1-15-378/21 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generated1-15-378
Legislator headnote
AI generated1-15-378/21 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 1-15-378
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-15-378
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30 . a.,Tallinn . märts 2015 Kriminaalasja number 1-15-378 Kohtukoosseis Meelika Aava,
Pavel Gontšarov, Andres Parmas Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 19. jaanuari 2015. a otsus T.D süüdistuses KarS § § 25 lg 2 järgi lühimenetluses 199 lg 2 p 9 -
Apellatsiooni esitajad de Süüdistatav T.D ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil
Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta
T.D ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili apellatsioon kui ilmselt id põhjendamatu läbi vaatamata d .
Välja mõista Eesti Vabariigi kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot T.D-lt määratud kaitsjale vandeadvokaat Leelo Viilile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
Summa tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS
Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300 . )
Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida
lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse
Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
2(4) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu 19. jaanuari 2015. a otsusega menetluses tunnistati T.D
lühi süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 -
angistus 9 kuuks. § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks v KrMS § 238 lg 2 alusel
vähenda mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis s kohus karistuseks vangistuse 6 kuuks algusega 18. jaanuarist 2015. a.
2. T.D selles, et tema isikuna, kes paneb varguseid toi
tunnistati süüdi me süstemaatiliselt, uuesti 18. jaanuaril 2015. a Tallinnas Endla tänaval asuvast püüdis varastada 8 pakki sigarette P- st Vogue kokku 28,90 euro väärtuses. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest
turvatöötaja pidas ta kauplusest väljudes kinni.
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonid T.D ja tema kaitsja L. Viil, kes id süüdistatav
vaidlustavad T.D-le tingimuslikult kohaldamata kohtuotsust üksnes mõistetud karistuse jätmise või üldkasuliku tööga asendamata jätmise osas.
3.1 T.D palub esitatud apellatsioonis kergendada temale mõistetud karistust ja jätta talle mõistetud vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata või see üldkasuliku tööga. asendada
3.2 Kaitsja apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole süüdistatavale mõistetud tema teosüüle vastavat
karistust. Kaitsja ei nõustu maakohtuga selles, et T.D ei ole isikuks, kelle suhtes ei ole
võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid, kuna süüdistataval on olemas püüab keevitaja eriala ning ta
leida tööd. Alkohoolseid jooke ega narkootilisi aineid ta enam ei tarvita. Pikemaajaline suhtlemine
kriminaalhooldajaga võib süüdistatava hoiakuid muuta, suunates teda ka edaspidi õiguskuulekalt käituma. Süüdistatava käitumine annab alust järelduseks, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärgede kahjulikkusest aru saanud ning selline suhtumine peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust.
Kohus ei ole veenvalt põhjendanud miks on mõistetud 9 kuu pikkune vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab
üksmeelselt, et apellatsioon põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi id on ilmselt d vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.
4.1 Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt
selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11.
peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata
jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik
eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud
seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea
vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.
3(4) 4.2 Käesoleva kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning T.D
ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi (tl enda küsitlemist ei soovinud ja jäi kohtueelsel uurimisel
-51 T.D 49 ). antud ütluste juurde. õigus viibida oma asja Seega oli esimese astme kohtus tagatud T.D-le
arutamise juures ja o des lla ära kuulatud. Apellatsiooni ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada.
4.3 Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus
mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab
süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. -
Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei
esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale mõistetud karistust, so vangistust põhjendatud ning
kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Lisaks sellele on apelleeritud kohtuotsuses kohus
väga põhjalikult selgitanud, miks ei ole võimalik jätta süüdistatavale mõistetud vangistust
tingimuslikult täitmisele pööramata ning miks ei ole võimalik asendada seda üldkasuliku tööga. Kohtukolleegium nõustub ka selles osas apelleeritud kohtuotsuse motiividega täielikult.
Maakohus karistas T.D tunduvalt alla KarS § 199 lg 2 sanktsiooni keskmist määra. Kuna
kriminaalasi lahendati lühimenetluses, siis vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku
võrra. Maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse karistust kergendava asjaoluna süüdistatava
puhtsüdamliku kahetsuse. Samuti seda, et varastatud esemete väärtus on väike, materiaalne kahju
puudub ning kuritegu jäi katse staadiumi. Samas märkis maakohus õigustatult, et süüdistatavat on varem viis korda kriminaalkorras karistatud. Käesoleva varguskatse pani T.D toime vaid 9
päeva pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmiselt . Süüdistatav ei vabanemist tööta ja paneb jätkuvalt toime vargusi. Lisaks sellele on teda korduvalt karistatud väärteomenetluse
korras, mille eest mõistetud rahatrahvid on tasumata. Seetõttu märgitakse maakohtu otsuses põhjendatult, et tegemist on isikuga, kes paneb järjepidevalt toime vargusi, mistõttu teda on võimalik karistada vaid reaalse vangistusega.
Lisaks sellele selgitab kohtukolleegium, et mõistetud karistusest KarS § 74 alusel tingimisi vabastatud süüdimõistetul on katseajal kohustus järgida kontrollnõudeid ning täita talle pandud
kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule. KarS § 69 kohaselt on süüdimõistetul samasugused -
kohustused ka üldkasuliku töö tegemise ajal. KarS § 69 lg 7 ja KarS § 74 lg 6 kohaselt on üldkasuliku töö tegemisel või katseajal uue kuriteo toimepanemine selline rikkumine, mis toob kaasa KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise.
T.D suhtes on juba varem kohaldatud asenduskaristusena üldkasulikku tööd, kuid ta jätkas katseajal uute kuritegude toimepanemist, mistõttu ärakandmata karistus pöörati KarS § 65 lg 2 alusel täitmisele. Seega ei ole katseaja kohaldamine tema käitumisele mõju avaldanud. Kuna
T.D
on oma käitumisega näidatud, et ta ei suuda kuritegude toimepanemisest hoiduda, siis ei pea
kohtukolleegium võimalikuks jätta talle mõistetud vangistust tingimuslikult täitmisele pööramata ega asendada seda üldkasuliku tööga.
Kohtukolleegium on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kuriteo toimepanemise
asjaoludes ega süüdlase isikus midagi sellist, mis muudaks karistuse reaalse kandmise ebaotstarbekaks.
4(4)
Seega on T.D ja tema kaitsja apellatsioon selt id karistuse mõistmise peale ilm põhjendamatu ja kohtukolleegium jätab läbi vaatamata. d need
5. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse
apellatsioonimenetluses ja määras Viilile välja mak T.D kaitsjale vandeadvokaat L. sta 48 eurot. Maakohtu otsusele olid esitanud apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja.
KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KarS § 185 lg 2
sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.
Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse suhtes muutmata, siis jäävad T.D menetluskulud süüdistatava enda kanda.
6. Eelnevat silmas pidades lei T.D-le ab kohtukolleegium üksmeelselt, et mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. de
Seega on süüdistatava ilmselt põ T.D ja tema kaitsja L. Viili apellatsioonid hjendamatud ning ringkonnakohus jätab juhindudes KrMS § 326 lg läbi vaatamata. need -st 3
Meelika Aava Andres Parmas Pavel Gontšarov