1-13-8614/43 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

Kriminaalasi nr 1-13-8614

K O H T

U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30 2015, Rakvere kohtumaja . märts Kohtuasja number 1-13-8614 Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Tõlk Heli Väinaste

Enjar Malm

Tatjana Šibajeva

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid U.D vangistusest ’i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

U.D , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 11.08.2014 ja l 11.08.2015 õpp RESOLUTSIOON

Jätta enne tähtaega vabastamata. U.D vangistusest tingimisi

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 09.02.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.D vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

U.D tunnistati Viru Maakohtu 04.11.2013 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2

p 4,7 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. U.D tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks)

kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti U.D-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja U.D-le mõisteti

2 lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel jäeti vangistus tingimisi täielikult kohaldamata 3 aastase katseajaga. U.D oli kohustatud järgima katseajal KarS § 75 lg 2 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud -

kohustust. Viru Maako U.D-le Viru Maakohtu htu 19.08.2014 määrusega pöörati

04.11.2013 otsusega mõistetud karistus 1 (üks) aasta vangistust täitmisele

. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.08.2014.

Kinnipeetavat U.D kriminaalkorras karistatud 9-l korral, reaalset on vanglakaristust kannab ta viiendat korda.

varguse ja kehalise Käesolev vangistus on mõistetud

väärkohtlemise eest. Kuriteo laad on veidi muutunud, kuna praeguse kuriteo puhul ei ole kasutatud relva ning tegemist ei ole röövimisega. ritegude muster kordub. Soodusteguriks Ku

on alkoholi tarvitamine ja majandusliku kasu saamise . Kinnipeetaval puudub eesmärk

individuaalne täitmiskava, kuna kannab alla aastast karistust. Isik on vangistuse ajal ta töötanud koristajana, kuid keeldub töötamast Käesolevaks ajaks on kinnipeetav toidujagajana. talle mõistetud karistusest ära kandnud da jääb tal veel enam kui 7 kuud vangistust ning kan

enam kui 4 kuud vangistust.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristus vangistuse jooksul. ed

Vabanemisel asub kinnipeetav elama korterisse aadressil xxxx. Kodukülastuse ajal

05.01.2015 k

riminaalhooldusametnikul puudus võimalus elamistingimustest ülevaate saamiseks, kuna keegi koputamistele ei reageerinud. Samas eluruumis elas isik enne üksi ka praegust vangistust ning siis olid elamiseks tingimused olemas. Puudub teave korteri omaniku

I J

(isiku ema) kontaktandmetest. Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ ja AS Kiviõli Soojus

andmetel 8 klassi, seega on ta lasuvad korteril võlad. Kinnipeetaval on haridust

põhihariduseta. Eriala ei oma, kuna jättis pooleli õpingud autoremondilukksepa isik

erialal. Riigikeelt isik ei valda kinnipeetav tavaliseks teiste, mitte enda puhul. . Enesetäiendamist peab

Töökoht vabaduses puudub. Viimati töötas isik xxxx 5,5 kuud, ajavahemikul 26.04.-

11.10.2013. on isikut korduvalt arvelt maha, kuna

Töötukassast võetud ta ei täitnud

kehtestatud korda. Kuigi sissetulek puudus, ei taotlenud ta ka toimetulekutoetust. Raha kulutab kinnipeetav enamasti alkoholi ost

miseks. Kulutamisharjumus on välja kujunenud ning puudub tahe seda muuta. Kinnipeetav o

mab võlgasid, mida ei tasu.

Kinnipeetava isa on surnud ja ema I J elukoht on xxxx. edastega on katkenud. Kontaktid läh Peale A M

isikul kriminaalse löömist lähisuhe väidetavalt katkes. Enamus suhtlusringist on taustaga, kuid suhete katkestamisest isik huvitatud ei ole. Viimase kuriteo seoses laskis isik ga

end mõjutada, viies varastatud mootorsae pandimajja. Kinnipeetava elustiil on riskiv ja hoolimatu kasutav. Alkoholi tarvitab isik sageli, enama Alkoholi ning teisi ära sti õlut ja viina.

tarvitanuna on isik

käitunud vägivaldselt, mille näiteks on kehaline väärkohtlemine

elukaaslase suhtes. Kinnipeetav ei ole motiveeritud vabanema alkoholi kuritarvitamisest,

mille näiteks on alkoholi tarvitamine katseajal. Narkootikumide tarvitamist alustas isik 19-

aastaselt. Perioodil 1999-2006 tarvitas isik amfetamiini üks kord nädalas. Viru Vanglas

paigutati kinnipeetav -rehabilitatsiooni osakonda ning

sõltuvus ta läbis sõltlastele mõeldud

sotsiaalabiprogramme.

Igapäevane elu ei ole seotud narkootikumide hankimise ja

tarvitamisega. Kinnipeetava k kuna kordab vigu, äitumist tuleb pidada impulsiivseks, ta

suutmata eksimustest. Probleemide lahendamist õppust võtta varasematest isik väldib.

Eelmise vangistuse ajal ründas isik vanglaametnikku. Kinnipeetav on korduvalt rikkunud kriminaalhooldus Isik e korda.

nõudeid. i väärtusta ühiskonnas kehtivat Üldise korduva kuriteo

toimepanemise n 42%, v

tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul o ägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 61%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset,

siis Viru Vangla ei toeta U.D Juhul, kui vabanemist tingimisi ennetähtaegselt.

kohus peab otstarbekaks kinnipeetav U.D selt vabastada, siis teeb ennetähtaeg

3

Viru Vangla ettepaneku katseajaks määrata KarS § 75 talle lg 2 p 2,21,4,5,8 sätestatud lisakohustused.

Kriminaalhooldusametnik om J ukoht on xxxx alates a arvamuses märgib, et ema I el

10.03.2011. Kinnipeetav suhtleb aktiivselt kriminaalse taustaga isikutega xxxx ning allub nende negatiivsele mõjutusele. võlg Korteril aadressil xxxx on hooldusteenuse eest nevus 143

eurot ja soojusenergia eest 1117,30 euro võlgnevus t. Soojusenergia võlgnevus on antud sissenõudmiseks Vangistuses olles töötab U.D alates 01.11.2014 inkassofirmale.

üldkasutatavate ruumide koristajana. TÄITIS’

e andmetel on kinnipeetava suhtes

täite üks täitetoimik sissenõutava menetluses

kogusummaga 1039 eurot.

Kriminaalhooldusametnikul ei ole teavet, et vangistuse käigus oleks U.D

avaldanud enesekriitilist või hukkamõistvat suhtumist tema poolt sooritatud kuritegudesse.

Kriminaalhooldusametnikul puudub veendumus, et vabaduses olles kinnipeetav on

motiveeritud hoiduma alkoholi kuritarvitamisest. Kinnipeetav on korduvalt rikkunud

kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu nii 2004. aastal kui ka 2014.aastal pöörati vangistus

täitmisele si ennetähtaegse . Kriminaalhooldusametnikul puudub veendumus, et tingimi

vabastamise korral on U.D suuteline täitma tema üle kehtestatud korda. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele KarS § 75 lg 2 p

2,21,4,7

sätestatud kohustused.

U.D avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda.

Ta tahab veelkord proovida oma elu muuta. xxxx Kinnipeetava väitel elab tal vanaema .

Vangistuse ajal pole keegi ted ud. Ta oma a vaatamas käin keeldus toidujagajana töötamast

tervisliku seisundi tõttu, sest rasvast suppi nähes hakkab tal väga halb. Tal on krooniline

haigus,

tal kuid ta saab xxxx, kuna ta mistõttu ta võtab rohtusid. Vabaduses töökohta ei ole,

on xxxx. A oholi tarvitamisest saab hoiduda, kuid leiab, et peaks suhtlusringkonda lk ta vahetama.

Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi v U.D tingi õtta osa misi enne tähtaega

vangistusest vabast . b Viru Vangla poolt amise küsimuse läbivaatamisest Prokurör nõustu

22.01.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata ega toeta samuti nagu vangla U.D ennetähtaegset vangistusest vabastamis

vukus ja iseloom t. U.D varasem elukäik ning toimepandud kuritegude ar viitavad tema ohtlikkusele. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on 9

korda kriminaalkorras karistatud. Vangistust kannab ta viiendat korda. Seega ei olnud uute

kuritegude toimepanemine juhuslik.

U.D vabastamine enne tähtaega ei oleks

kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude

toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Viru Maakohtu

19.08.2014 kohtumäärusest, millega pöörati karistus täitmisele, nähtub, et süüdimõistetule

anti Viru Maakohtu 04.11.2013 kohtuotsusega võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud reegleid täita ja mõisteti karistuseks vangistus tingimisi. Vaatamata sellele ei ole U.D

tema suhtes väljendatud usaldust õigustanud ning suhtunud käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste t on rikkunud ka lisakohustust keeldu äitmisesse väga ükskõikselt. U.D –

mitte tarvitada katseajal alkoholi. Siinkohal peab da, et tingimisi prokurör vajalikuks märki mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistu niivõrd se kandmiselt vabanemine ei ole erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine,

ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse

kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi

kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui

süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel j , et nimetatud kinnipeetava uhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör

4

puhul on tegemist kõrge käitum kõrvalehoidum riskiga, mistõ

iskontrollist ise ttu ei ole

kriminaalhoolduse ajal k tema ohtlikkust alandada. Varasemad võimali ühiskonnas

tingimuslikud karistused ning süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ei ole U.D-le

eripreventiivset mõju avaldanud positiivset ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole

võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse

kandmist vangistuses. vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. U.D Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest

omab olulist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks

olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Enne vangistust oli nimetatud kinnipeetaval

probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise

riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustuse kohaselt isik on ohtlik

avalikkusele (risk ühiskonnas ja konkreetsele täiskasvanule), süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo

ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on

vastavalt 42% ja 61%, mis ei ole madal risk. Seeg puhul a on eelnimetatud süüdimõistetu

olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. b prokurör Eeltoodu alusel leia , et

kriminaalhoolduslike vahenditega käesoleval ajal ei ole võimalik korrigeerida

U.D

käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest

tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks

tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur U.D ennetähtaegset tingimisi vabastamist.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega , ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et U.D ei kuulu vangistusest tingimisi süüdimõistetu

enne tähtaega vabastamisele. U.D on kriminaalkorras karistatud 9-l korral,

reaalset vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud

varavastaste kuritegude, s.h röövimise toimepanemise eest. U.D-le Viru

Maakohtu 04.11.2013 otsusega

KarS § 199 lg 2 p 4,7; 121 järgi mõistetud tingimuslik

karistus Seega on isikule antud pöörati täitmisele kriminaalhooldusnõuete rikkumise tõttu.

võimalus oma karistust vabaduses kanda. Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused,

sealhulgas reaalsed vangalakaristused ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, ei

ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju. U.D puudub

vabanedes garanteeritud töökoht ning teda materiaalselt ja moraalselt toetavad lähedased.

Töökoha stamise järgselt on vähetõenäoline U.D leidmine vaba , kuna ei oma eriala, tema ka enne praegust vangistust ei ilmutanud töökogemus on väike ning ta vähimatki

motivatsiooni olla tööalaselt hõivatud. Sõltuvusainete tarvitamist peab kohus kinnipeetava puhul peamiseks riskifaktoriks. Isik ei ole motiveeritud alkoholi kuritarvitamisest hoiduma. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus selles osas, et e majanduslike raskuste võimalik

ilmnemisel, arvestades alkoholilembust, mõjutatavust ja kriminaalse taustaga

tutvusringkonda, kinnipeetav varavastaste kuritegude toimepanemist. Viru Vangla ei jätka

hinnangul on U.D puhul ü õenäosus ldise korduva kuriteo toimepanemise t järgmise kahe aasta jooksul 42% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 61%, milliste n tegemist arvestatavate riskidega ning millest tulenevalt näol o Viru Vangla enne Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava tähtaegset vabastamist ei toeta.

käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute

5 kuritegude toimepanemise riske maandada ja korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse

suunas. Kohtu hinnangul ei kaalu U.D positiivselt iseloomustavad asjaolud

(distsiplinaarkaristuste puudumine vangistuse jooksul ) ja töötamine vangistuses üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS §

76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina

tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohus leiab, et U.D suhtes selliseid asjaolusid ei esine. käesoleval ajal

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Viru Maakohtu kohtunik Heli Väinaste 06.04.2015 vea parandamise määruse RESOLUTSIOON

Asen 30.03.2015 nr 1-13-8614 resolutsioonis lause: dada Viru Maakohtu kohtumääruse

„Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama“

lausega „Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama“.

Käesoleva määruse väljatrükk saata isikutele, kellele on väljastatud vigase kohtumääruse väljatrükk.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik