas viibivatele kinnipeetavatele. Kaebaja väitel kuulub kinnipeetava õigus kanda kohtuistungil asjakohaseid rõivaid EIÕK art 3 ja PS § 18 kaitsealasse, et tagada kinnipeetava väärikuse kaitse. Kaebaja on viidanud EIK 24.06.2014. a otsusele IonutLaurentiu Tudor vs Rumeenia ning 16.03.2010. a otsusele Jiga vs Rumeenia ja Euroopa Ministrite Komitee soovitusele, mille kohaselt soovitatakse liikmesriikidel vältida riigiasutuste poolt EIÕK art 3 rikkumist ja tagada kinnipeetava väärikuse kaitseks, et kinnipeetav saaks kanda kohtu ette ilmudes asjakohaseid riideid. Kaebaja väitel võttis halduskohus temalt ära kõik võimalused oma õiguste kaitsmiseks, kuna talle määrati riigilõiv, mida ta ei ole suuteline tasuma. Kaebaja väitel on EIK asunud seisukohale, et kui isik esitab riigi vastu nõude seoses ebakohase kohtlemisega ning tal puudub menetlusnormist tulenevalt võimalus riigilõivust vabastamiseks ja kohtud keelduvad arutamast selle tasumise võimalusi muul viisil, siis on tegemist iseenesest kohtule juurdepääsu õiguse rikkumisega. Riigilõivust vabastamata jätmine võtaks kaebajalt ära võimaluse saavutada oma kaebuse osas sisuline lahend.

2 2

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 5. Tartu Halduskohus 10.03.2015. a määrusega jättis rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks HKMS § 111 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. 6. Kaebaja on õigesti märkinud, et riigilõivust vabastamise võimaldamise eesmärk on tagada kohtusse pöördumise õigus hoolimata isiku majanduslikust olukorrast. Samas on kaebaja jätnud tähelepanuta menetlusabi andmise teise eelduse – kavandatava menetluses osalemise edukuse. Menetluses osalemise edukust hinnatakse selleks, et isikud ei koormaks maksejõuetuse ettekäändel kohtusüsteemi kaebustega, mida nad rahaliste vahendite olemasolul pigem ei esitaks, sest nende rahuldamine on ebatõenäoline. Halduskohus leidis, et kaebuse edulootused on vähesed, kuna G. Kaziks oli kaebuses nimetatud kohtuistungite toimumise ajal juba kinnipeetav ega toonud kaebuses välja, milline RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärg talle vangla riietuse kandmisega kaasnes. Lisaks leidis halduskohus, et tegemist on pahatahtliku kaebusega, kuna kaebaja esitas 07.05.2014 Tartu Halduskohtule samasisulise kaebuse, mis tagastati selle tõttu, et kaebaja jättis riigilõivu tasumata. Seega esitas kaebaja teist korda sama puudusega kaebuse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega. Kaebaja poolt nõutav kahjuhüvitis summas 8000 eurot ilmselgelt ei vasta väidetavalt tekitatud mittevaralisele kahjule. Kaebaja väitel on jäetud tähelepanuta VangS § 46 lg 2, mis tema hinnangul ei anna isiklike riiete kandmise õigust ainult avavangla kinnipeetavatele. VangS § 46 lg 2 esimene lause sätestab siiski väga selgelt, et isiklike riiete kandmine on lubatud ainult avavanglas. Halduskohtule ei saa ette heita ka EIK lahenditega arvestamata jätmist, kuna kaebaja poolt viidatud EIK lahendid ei ole käesoleva haldusasja raames asjakohased. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on õiguspärane. Halduskohus on oma määrust põhistanud ning järginud HKMS § 2 lg-s 4 sätestatud uurimispõhimõtet. 7. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et Tartu Halduskohtu 10.03.2015. a määrus ei saanud kaebajale üllatusena tulla. Haldusasjas nr 3-14-50740 esitas G. Kaziks kaebuse sama nõudega ja samal alusel koos menetlusabi taotlusega. Tartu Halduskohus jättis 12.05.2014. a määrusega taotluse rahuldamata, kuna kaebuse edulootused olid halduskohtu hinnangul vähesed. Kaebaja esitas määruse peale määruskaebuse, kuid ei saavutanud ringkonnakohtus määruse tühistamist. Määruskaebusmenetlus lõppes Riigikohtu halduskolleegiumi 31.07.2014. a määrusega, millega kaebaja määruskaebus jäeti HKMS § 219 lg 6 ja § 234 alusel menetlusse võtmata. 8. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.03.2015. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 3 3