3-10-87/169 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 27.03.2015, Tartu Haldusasja number 3-10-87 Haldusasi Investland OÜ kaebus Misso Vallavalitsuse poolt 21.04.2008 välja antud ehitusloa nr 11 ja Misso Vallavalitsuse poolt 14.09.2009 välja antud kasutusloa nr 6 õigusvastasuse tuvastamise ning Misso Vallavolikogu 27.08.2008.

a

otsuse

nr

1-3/20 (detailplaneering) tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.10.2011. a otsus (haldusasi nr 31087) ja 29.08.2012. a otsus (haldusasi nr 3092649) Menetluse alus ringkonnakohtus Investland OÜ apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 10.10.2011. a otsuse peale Misso Vallavolikogu ja OÜ Collade apellatsioonkaebused Tartu Halduskohtu 29.08.2012. a otsuse peale Asja läbivaatamise kuupäev 27.03.2013, 27.11.2013 Menetlusosalised Kaebaja Investland OÜ Seaduslik esindaja Toivo Kuldkepp Lepingulised esindajad v. adv. Helmeri Indela, v. adv. Paul Keres Vastustaja (apellant) Misso vald Lepinguline esindaja v. adv. Kati Raudsepp Kolmas isik (apellant) OÜ Collade Lepinguline esindaja Tuulikki Laesson Kolmas isik AS Riigi Kinnisvara Esindaja Kristiina Kaarna Kaasatud haldusorgan Maa-amet RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata Misso valla ja OÜ Collade apellatsioonkaebused Tartu

Halduskohtu 29.08.2012. a otsusele haldusasjas nr 3-09-2649. 2. Jätta Tartu Halduskohtu 29.08.2012. a otsuse haldusasjas nr 3-09-2649 resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. 3. Rahuldada Investland OÜ apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 10.10.2011. a otsusele haldusasjas nr 3-10-87 ja tühistada nimetatud otsus tervikuna. 4. Teha uus otsus, millega rahuldada haldusasjas nr 3-10-87 esitatud kaebus ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõude osas ja tunnistada Misso Vallavalitsuse poolt 21.04.2008 OÜ-le Collade väljastatud ehitusluba nr 11 õigusvastaseks. 5. Teha uus otsus, millega jätta haldusasjas nr 3-10-87 esitatud kaebus Misso Vallavalitsuse poolt 14.09.2009 OÜ-le Collade väljastatud kasutusloa nr 6 õigusvastasuse tuvastamiseks läbi vaatamata. 6. Jätta rahuldamata Misso valla ja OÜ Collade paikvaatluse taotlused. 7. Jätta rahuldamata Investland OÜ taotlus nõuda välja Männi kinnistule ehitatud lao-kontorihoone

kohta

väljastatud

kasutusloale

lisatud

ehitise täitedokumentatsioon, päästeameti akt ja elektrikasutusluba. 8. Jätta Investland OÜ vastuväide Tartu Ringkonnakohtu 09.04.2014. a määruse resolutsiooni punktile 2 läbi vaatamata. 9. Tagastada OÜ-le Collade 28.02.2014. a avaldusega esitatud täiendavad dokumendid. 10. Mõista Misso vallalt Investland OÜ kasuks haldusasjas nr 3-10-87 tasutud riigilõivude eest välja 57,51 eurot ja jätta menetluskulud ülejäänud osas menetlusosaliste endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 27.04.2015 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Misso Vallavolikogu võttis 22.02.2001 vastu otsuse nr 5 (3-10-87 tl I-11, I-40), millega kehtestas Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu (3-09-2649 tl II-161–174, II-203). Detailplaneering määras kindlaks Võrumaal Misso vallas asuvate Kõrgemäe, Kõo, Uibo, Võsa ja Tarna maaüksuste sihtotstarbe ja ehitustingimused. Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering hõlmas 40,3 ha ja selle eesmärgiks oli Luhamaa piirija tollipunkti vahetusse lähedusse transpordikeskuse rajamine (kinnistute paiknemine: 3-10-87 tl I-227–228, II-34; 3092649 tl I-57, I-97). 2. 23.12.2004 omandas kaebaja Misso vallas Võrumaal asuva Kõrgemäe kinnistu (registriosa nr 311041, katastritunnus 46801:002:0420) (3-09-2649 tl I-31), mis asub Misso vallas Lütä külas, mis asub Riia-Pihkva maantee ääres kohakuti Luhamaa tollipunktiga, jäädes sellest lõunasse ning piirnedes idas ja kirdes Eesti-Vene riigipiiriga. Kaebaja kanti omanikuna registrisse 29.12.2004. Müügilepingust ja kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on 2

Kõrgemäe kinnistul osaliselt ärimaa sihtotstarve. Kõrgemäe kinnistu suhtes kehtinud Misso Vallavolikogu 22.02.2001. a otsusega nr 5 kehtestatud Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu järgi oli Kõrgemäe kinnistuga piirnevatele kinnistutele ette nähtud avalik tee, mida mööda pääses läbi Kõlga, Roosi ja Männi kinnistute Kõrgemäe kinnistult Riia- Pihkva maanteele. Kõrgemäe kinnistuga läänes külgnev Kõlga kinnistu (katastritunnus 46801:002:0226, sihtotstarve ärimaa 100%) kuulub Eesti Vabariigile, selle valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet. 3. 21.01.2008 võttis Misso Vallavalitsus vastu korralduse nr 2.1-3/5, millega algatas Misso vallas Lütä külas asuva Männi kinnistu (katastritunnused 46801:002:0028, 46801:002:0070, 46801:002:0073) ja selle lähiala detailplaneeringu (Männi detailplaneering; 3-10-87 tl I-11p– 12, I-41–42). Männi kinnistu omanik on OÜ Collade, kes omandas kinnistu 2003. aastal, ning kinnistu asub samuti Riia-Pihkva maantee ääres kohakuti Luhamaa tollipunktiga, jäädes sellest lõunasse. Kõrgemäe kinnistust jääb Männi kinnistu lääne poole, kuid ei oma esimesega ühist piiri: nende vahele jäävad Kõlga ja Muru kinnistud. 4. 21.04.2008 otsustas Misso Vallavalitsus korraldusega nr 2.1-3/73 (3-10-87 tl I-140) väljastada OÜ-le Collade ehitusloa lao-kontorihoone ehitamiseks Männi maaüksusel. Samal päeval väljastati ehitusluba nr 11 Misso vallas Lütä külas Männi maaüksusel lao-kontorihoone ehituseks (3-10-87 tl I-13–13p, I-44–45). 5. 27.08.2008 otsusega nr 1-3/20 (310-87 tl I-14, I-46) kehtestas Misso Vallavolikogu Männi detailplaneeringu (310-87 tl I-14p–25, I-47–68, II-39–61), mis muutis osaliselt varasemat (2001. aastal kehtestatud) detailplaneeringut, sh Kõlga maaüksuse osas. Uue detailplaneeringuga hõlmati ka Muru maaüksus ning kaks reformimata riigimaad, mis piirnevad kaebaja omandis oleva Kõrgemäe kinnistuga. Nimetatud detailplaneeringu kohaselt ei ole Kõlga maaüksusele enam ette nähtud avalikku teed, mis võimaldaks juurdepääsu Kõrgemäe kinnisasjale läbi Kõlga, Roosi ja Männi maaüksuste. Detailplaneeringu kohaselt sooviti planeeritavale alale rajada transiidiparkla ja tollilaohooned. Vastavalt Männi detailplaneeringu plaanile hõlmab Männi detailplaneering terviklikult kaebaja omandis oleva Kõrgemäe kinnistuga piirneva Kõlga kinnistu ning planeeringu piir ulatub osaliselt ka Kõrgemäe kinnistule (3-09-2649 tl I-34, I114; 31087 tl II-61). 6. 09.09.2009 võttis Misso Vallavalitsus vastu korralduse nr 2.1-3/135 (3-10-87 tl I-143), millega otsustas väljastada OÜ-le Collade Lütä külas Männi maaüksusel asuva laokontorihoone kasutusloa. 14.09.2009 väljastas Misso Vallavalitsus OÜ-le Collade kasutusloa nr 6 (3-10-87 tl I-26–26p, I-69–70, I144–145). 7. 17.11.2009 sõlmis Misso Vallavalitsus OÜ-ga Collade eratee avaliku kasutamise lepingu (31087 tl III-97–99p). Lepingu p-ga 2.1 kohustub teeomanik andma avalikuks kasutamiseks eratee, mis paikneb Misso vallas Lütä külas Männi kinnistul (registriosa nr 2034541, katastritunnus 46801:002:0070) ja mis asub Riia-Pihkva maantee riigimaal asuvast mahasõidust kuni ristumiseni Roosi katastriüksuse (katastritunnus 4601:002:0028) ja Männi katastriüksuse vahelise Lütä külla suunduva Misso valla avalikult kasutatava teega. H aldusasi nr 3-09-2649

8. 13.11.2009 esitas Investland OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse (3-09-2649 tl I-3–16, I- 17–30) Misso Vallavolikogu 27.08.2008. a otsuse nr 1-3/20 tühistamiseks. Kohus menetles kaebust haldusasjana nr 3-09-2649. Kaebuse kohaselt oli Männi detailplaneeringu 3

kehtestamine toimunud vastuolus planeerimisseaduse (PlanS) ja haldusmenetluse seaduse (HMS) nõuetega ning detailplaneering piiras ebaproportsionaalselt Investland OÜ omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. 9. 08.12.2009 kohtule esitatud vastuses (3-09-2649 tl I-128–146, I-155–173) palus vastustaja jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja oli seisukohal, et kuivõrd kaebaja ei ole Männi kinnisasja piirinaabriks, siis sellest tulenevalt ei olnud vajalik kaebajat kaasata Männi detailplaneeringu koostamisse. Vastustaja väitis, et Männi detailplaneeringu algatamise ajal oli ilmne, et Luhamaa detailplaneering on vaidlusalust teed puudutavas osas realiseerimatu, kuna Roosi ja Männi kinnisasjade omanik ei soovinud enda kinnistute läbisõiduteena kasutamist, mistõttu puudus õiguslik võimalus vastava tee osas Luhamaa detailplaneeringu elluviimiseks. Vastustaja pidas oluliseks, et 7 aasta jooksul ei olnud Kõrgemäe kinnistu omanik astunud ühtegi reaalset sammu selle kinnistu suhtes kehtiva Luhamaa detailplaneeringu ja ettenähtud tee realiseerimiseks. Vastustaja vastuväidete kohaselt nähtus nii Luhamaa detailplaneeringu hoonestusplaanist, liikluskorralduse skeemist ja krundijaotusplaanist üheselt, et Männi, Roosi ja riigile kuuluva Kõlga kinnistu osas ei olnud vaidlusaluse tee osas tegemist mitte avaliku teega, vaid krundisiseste liiklusskeemidega. 10. OÜ Collade leidis 30.12.2009 kohtule esitatud vastuses (3-09-2649 tl I-222–226), et millegagi ei ole põhjendatud kaebaja väide, et tal puudub Männi detailplaneeringu kehtestamisest tulenevalt võimalus realiseerida Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringut. Kõrgemäe kinnistule on olemas juurdepääs avalikult teelt ning Männi detailplaneering ei võta ära Kõrgemäe kinnistule juurdepääsu ega muuda Kõrgemäe kinnisasja piires Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringut võimaliku hoonestuse osas. 11. 25.01.2010. a määrusega kaasas Tartu Halduskohus kolmanda isikuna menetlusse Maaameti (3-09-2649 tl I-228). 12. 29.01.2010 esitas kaebaja kaebuse juurde täiendavad seisukohad (3-09-2649 tl II-2–18). Kaebaja leidis, et Männi detailplaneering kuulub tühistamisele eelkõige seetõttu, et Investland OÜ-d ei kaasatud planeerimismenetlusse ja seega ei ole vastustaja võimaldanud kaebajal esitada oma arvamust Männi detailplaneeringu kohta. Kaebajat menetlusse kaasamata on Männi kinnistu detailplaneeringuga muudetud Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringut selliselt, et kavandatav juurdepääs Riia-Pihkva maanteele läbi Männi kinnistu detailplaneeringu alas asuvate kinnistute on likvideeritud. Tee asukoha muutmine oli vastuolus kehtiva detailplaneeringuga ja seega õigusvastane. Kaebaja eesmärgiks on, et talle tagataks juurdepääs Kõrgemäe kinnistule läbi Kõlga (46801:002:0226), Roosi (46801:002:0028) ja Männi (46801:002:0070) katastriüksuste. 13. 15.02.2010 kohtule esitatud seisukohas (3-09-2649 tl II-86–89) ei nõustunud Maa-amet kaebaja väitega, et Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu järgi oli Kõrgemäe kinnistuga piirnevale Kõlga maaüksusele ette nähtud avalik tee, mida mööda pääses Kõrgemäe kinnistult Riia-Pihkva maanteele. Samuti ei nõustunud Maa-amet kaebaja väitega, et Männi detailplaneeringu järgi on likvideeritud ühendus Kõrgemäe kinnistu ja Riia-Pihkva maantee vahel. 14. 27.02.2010 esitas vastuse täienduse ka OÜ Collade (3-09-2649 II tl 21–26). 4

15. 27.04.2012 esitas täiendava seisukoha ka Maa-amet, kes täpsustas, et riigi huvi antud asjas seisneb Kõlga kinnisasja hoonestamises (3-09-2649 tl VI-19–19p). 16. 29.08.2012. a otsusega haldusasjas 3-09-2649 rahuldas Tartu Halduskohus kaebuse. - Otsuse kohaselt sai Investland OÜ-d pidada Männi detailplaneeringu suhtes huvitatud isikuks. Kuna Männi detailplaneeringuga muudeti olulises osas Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga määratud ehitusõigust (sh hoonete ja teede paiknemist), siis oleks vastustaja pidanud kaasama Investland OÜ Männi detailplaneeringu menetlusse. - Halduskohus märkis, et vastustaja muutis Investland OÜ-d menetlusse kaasamata Männi kinnistu detailplaneeringuga Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringut selliselt, et kavandatav juurdepääs Riia-Pihkva maanteele läbi Männi kinnistu detailplaneeringu alas asuvate kinnistute (sh riigi omandis oleva kinnistu) likvideeriti. Seega ei ole Investland OÜ omandis oleva Kõrgemäe kinnistu suhtes kehtivat Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringut võimalik ellu viia, kuna Kõrgemäe kinnistule ei ole tagatud avalikult teelt vajalikku juurdepääsu. Männi detailplaneeringu kohaselt on uus teelõik rajatud OÜ Collade omandis olevale kinnistule, kuigi avalik tee peaks kulgema Männi ja Roosi kinnistute vahel selleks ettenähtud avalikul maal. Halduskohtu hinnangul on tee asukoha muutmine niivõrd oluline Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu muudatus, et selle põhjendus oleks pidanud olema vaidlustatud otsuses. Nimetatud otsuses puuduvad igasugused Männi detailplaneeringu kehtestamise põhjendused. Ka Männi detailplaneeringu tekstiosast ei nähtu Männi detailplaneeringu koostamise põhjendused, sh millistel põhjendustel muudeti Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringut, kas ja kuidas on Männi detailplaneeringu koostamisel arvestatud Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga ning kas ja kuidas on võimalik Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringut rakendada Männi detailplaneeringu kehtestamise järel. Vaidlustatud haldusaktist ei nähtu, et vastustaja oleks Männi detailplaneeringu kehtestamisel järginud haldusmenetluse seaduses kehtestatud nõudeid. Otsuses puudub põhjendus, mis võimaldaks kontrollida, miks on muudetud Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga kehtestatud ehitusõigust ja jäetud täiesti tähelepanuta Kõrgemäe kinnistu olemasolu, kuigi see piirneb vahetult Männi detailplaneeringu alaga. Haldusasi nr 3-10-87 17. 15.01.2010 esitas Investland OÜ hiljem täiendatud kaebuse (3-10-87, tl I-3–10, 32–39) Tartu Halduskohtule taotlusega tühistada 21.04.2008. a ehitusluba nr 11 ja 14.09.2009. a kasutusluba nr 6. Kaebuse täienduses (3-10-87 tl I-184–186) tõi kaebaja välja ka alternatiivnõude, et kui kohus leiab, et kaebus haldusaktide tühistamise nõudes on esitatud kaebetähtaega rikkudes, siis palus Investland OÜ tuvastada haldusaktide õigusvastasus. Halduskohus menetles kaebust haldusasjana nr 3-10-87. - Kaebuse kohaselt oli Männi kinnistule rajatud ehitis, mis võib muuta võimatuks ühenduse rajamise Luhamaa tollipunkti ja Kõrgemäe kinnistu vahel ning kogu Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu realiseerimise. Kaebaja omandas Kõrgemäe kinnistu eesmärgiga rajada sellele Luhamaa piiripunkti teenindav transpordikeskus. - 21.04.2008 väljastatud ehitusluba nr 11 oli antud vastuolus selle väljastamise ajal kehtinud detailplaneeringuga ja rikkus Investland OÜ õigusi. Vastustaja ei teavitanud Investland OÜ-d vaidlustatud ehitusloa väljastamise menetluse algatamisest ega ehitusloa väljastamisest. - Ka 14.09.2009 antud kasutusluba nr 6 rikub kaebaja õigusi, kuna see annab õiguse kasutada ehitist, mis takistab Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu realiseerimist. - Männi kinnistule püstitatud hoone asukoha tõttu ei ole võimalik rajada suurtele veokitele juurdepääsu avalikku teed mööda. Ettenähtud tolliladude rajamine on majanduslikult 5

põhjendatud ja otstarbekas üksnes juhul, kui neile on võimaldatud juurdepääs mööda Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga ettenähtud teid. - OÜ-le Collade kuuluv tee on tõkkepuuga eraldatud. - Põhjendatud huviks märkis kaebaja kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsuse. 18. 05.02.2010. a määrusega (3-10-87 I-tl 173–174) kaasas Tartu Halduskohus kolmanda isikuna menetlusse OÜ Collade. 19. 18.02.2010 lõpetas halduskohus määrusega haldusasja menetluse (3-10-87 tl I-275–280) kaebetähtaja ületamise tõttu. 29.04.2010. a määrusega jättis Tartu Ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata. 22.11.2010. a määrusega (3-10-87 tl II-150–158) rahuldas Riigikohus määruskaebuse osaliselt, tühistas Tartu Halduskohtu 18.02.2010. a määruse haldusasjas nr 3-10-87 osas, millega jäeti rahuldamata Investland OÜ taotlus muuta kaebust (tuvastada haldusaktide õigusvastasus), ning saatis asja tühistatud osas Tartu Halduskohtule eelmenetluse jätkamiseks. 20. 17.01.2011 kohtule esitatud vastuses (3-10-87 tl II-185-191) palus vastustaja jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata. - Vastustaja leidis, et ei ole rikkunud Investland OÜ õigusi Männi kinnistule laokontorihoonele ehitusloa väljastamise menetlusse kaasamata jätmisel. Investland OÜ ei olnud Männi kinnistu piirinaabriks, mistõttu ei olnud Investland OÜ kaasamine ehitusloa väljastamise menetlusse nõutav. Käesoleval juhul olid ehitusloa andmisel avalikud huvid olulisel määral ülekaalus, millest tulenevalt võis ehitusloa anda ilma naaberkinnistute omanike, veelgi enam ilma Investland OÜ, nõusolekuta. - Kõrgemäe kinnisasjal säilis juurdepääs avalikule teele nii otse Kõrgemäe kinnistult kui ka vajadusel läbi Muru kinnisasja, ja selle kohaliku tee kaudu on Kõrgemäe kinnisasjal tagatud juurdepääs Riia-Pihkva maanteele. - Vaidlustatud haldusaktid ei riku Investland OÜ õigusi ning kahjunõude esitamine on ilmselgelt perspektiivitu. - Kasutusloa väljaandmise hetkel oli Männi detailplaneering juba kehtestatud, mistõttu on vaidlusaluse tee osas jõustunud sellega ettenähtud muudatus Luhamaa detailplaneeringus. 21. 10.06.2011 esitas Investland OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks summas 28 680 eurot (haldusasi nr 3-11-1443), mille Tartu Halduskohus võttis 04.07.2011. a määrusega menetlusse ja peatas 27.07.2011. a määrusega kuni haldusasjas nr 3-10-87 kohtulahendi jõustumiseni. 22. 20.06.2011 kohtule esitatud vastuses kaebusele (3-10-87 tl III-66–69) palus OÜ Collade jätta kaebuse rahuldamata. - Ehitusluba Männi kinnistule lao-kontorihoone ehitamiseks anti kooskõlas Männi kinnistu suhtes kehtiva üldplaneeringuga ning Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga ulatuses, milles see on reaalselt teostatav. Kuna ehitusloa andmise hetkel ei olnud Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringus ettenähtud tee rajamine võimalik, siis lähtuti ehitusloa väljastamisel kehtestatavast Männi detailplaneeringust, mille menetlus oli jõudnud lõppstaadiumisse. - Investland OÜ ei ole pöördunud OÜ Collade ega kohtu poole taotlusega saada nõusolek Luhamaa detailplaneeringus kavandatud tee rajamiseks ning sellise tee osas vajaliku reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks. OÜ Collade teada ei ole Investland OÜ ajavahemikus 2001–2008 pöördunud omavalitsuse poole palvega määrata eratee avalikult kasutatavaks teeks. 6

- Investland OÜle kuuluval Kõrgemäe kinnisasjal on olemas juurdepääs avalikule teele nii otse Kõrgemäe kinnisasjalt kui ka vajadusel läbi Muru kinnisasja (katastritunnus 46801:002:0069). - Kuna Investland OÜ-l ei toimu Kõrgemäe kinnistul majandustegevust, siis ei ole kaebajal ka teoreetiliselt tekkinud kahju, millega seoses ta saaks Männi kinnistule väljastatud ehitusloa ja kasutusloa õigusvastasuse tuvastamise nõuet esitada. 23. 10.10.2011. a otsusega haldusasjas nr 3-10-87 (3-10-87 tl III-235–243) jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata. - Halduskohus leidis, et õigusvastasuse tuvastamise nõue nõuab põhjendatud huvi olemasolu, mille üheks aluseks on kahjunõude esitamine. Investland OÜ on esitanud kohtule juba ka kahjunõude kaebuse, kohus on esitatud kaebust menetletavaks pidanud ning selles, kas kaebaja kahjunõue kuulub rahuldamisele või mitte, annab kohus seisukoha haldusasja 3111443 raames. - Kohus on seisukohal, et Männi detailplaneering oli juba algatatud ning Männi detailplaneeringu menetluse käigus tuli kaasata menetlusse ka Männi ja Roosi kinnistu piirinaabrid – riigimaad, maanteed ja Muru kinnistu. Kuivõrd ettepanekuid ja vastuväiteid ei tulnud, kehtestati planeering 27.08.2008. a otsusega nr 1-3/20. Kaebaja vaidlustas Misso Vallavolikogu 27.08.2008. a otsuse nr 1-3/20 haldusasja nr 3092649 raames, kuid kohus lõpetas selles asjas menetluse kaebuse mittetähtaegsuse tõttu, seega on kaevatav otsus jõus. - Misso Vallavalitsus lähtus lao-kontorihoone ehitusprojekti koostamisel ja taotluse esitamisel ehitusloa väljastamiseks Collade OÜ Männi kinnistu suhtes tehtud üldplaneeringust, Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringust ning hilisemalt ka Männi detailplaneeringust. Seega olid ehitusloa väljastamise hetkel olemas Männi detailplaneeringul kõik kooskõlastused, lähtutud on avalikust huvist ning reaalsest olukorrast, ehitustegevusega alustati pärast Männi detailplaneeringu kehtestamist ning kasutusluba on samuti väljastatud pärast Männi detailplaneeringu kehtestamist. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud kaebaja väide, et ehitusluba ja kasutusluba ei olnud kooskõlas Luhamaa detailplaneeringuga. - Kuna OÜ Investland ei olnud Männi kinnistu piirinaabriks, siis puudus vajadus teda ära kuulata ning saata talle haldusaktid. - Kõrgemäe kinnistul on olemas juurdepääsutee avalikult kasutatavale teele. E. Jahhu Projektbüroo OÜ ekspertarvamusest (3-10-87 tl II-25-31) nähtub, et Männi detailplaneeringu liikluskorralduse lahendus vastab nõuetele. Detailplaneeringu lahendusel on arvestatud Kõrgemäe kinnistu omaniku huvidega, kuna ka teede laiendamiseks vajalikud maa-alad on olemas tagamaks hilisemate nõuete täitmist, mistõttu saab kujundada teid ka edaspidi raskeveokitele liiklemiseks. E. Jahhu arvamusega on kummutatud S. Sanniku seisukoht, mille kohaselt ei ole olemasolevat avalikku teed võimalik muuta nõuetele vastavaks. - Kaebajal ei saa olla õiguspärast ootust, et teiste kinnisasjade omanikud ei muuda oma kinnistute suhtes varasemaid lahendusi. Haldusorganil peab jääma piisavalt kaalutlusruumi, et varasemat planeeringut muuta vastavalt olukorra muutustele. Misso Vallavalitsus järgis Männi kinnistu suhtes ehitusloa väljaandmisel kaalutlusnõudeid ning juhindus planeeringutest. Õiguspärane on ka kaevatav kasutusluba. Kasutusluba anti välja juba kehtiva Männi detailplaneeringu ajal. Haldusaktid on välja antud pädeva haldusorgani poolt hetkel kehtiva õiguse alusel ning ehitusloa väljastamisel on kohaliku omavalitsuse poolt põhjalikult kaalutletud erinevaid huve, eelkõige avalikku huvi Eesti-Vene piiril paikneva transpordikeskuse osas, samuti asjaolu, et ei oleks riivatud teiste naaberkinnisasja omanike huve. Asjaolu, et ehitusloas ja kasutusloas puudub otsene märge kaalutluse kohta, ei ole mõjutanud asja otsustamist ega viinud asja ebaõigele otsustamisele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7

Haldusasi nr 3-09-2649 24. 28.09.2012 esitas Misso Vallavolikogu Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 29.08.2012. a otsuse peale (3-09-2649 tl VI-124–131). Vastustaja taotleb ringkonnakohtult Tartu Halduskohtu 29.08.2012. a otsuse tühistamist, uue otsuse tegemist, millega jätta Investland OÜ kaebuse rahuldamata, ning esitab ringkonnakohtule korduvtaotluse paikvaatluse läbiviimiseks. Apellatsioonkaebuses esitab vastutaja halduskohtu otsusele järgnevad vastuväited. - Halduskohus pidanuks välja selgitama, millistel alustel on kaebaja kaebuse esitanud – kas kahel erineval alusel (subjektiivsete õiguste kaitseks ja populaarkaebusena) või mitte – ja kui tegemist on populaarkaebusega, siis milliseid avalikke huve sellega kaitsta soovitakse. - Vaidlustatud otsuse tühistamise korral ei saaks vastustaja uues planeeringu kehtestamise menetluses vastu võtta teistsugust otsust. Vastutaja on teinud kaebajale kompromissettepanekuid, kuid kokkuleppele ei ole jõutud. Seega oleks vastustaja hinnangul vaidlustatud otsuse tühistamise ja sellele järgneva kaebaja osalusel toimuva uue Männi detailplaneeringu kehtestamise menetluse läbiviimise lõpptulemuseks ikkagi selle planeeringu samal kujul kehtestamine. - Kaebuse lahendamisel peab arvestama OÜ Collade õiguspärase ootusega, et tema suhtes vastuvõetud soodustav haldusakt jääb kehtima, samuti avalike huvidega. - Halduskohus on tühistanud vaidlustatud otsuse tervikuna, kuigi kaebaja väitel rikub tema õigusi vaid vaidlusaluse tee kaotamine. Ühtegi põhjendust vaidlustatud otsuse tervikuna tühistamise kohta kohtuotsusest ei nähtu. - Vastustaja esitab HKMS § 198 lg 2 ple 2 tuginedes uuesti paikvaatluse korraldamise taotluse ja palub kohtul tulenevalt HKMS § 56 lg-st 2 ja TsMS §-st 291 viia läbi vaatlus Männi, Roosi, Muru ja Kõrgemäe kinnistul. Vaatlusega soovib vastustaja tõendada asjaolu, et kaebajale kuuluval Kõrgemäe kinnistul on olemas juurdepääs Riia-Pihkva maanteele. 25. 28.09.2012 esitas OÜ Collade apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 29.08.2012. a otsuse peale (3-09-2649 tl VI-135–144), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta Investland OÜ kaebus rahuldamata. - Halduskohus on jätnud täpsustamata subjektiivsete õiguste rikkumise ja populaarkaebuse esitamisega seonduvad asjaolud. - Investland OÜ ei ole kordagi pöördunud OÜ Collade poole sooviga seada servituudilepingut Roosi ja Männi kinnistutele. - Kuna faktilised asjaolud olid Männi, Roosi ja Kõlga kinnisasjade osas muutunud, siis poleks Luhamaa detailplaneeringu realiseerimine enam võimalikuks osutunud. - Investland OÜ Männi detailplaneeringu menetlusse kaasamata jätmise näol on tegemist üksnes formaalse puudusega, mis ei too kaasa otsuse tühistamist, kuna kaebaja kaasamine ei oleks andnud teistsugust tulemust. - OÜ Collade tugineb enda õigustatud ootusele ja usalduse kaitsele. - Halduskohus on jätnud tähelepanuta vastustaja poolt esitatud E. Jahhu ekspertarvamuse (309-2649 tl II-94-100), mille punktis 2.2.1 selgitab ekspert, et ajalooline mahasõit teelt Riia- Pihkva maanteele tuli liiklusohutuse kaalutlustel ja tulenevalt Luhamaa piiripunkti ehitiste paiknemisest sulgeda, ning et uue teena ehitatud Riia-Pihkva maantee mahasõit on olemasolevatest teedest laiem ning vastab kõikidele uuele teele esitatavatele nõuetele. Seega on ka ekspert oma arvamuses selgitanud, et ajalooline avalik tee peaks Männi 8

detailplaneeringu järgi asuma Männi ja Roosi kinnistute vahel, kuid asub Maanteeameti nõudel liiklusohutuse kaalutlustel üksnes Männi kinnistul. - Investland OÜ saab endiselt realiseerida enda ehitusõigust Kõrgemäe kinnistul. Ka juhul, kui Männi detailplaneeringut ei eksisteeriks, ei oleks Investland OÜ-l võimalik ilma kinnisasjade omanike (riigi ja OÜ Collade) nõusolekuta kasutada Kõlga, Roosi ja Männi kinnisasju tee rajamiseks. - OÜ Collade leiab, et tal on õigustatud ootus Männi detailplaneeringu püsimisse. 26. 22.10.2012 kohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebustele (3-09-2649 tl VI-154–159) palub Investland OÜ jätta apellatsioonkaebused rahuldamata. - Kui OÜ Collade Männi kinnistu 2003. aastal omandas, siis kehtis sel Luhamaa detailplaneering. - Halduskohus on teinud otsuse kõigi kaebaja nõuete kohta. Kaebaja on kohtusse pöördunud tühistamisnõudes, tuginedes kahele õiguslikule alusele. Apellandid ajavad segamini kaebuse õigusliku aluse ja kaebuse nõude. - Käesoleva vaidluse raames ei saa lahendada juurdepääsu rajamise küsimust menetlusosaliste vahel. Poolte huvide kaalumine pidanuks läbi viidama planeerimismenetluse raames, millesse aga kaebajat ei kaasatud. - Jääb ebaselgeks, milliste muutunud asjaoludega tegemist on, arvestades, et OÜ Collade on soetanud Männi kinnistu kehtestatud Luhamaa Transpordikeskuse detailplaneeringuga. Teiseks ei nähtu väidetavaid „muutunud asjaolusid“ vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamise otsuses ega seletuskirjas. - Vastustaja poolt viidatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusega nr 137 kehtestatud piirmäärad kohalduvad ainult haldusasjas, mille esemeks on rahalist nõuet sisaldav haldusakt või rahalise nõude määramise, sissenõudmise või tagastamisega seotud toiming, mil on mõistlik lähtuda vaidlusaluse nõude suurusest. Piirmäärad ei ole kohaldatavad n-ö tavaliste haldusaktide vaidlustamise korral halduskohtumenetluse erisustest tulenevalt. Kuivõrd vastustaja ei kaasanud kaebajat planeerimismenetlusse, on vaidlus kaebuse tähtaegsuse üle tingitud otseselt vastustaja tegevusest. Tulenevalt halduskohtumenetluse eesmärgist ei ole õigustatud kaebajast mittetuleneva riski panemine kaebajale. Kaebaja suhtles T. Tautsiga eelkõige faktiliste asjaolude selgitamise eesmärgil. - Kaebaja loobus halduskohtumenetluses vaatluse korraldamise taotlusest ja leiab, et vastustaja taotlus paikvaatluse läbiviimiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna selle eesmärk tuvastada üleüldse Investland OÜ juurdepääsu (s.o ringiga) olemasolu, ei oma asjast tähtsust. Haldusasi nr 3-10-87 27. 09.11.2011 esitas Investland OÜ Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (3-10-87 tl IV-5–16), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 10.10.2011. a otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus täies ulatuses. - Halduskohtu otsus on põhjendamatu ja halduskohus on seda tehes tuginenud tõenditele, mida ei ole asjas uuritud. - Ehitusprojekt, mille alusel vaidlusalune ehitusluba on väljastatud ja mis väidetavalt vastab Luhamaa detailplaneeringule, ei ole käesolevas vaidluses kohtule esitatud. Kaebaja on juba 11.01.2010 esitatud kaebuses (p 5) taotlenud kohtult tõendite kogumist, so välja nõuda vastustajalt Männi kinnistu lao-kontorihoone kohta väljastatud ehitusloale lisatud ehitusprojekt ja Männi kinnistule ehitatud lao-kontorihoone kohta väljastatud kasutusloale lisatud ehitise täitedokumentatsioon, päästeameti akt ja elektrikasutusluba. 9

- Kaebaja on seisukohal, et Männi kinnistule lao-kontorihoone ehitamiseks väljastatud ehitusluba ei olnud kooskõlas selle andmise hetkel kehtinud Luhamaa detailplaneeringuga. Kohus saab haldusakti hinnata üksnes akti andmise aja seisuga. - Kohus ei ole sisuliselt hinnanud kasutusloa õiguspärasust. Asjaolu, et kasutusluba on välja antud kehtiva Männi detailplaneeringu ajal, ei ole käesoleval juhul määravaks. Ehitise vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele tuleb hinnata nii ehitusloa kui ka kasutusloa väljastamisel. - Kaebaja leiab, et ta oleks tulnud kaasata. - Vastustaja ei ole kasutusloa andmisel kaalunud, kuidas võib kasutusluba mõjutada puudutatud isikuid ega vastavalt oma otsustust põhjendanud. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks välja selgitanud, milline on laokontorihoone mõju Investland OÜ kinnistule ning millised on kaebaja põhjendatud huvid. Eelnevast tulenevalt on vastustaja kasutusloa andmisel teinud kaalutlusvigu. - Kaebaja leiab, et kuivõrd kohaliku omavalitsuse põhitegevuseks on samuti ehitusja kasutuslubade väljastamine, mis oma olemuselt on tunduvalt vähem keerukam kui planeerimismenetluse õiguslik regulatsioon, ei ole kohaliku omavalitsuse menetluskulude väljamõistmine apellandilt käesoleval juhul põhjendatud. - Ebaproportsionaalne ja apellandi õigusi mittearvestav on olukorras, kus haldusasja menetlus on asjas esitatud määruskaebuste tõttu veninud 2 aastat, jätta kaebaja kanda teiste menetlusosaliste menetluskulud täies ulatuses. 28. Vastustaja palub 01.12.2011 kohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebusele (3-10-87 tl IV-30–41) Investland OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. - Vaidlustatud ehitusluba ja kasutusluba ei puuduta kaebaja õigusi ning on õiguspärased. Ka juhul, kui hüpoteetiliselt eeldada, et ehitusluba oli õigusvastane, oleks kasutusluba ikkagi õiguspärane, kuna see on väljastatud pärast Männi detailplaneeringu kehtestamist. - Vastustaja ei ole vaidlustatud haldusaktide vastuvõtmisel rikkunud ärakuulamisõigust ega kaalutlusreegleid. Kuivõrd kaebaja ei olnud Männi kinnisasja piirinaabriks, ei kuulunud kaebaja Misso Vallavalitsuse 21.01.2008. a korralduses nr 2.1./35 ja sellega kinnitatud detailplaneeringu lähteülesandes määratletud isikute ringi, kes tuli kaasata Männi detailplaneeringu menetlusse. Misso Vallavalitsuse 21.01.2008. a korraldust kaebaja vaidlustanud ei ole. 29. OÜ Collade palub oma 01.12.2011. a vastuses apellatsioonkaebusele (3-10-87 tl IV- tl 51–60) jätta Investland OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. - Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu lahenduses ei ole Männi, Roosi ja Kõlga kinnistu osas tegemist mitte avalike teedega, vaid krundisiseste liiklusskeemidega (liikluskorralduse skeem). Samuti viitavad sellele Maa-ameti 15.02.2010 esitatud seisukoht Luhamaa transpordikeskuse teedest kui krundisisestest liiklusskeemidest, kinnistusraamatu kanded (puuduvad servituudid Kõrgemäe kinnistu või apellandi kasuks) ning OÜ Collade seisukoht, et ta ei nõustu enda kinnistu kasutamisega läbisõiduteena. - Ehitusja kasutusloa õiguspärasuse hindamiseks ei ole vaja ehitusprojekti, kuna juurdepääs Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteelt Kõrgemäe kinnistuni mööda avalikku teed on olemas, sh raskeveokitega liikluseks. Väljastatud load ei riiva seega kaebaja õigusi. - Kuivõrd Investland OÜ ei olnud Männi kinnistu piirinaabriks, puudus vajadus tema menetlusse kaasamiseks. - Kaebaja on jätnud kohaldamata esmase kohase õiguskaitseabinõu riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 mõttes, mistõttu on kaebaja poolt esitatud hüvitamiskaebus ilmselgelt 10

perspektiivitu. Hüvitamiskaebuse ilmse perspektiivituse tõttu ei ole omakorda täidetud tuvastamiskaebuse oluline nõue – põhjendatud huvi olemasolu. 30. 30.01.2013. a määrusega liitis Tartu Ringkonnakohus haldusasjad nr 3-10-87 ja 3-09-

2649 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-10-87. 31. Tartu Ringkonnakohtus 27.03.2013 toimunud istungil (protokoll 3-10-87 tl IV-146−146p) andis kohus pooltele tähtaja 30.04.2013 asjas kompromissi sõlmimiseks ja selle kohtule esitamiseks. Kohus selgitas, et kui menetlusosalised kompromissi ei saavuta, jätkab kohus asja arutamist suulises menetluses. 30.04.2013 edastasid pooled kohtule ühise taotluse kompromissiläbirääkimiste tähtaja pikendamiseks (3-10-87 tl IV-148−149), kuna lahendus on sisult keerukas ning eeldab tõenäoliselt ka kinnisasjade vahetust. Ringkonnakohus rahuldas taotluse ning pikendas kompromissiläbirääkimiste tähtaega kuni 30.05.2013 (3-10-87 tl IV152). Pooled esitasid kohtule taotlused kompromissiläbirääkimiste tähtaja pikendamiseks ka 30.05.2013 ja 26.06.2013 (3-10-87 tl IV-158−158p, 167−168). Ringkonnakohus rahuldas nimetatud taotlused ning pikendas kompromissiläbirääkimiste tähtaega vastavalt kuni 30.06.2013 ja kuni 05.09.2013 (3-10-87 tl IV-160, 172). 05.09.2013 teavitas Misso Vallavalitsuse esindaja kohut, et määratud tähtajaks ei ole kompromissi veel sõlmitud, kuna mõned asjaolud vajavad veel täpsustamist (3-10-87 tl IV-177). 16.09.2013 teatas Misso Vallavalitsuse esindaja kohtule, et menetlusosalised ei ole kokkuleppele jõudnud, kompromissi sõlmimine osutus võimatuks ning palus jätkata menetlust suulises menetluses (3-10-87 tl IV180). 32. Tartu Ringkonnakohtus 27.11.2013 toimunud istungil (protokoll 3-10-87 tl IV-183–187p) andis kohus pooltele asjas kompromissi sõlmimise tähtajaks 31.01.2014. Kohus selgitas, et kui menetlusosalised kompromissi ei saavuta, teeb kohus kirjalikus menetluses otsuse ja teavitab täiendavalt menetlusosalisi otsuse kuupäevast. Kohus kohustas OÜ-d Collade esitama juhul, kui läbirääkimised ei õnnestu, ringkonnakohtule Misso Vallavolikogu 21.04.2008 välja antud ehitusloa nr 11 aluseks oleva Männi kinnistul asuva ehitise ehitusprojekti. 28.11.2013. a määrusega kaasas Tartu Ringkonnakohus menetlusse kolmanda isikuna Riigi Kinnisvara AS-i. 31.01.2014 teatas OÜ Collade esindaja kohtule, et menetlusosalised ei ole kokkuleppele jõudnud (3-10-87 tl V-13). 14.02.2014 esitas OÜ Collade Tartu Ringkonnakohtule ehitusprojekti koos taotlusega käsitleda ehitusprojekti ärisaladusena. Tartu Ringkonnakohus kuulutas 09.04.2014. a määrusega menetluse esitatud ehitusprojekti osas osaliselt kinniseks ja eemaldas selles osas kaebaja menetlusest. 33. 28.02.2014 esitas OÜ Collade Tartu Ringkonnakohtule täiendavad dokumendid Kõrgemäe kinnistule viiva avaliku tee olemasolu tõendamiseks ning taotluse paikvaatluse korraldamiseks (3-10-87 tl V-19–21). 34. 09.03.2015 esitas Investland OÜ vastuväite kohtu tegevusele (3-10-87 tl V-115-116). Investland OÜ on seisukohal, et ringkonnakohus on 09.04.2014. a määrusega, millega ringkonnakohus kuulutas menetluse Misso Vallavolikogu 21.04.2008. a ehitusloa nr 11 aluseks oleva ehitusprojekti osas kinniseks ja eemaldas kaebaja vastavas osas menetlustoimingutelt, rikkunud tema menetlusõigusi. Kaebuse esitaja hinnangul ei saa ehitusprojekt sisaldada ärisaladust, sest on tehniline dokument, mille alusel ehitatakse ehitist, mitte ei määratleta, milliseid teenuseid hakatakse ehitises pakkuma. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11

35. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja ja OÜ Collade apellatsioonkaebused Tartu Halduskohtu 29.08.2012. a otsusele (3-09-2649 tl VI-124–131) tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata, kuid selle põhjendusi tuleb käesoleva otsuse põhjendustega täiendada. Seevastu kaebaja apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 10.10.2011. a otsusele (3-10-87 tl III235–243) tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tuleb tervikuna tühistada. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõude osas ja tunnistab 21.04.2008 OÜ-le Collade väljastatud ehitusloa nr 11 õigusvastaseks. Misso Vallavalitsuse poolt 14.09.2009 OÜ-le Collade väljastatud kasutusloa nr 6 õigusvastasuse tuvastamise nõude osas jätab ringkonnakohus kaebuse läbi vaatamata. Vastustaja ja OÜ Collade paikvaatluse taotluse ning Investland OÜ taotluse täiendava ehitusdokumentatsiooni väljanõudmiseks jätab ringkonnakohus rahuldamata, Investland OÜ vastuväite aga läbi vaatamata. 36. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on lähtunud 10.10.2011. a otsuse (3-10-87 tl III235–243) tegemisel ebaõigest asjaolust, et Misso Vallavolikogu 27.08.2008. a otsusega nr 1-3/20 kehtestatud Männi detailplaneering on seadusjõus. Kuna Männi detailplaneeringu tühistamisnõue on käesoleva kohtumenetluse esemeks, siis ei ole see kaebaja suhtes seadusjõus. Tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega (HKMS v.r § 25 lg 2). Sellest hoolimata leiab ringkonnakohus, et menetlusnormi rikkumine on võimalik kõrvaldada ringkonnakohtu menetluses ning menetlusökonoomia huvides ei ole mõistlik saata haldusasja halduskohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. 37. Järgnevalt hindab ringkonnakohus kõigepealt vastustaja ja OÜ Collade apellatsioonkaebusi Tartu Halduskohtu 29.08.2012. a otsuse (3-09-2649 tl VI-124–131) peale (I). Seejärel käsitleb ringkonnakohus kaebaja poolt Tartu Halduskohtu 10.10.2011. a otsusele (3-10-87 tl III235–243) esitatud apellatsioonkaebust ning võtab seisukoha Misso Vallavalitsuse poolt 21.04.2008 väljastatud ehitusloa nr 11 õigusvastasuse tuvastamise nõude (II) ja 14.09.2009 väljastatud kasutusloa nr 6 õigusvastasuse tuvastamise nõude osas (III). Peale seda võtab ringkonnakohus seisukoha asjas tõusetunud menetluslike küsimuste osas (IV), lahendab apellatsioonkaebused (V) ning määrab kindlaks menetluskulude jaotuse (VI). I 38. Ringkonnakohus jätab rahuldamata vastustaja apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 29.08.2012. a otsuse (3-09-2649 tl VI-124–131) peale ning jätab selle otsuse resolutsiooni muutmata, täiendades otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. 39. Ärakuulamisõiguse osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse (3-09-2649 tl VI124–131) põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Kaebaja on jäänud käesolevas asjas õigusvastaselt planeerimismenetlusse kaasamata. PlanS § 16 lg 1 p 5 kohaselt kaasatakse üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. Tulenevalt PlanS § 16 lg 4 pst 2 on kohalik omavalitsus kohustatud detailplaneeringu koostamisse kaasama planeeritava maa-ala naaberkinnisasja omaniku. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Erialakirjanduses leitakse, et haldusorganil puudub valikuvõimalus nende isikute, kelle õigusi või kohustusi haldusmenetluse lõpptulemus võib puudutada, kaasamise otsustamisel (vt A. Aedmaa jt. 12

Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004, lk 62). Männi detailplaneeringu kehtestamise otsuses (3-09-2649 tl I33) on märgitud, et detailplaneeringu koostamise käigus tekkis vajadus kaasata planeeringusse ka Männi kinnistu lähiala, s.o riigimaad, maanteed ja Muru kinnistu. Vastavalt Männi detailplaneeringu plaanile hõlmab Männi detailplaneering terviklikult kaebaja omandis oleva Kõrgemäe kinnistuga piirneva Kõlga kinnistu ning planeeringu piir ulatub osaliselt ka Kõrgemäe kinnistule (3092649 tl I-34; 3-10-87 tl II-61). Kaebaja puhul oli seega tegemist planeeritava maa-ala naaberkinnisasja omanikuga, kes jäi menetlusse kaasamata. 40. Ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi, vastates ühtlasi vastustaja, OÜ Collade ja Maa-ameti argumentidele. 41. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Misso Vallavolikogu 27.08.2008. a otsus nr 1-3/20 (310-87 tl I-14, I-46), millega kehtestati Männi detailplaneering (310-87 tl I-14p–25, I-47–68, II-39–61) on õigusvastane ka seetõttu, et ei sisalda nõuetekohast põhjendust. PlanS § 2 lg 2 kohustab esitama planeeringu tekstis planeeritava maa-ala ruumilise arengu analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused. HMS § 56 lg 1 järgi peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud; haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HMS § 56 lg 4 järgi ei pea haldusakti andmise faktilist alust põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Misso Vallavolikogu 27.08.2008. a otsus nr 1-3/20 sisaldab vaid planeerimismenetluse käigu lühidat kokkuvõtet, kuid ei ühtki sisulist selgitust, miks muudetakse kehtivat Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringut. Riigikohus on selgitanud, et kirjaliku põhjendamise eesmärk ei ole ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine (RKHKo 14.10.2003, 3315403). Detailplaneeringu kehtestamise otsuse kohta on Riigikohus märkinud, et põhjendatud on nõuda kesksete põhjuste esitamist mitte üksnes otsusele lisanduvates dokumentides, vaid ka otsuses endas; juhul kui põhjendused on toodud lisadokumentides, tuleb neile haldusaktis viidata (RKHKo 14.10.2003, 3-3-1-54-03; 17.05.2005, 3-3-1-16-05). Teisalt on Riigikohus selgitanud, et viide muule dokumendile peab olema niivõrd täpne, et võimaldab isikul mõista, milline osa dokumendist kujutab endast haldusakti põhjendusi (RKHKo 09.06.2004, 3-3-1- 28-04). Samuti on Riigikohus leidnud: „Kohalik omavalitsus peab planeerimisdiskretsiooni teostades kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb tal piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. […] Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus“ (RKHKo 18.10.2004, 3313704, p 11). Ringkonnakohus leiab, et iseäranis kaalutlusotsuse tegemisel sunnib kirjaliku põhjendamise nõue haldusorganit otsuse positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning tehtavat valikut põhjalikumalt läbi mõtlema. Vastustaja on väitnud, et otsuse faktiline alus on esitatud Männi detailplaneeringu seletuskirjas, mis sisaldab Männi detailplaneeringu menetlemise käigus kogutud informatsiooni ning eelnõu põhistavaid asjaolusid. Ringkonnakohus möönab, et HMS § 56 lg 1 järgi on võimalus esitada akti põhjendused akti juurde kuuluvates dokumentides, milleks saab olla ka detailplaneeringu seletuskiri, kuid vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamise otsuses ei ole neid nõudeid järgitud, sest see ei sisalda ühtegi viidet Männi detailplaneeringu seletuskirjale. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et kaalutlusotsuse põhikaalutlusi (sh 13

miks peeti vajalikuks Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga ettenähtud läbipääsutee kaotamist) ei ole ära toodud ka Männi detailplaneeringu seletuskirjas. 42. Vastustaja väitis, et kuivõrd kaebaja ei ole Männi kinnisasja piirinaabriks, siis sellest tulenevalt ei olnud vajalik kaebajat kaasata Männi detailplaneeringu koostamisse. Ringkonnakohus juhib vastustaja tähelepanu sellele, et kuigi Männi detailplaneeringu ametlik nimetus oli Männi kinnistu ja selle lähiala detailplaneering, hõlmas Männi detailplaneering lisaks Männi kinnistule ka teisi kinnistuid, sh täielikult ka Kõlga kinnistu. Kõlga kinnistu piirneb aga Kõrgemäe kinnistuga, mis kuulub kaebajale. Seetõttu oli kaebaja Männi detailplaneeringu ala vahetuks piirinaabriks. 43. Vastustaja on seisukohal, et kuna Roosi ja Männi kinnisasjade omanik OÜ Collade ei soovinud enda kinnistute läbisõiduteena kasutamist, siis puudus õiguslik võimalus vastava tee osas Luhamaa detailplaneeringu elluviimiseks. Seetõttu puudus õiguslik võimalus läbipääsutee osas Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu elluviimiseks. Ringkonnakohus selgitab, et OÜ Collade käesolevas menetluses väljendatud sooviavaldus ei oma õiguslikku tähendust. OÜ Collade omandas Männi kinnistu 2003. aastal, teades, et selle suhtes kehtib Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering. Kui Männi kinnistu omanik ei soovinud enda kinnistute läbisõiduteena kasutamist, oleks tal tulnud Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering õigeaegselt vaidlustada. Kuna Männi kinnistu eelmine omanik seda ei teinud, oli Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering seadusjõus. Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka planeerimisseaduse 5. ptkle, mis reguleerib kinnisasja võõrandamist kehtestatud planeeringu elluviimiseks. Vastavalt PlanS §le 31 võidakse kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (KASVS) ettenähtud alustel ja korras. KASVS § 3 lg 1 p 7 järgi võib kinnisasja üldistes huvides sundvõõrandada avalikult kasutatava tee (riigimaantee ja kohaliku tee, välja arvatud talitee), avaliku raudtee ja väljaku ehitamiseks või omandamiseks. 44. Mis puutub kehtestatud Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu realiseeritavusse kaebaja perspektiivist, siis ei saanud ka seda välistada. Riigikohus on juhtinud tähelepanu teeservituudi seadmise võimalusele, mille võib seada ka kohus sõltumata koormatava kinnisasja omaniku nõusolekust (RKHKo 15.05.2013, 3317812, p 11–12). Ringkonnakohus nõustub Riigikohtu seisukohaga, et teeservituudi seadmise võimalust ei saa välistada. Võimalikud vaidlused Kõrgemäe kinnistule juurdepääsu tagamise osas kuuluksid aga lahendamisele tsiviilkohtus, nagu on osundanud ka kaebaja. OÜ Collade on küll väitnud, et kaebaja ei ole teeservituudi seadmise nõudega tema poole pöördunud, kuid see asjaolu ei mängi Männi detailplaneeringu õiguspärasuse hindamisel rolli. 45. Ringkonnakohus on seisukohal, et detailplaneeringu kehtestamise otsus on kaalutlusõiguse kasutamata jätmise tõttu materiaalselt õigusvastane. Vastustaja on väitnud, et 7 aasta jooksul ei olnud Kõrgemäe kinnistu omanik astunud ühtegi reaalset sammu selle kinnistu suhtes kehtiva Luhamaa detailplaneeringu ja ettenähtud tee realiseerimiseks ega ole pöördunud ei OÜ Collade ega kohtu poole servituudi seadmiseks. Ringkonnakohus leiab, et kehtiva detailplaneeringu muutmise puhul tuleb lähtuda üldistest põhimõtetest. HMS § 66 lg 2 kohaselt võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui 1) see on lubatud seadusega või kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis; 2) haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima; 3) 14

haldusaktiga on seotud lisakohustus ja isik ei ole seda täitnud; 4) isik ei kasuta haldusakti alusel üleantud raha või asja eesmärgipäraselt. HMS § 64 lg 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. HMS § 67 lg 1 kohaselt arvestab haldusorgan isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades peale HMS § 64 lgs 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. Käesoleval juhul tuleb detailplaneeringu edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise alusena kõne alla ainult HMS § 66 lg 2 p 1, kuna planeerimisseadus näeb ette võimaluse kehtestatud detailplaneering üle vaadata. Ülejäänud aluste puhul ei ole täidetud juba HMS § 66 lg-s 2 sätestatud eeldused. Seaduses sätestatud planeeringu edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise võimalus on sätestatud PlanS § 29 lgs 1, mille järgi selgitatakse kehtestatud planeeringute ülevaatamisega 1) planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused; 2) uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus; 3) planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused; 4) muud planeeringu elluviimisega seotud küsimused. Kokkuvõttes oleks kehtestatud Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering olnud peale kaebaja seitset aastat tegevusetust võimalik ümber vaadata, kuid nimetatud sätetest tulenevalt oleks seejuures tulnud läbi viia ulatuslik kaalumine. Kaalumise käigus oleks tulnud leida vastus ka küsimusele, kas ning kuidas on Männi detailplaneeringus ettenähtud lao-kontorihoone ehitamisel kaebajale tagatud piisav juurdepääs Kõrgemäe kinnistule või tuleb Kõrgemäe kinnistu maakasutusja ehitustingimused muutunud majandusliku ja poliitilise keskkonna tõttu sootuks ümber vaadata. Kui oleks otsustatud jääda Kõrgemäe kinnistu praeguste maakasutusja ehitustingimuste juurde ja leitud, et hoone asukoha valik Männi kinnistul ei võimalda enam piisavat juurdepääsu, oleks tulnud kaaluda alternatiive Kõrgemäe kinnistule piisava juurdepääsu tagamiseks. See, et vastustaja oleks nimetatud kaalumise läbi viinud, ei kajastu üheski dokumendis. Seega on Misso Vallavolikogu 27.08.2008. a otsus nr 13/20, millega kehtestati Männi detailplaneering, vastu võetud kaalumisreegleid rikkudes ning seetõttu ka materiaalselt õigusvastane. 46. Vastustaja, Maa-amet ja OÜ Collade on väitnud, et Männi, Roosi ja riigile kuuluva Kõlga kinnistu osas ei olnud vaidlusaluse tee osas tegemist mitte avaliku teega, vaid krundisiseste liiklusskeemidega, mis nähtus nii Luhamaa detailplaneeringu hoonestusplaanist, liikluskorralduse skeemist kui ka krundijaotusplaanist. Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu maakasutuse plaanil (3-09-2649, tl I-56) on ette nähtud Kõrgemäe kinnistuga piirnevat riigimaad (nimetusega Kõlga, 46801:002:0226), OÜ-le Collade kuuluvat Roosi kinnistut (46801:002:0028) ja Männi kinnistut (46801:002:0070, 46801:002:0073) läbivad teed, mida mööda oleks tagatud läbipääs Kõrgemäe kinnistult Riia-Pihkva maanteele. Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu kehtestamise otsusest, planeeringu seletuskirjast ega asendiplaanidest ei tulene aga, kas planeeringuga ette nähtud teed pidid olema avalikud teed või mitte. Vastuse annab nimetatud planeeringu tõlgendamine. Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering nägi mh ette tolliterminali rajamise Kõrgemäe kinnistule. Tolliterminal on tolliseaduse järgi koht, kus ladustatakse ajutiselt kaupa. Tolliseaduse (TS) § 34 lg 1 ls 1 järgi on tollil õigus saada tolliterminalis selle omanikult või seaduslikult valdajalt tolli tegevuseks vajalikud tööohutusja töötervishoiunõuete kohased ruumid, võimaluse korral sisustatud bürooruumid, ning sidevahendid tasuta kasutamiseks. Tolliterminal peab olema tolli poolt aktsepteeritud (TS § 30) ja sellele peab olema tagatud juurdepääs. Nimetatud 15

nõue tuleneb kaudselt TS § 30 lg 9 alusel kehtestatud rahandusministri 27.04.2004. a määruse nr 100 „Nõuded tollilaole, tolliterminalile ja hoiukohale, tollilao, tolliterminali ja hoiukoha pidamise loa väljastamise, loa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning kauba hoidmise kord“ § 3 lg 1 p-st 1, mille järgi tuleb tolliterminali loa saamise taotlusele lisada loa taotleja valduses oleva territooriumi ja hoonete asendiplaan, kus on märgitud asutatava tolliterminali pindalad ja juurdepääsu teed. Nimetatud määrus ei kehtinud küll Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu kehtestamise ajal 22.02.2001, kuid siis kehtis sarnane nõue, mis tulenes rahandusministri 27.10.1999. a määrusega nr 79 kinnitatud „Ajutisel ladustamisel oleva kauba hoidmise tingimused ja korra“ p 9 alapunktist 4. Ringkonnakohus järeldab, et tolliterminal on koht, kus maksuja tolliamet täidab avalikku funktsiooni ning teostab riigivõimu, ning leiab, et sellisele kohale peab olema tagatud eesmärgile vastav juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt teeseaduse § 4 mõttes. Kelle omandis pidid Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga ettenähtud teed olema, ei ole siinkohal määrava tähtsusega. 47. Vastustaja, OÜ Collade ja Maa-amet on väitnud, et Kõrgemäe kinnistule on olemas juurdepääs avalikult teelt, kusjuures Kõrgemäe kinnistult on võimalik pääseda otse Riia- Pihkva maanteele, kuid samuti on olemas tee, mis ühendab Kõrgemäe kinnistu kohaliku teega läbi Muru kinnistu. Samuti on Tartu Halduskohus tuvastanud 10.10.2011. a otsuses haldusasjas nr 3-10-87, et Kõrgemäe kinnistule on olemas juurdepääs avalikult teelt. Ringkonnakohus ei kahtle nimetatud teede olemasolus, kuid leiab, et olemasolevad juurdepääsud ei mõjuta hinnangut Männi detailplaneeringu õigusvastasuse osas. Riigikohus on leidnud: „[P]laneeringute, sh detailplaneeringute valdkonnas on kohtulik kontroll oma ulatuselt piiratud. Küsimuse sellest, mida planeeringualale rajada, saab otsustada planeeringu kehtestamisel haldusorgan. Kohus saab küll tuvastada, kas ühe või teise rajatise või hoone ehitamise kavandamine planeeringualale on õiguspärane või välistab kehtiv õigusakt sellise hoone rajamise, kuid üldjuhul ei saa kohus muuta haldusorgani asemel planeeringulahendust, sh hinnata, kas planeeringualale paigutatud üksikute hoonete ja rajatiste planeeringujärgne asukohavalik on otstarbekas ja põhjendatud“ (RKHKo 25.09.2008, 3-3-1-15-08, p 18 alap 1). Seega oleks tulnud olemasolevate juurdepääsuteede piisavust või mittepiisavust hinnata esiteks Männi detailplaneeringu kehtestamisel planeerimiskaalutluse teostamisel. Teiseks oleks olemasolevate juurdepääsude puhul kaheldav, kas need saavad endast kujutada piisavat juurdepääsu Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu Kõrgemäe osa realiseerimise korral. Luhamaa transpordikeskuse eesmärgiks oli detailplaneeringu seletuskirja järgi transpordikeskuse kavandamine, et pakkuda suurtele veokitele parkimis-, hooldus-, pesemis-, tollija tavalao teenuseid. Planeerimisel oli arvestatud 16,5 m pikkuste treilerite ja kuni 18,5 m pikkuste haagiste juurdepääsude ja parkimise korraldamisega. Kõrgemäe kinnistule oli seejuures ette nähtud laohotell (4x2000m2), tolliterminal (4x2000m2), konteinerite plats tollitsoonis (0,63 ha), valvega tarastatud treilerite parkla (0,65 ha) ning laoplats konteinerite, taara ja kaubaaluste jaoks. Kuna otsene juurdepääs Kõrgemäe kinnistult Riia-Pihkva maanteele jääb Luhamaa piiripunkti ja Eesti-Vene kontrolljoone vahele, on see kõlbmatu nii Eestist väljuvatele kui ka Eestisse sisenevatele veokitele kirjeldatud teenuste osutamisel. Ringkonnakohus peab samuti kaheldavaks, kas ümber Männi kinnistu ja läbi Muru kinnistu kulgevat juurdepääsu saab lugeda piisavaks juurdepääsuks. Kahtlusi süvendab asjaolu, et uus pealesõit Riia-Pihkva maanteele, mis asub tervikuna OÜ Collade omandis oleval kinnistul (310-87, tl II-38), on eratee ning nähtuvalt Google’i kaardirakendusest on OÜ Collade paigutanud pealesõidu juurde maantee äärde ka tõkkepuud. Kokkuvõttes on tegemist asjaoludega, mida vastustaja peab uut detailplaneeringut kehtestama asudes kaaluma. 48. Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist. 16

49. Vastustaja ja OÜ Collade väidavad, et vaidlustatud otsuse tühistamise korral ei saaks vastustaja uues planeeringu kehtestamise menetluses vastu võtta teistsugust otsust. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhistusse kuuluvate asjaolude ja põhjuste ring sõltub alati konkreetse juhtumi eripärast ega ole õiguslikult ette määratud. Sellest tulenevalt ei ole ka lõpptulemus ette määratud. Riigikohus on rõhutanud planeerimisotsuste eripärana nende ulatuslikku diskretsioonilisust (RKHKo 18.02.2002, 331802, p 6). Ringkonnakohus leiab, et uue detailplaneeringu lõpptulemus ei ole tänase seisuga üheselt selge. 50. Vastustaja ja OÜ Collade tuginevad apellatsioonkaebustes OÜ Collade õiguspärasele ootusele. Ringkonnakohus leiab, et OÜ-l Collade ei ole alust õiguspäraseks ootuseks, kuna ta omandas Männi kinnistu 2003. aastal, mil kehtis Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering, ning teda soodustav Männi detailplaneering on õigeaegselt vaidlustatud. Õiguspärase ootuse puudumisest annab kinnitust ka see, et OÜ-le Collade väljastati ehitusluba juba enne Männi detailplaneeringu kehtestamist. Väljastamise ajal oli ehitusluba vastuolus kehtiva Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga. Detailplaneeringu tühistamise korral puudub õiguslik alus OÜ Collade õiguspärase ootuse tekkimiseks. 51. Vastustaja on apellatsioonkaebuses väitnud, et halduskohus ei oleks tohtinud tühistada Männi detailplaneeringut tervikuna, vaid ainult osas, milles kaebaja selle vaidlustas ehk siis juurdepääsutee osas Kõrgemäe kinnistule. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Riigikohus on selgitanud: „[D]etailplaneeringuga hõlmatud ühtse funktsionaalse eesmärgiga seonduvate hoonete ja rajatiste kompleksi puhul puudub kohtul üldreeglina võimalus jätta õigusvastasuse tuvastamisel planeeringu kehtestamise otsus kehtima“ (RKHKo 25.09.2008, 3-3-1-15-08, p 18 alap 1). Sellest tulenevalt saaks detailplaneeringu osaline tühistamine tulla kõne alla vaid siis, kui tegemist on kindlalt piiritletud osaga, millel on eraldiseisev põhjendus, nii et osa tühistamine ei mõjuta kuidagi ülejäänud detailplaneeringu osade kehtivust. Käesoleval juhul see nii ei ole. Männi detailplaneeringut ei ole võimalik tühistada osaliselt, kuna tegemist on terviklahendusega, millest ei ole võimalik ühtki osa eraldada ilma uut planeerimismenetlust läbi viimata. 52. OÜ Collade on apellatsioonkaebuses tuginenud muutunud asjaoludele, mille all ta peab ilmselt silmas muutunud mahaja pealesõitu Riia-Pihkva maanteelt(-e). Ringkonnakohus märgib, et uus mahaja pealesõit ei ole selline asjaolu, mis saaks õigustada uue detailplaneeringu kehtestamist ilma kaebajat ära kuulamata ning planeeringut nõuetekohaselt põhjendamata jätmist. 53. OÜ Collade väidab lisaks, et Investland OÜ saab endiselt realiseerida enda ehitusõigust Kõrgemäe kinnistul. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Männi detailplaneering lõikab Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga kavandatud hoonetekompleksi meelevaldselt osadeks. Samuti tuleb silmas pidada, et sarnaselt Männi detailplaneeringuga kujutas ka Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering endast vähemasti Kõrgemäe, Kõlga, Männi, Roosi ja Muru kinnistute osas terviklahendust. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu osalisel realiseerimisel puudub ilma viimases ettenähtud juurdepääsu realiseerimise võimaluseta majanduslik mõte. 54. Eelnevast tulenevalt jäävad vastustaja ja OÜ Collade apellatsioonkaebused Tartu Halduskohtu 29.08.2012. a otsusele (3-09-2649 tl VI-124–131) rahuldamata ning jõusse jääb halduskohtu otsus, mis tühistas Misso Vallavolikogu 27.08.2008. a otsuse nr 1-3/20, millega 17

kehtestati Männi detailplaneering. Halduskohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata, kuid selle põhjendusi tuleb käesoleva otsuse põhjendustega täiendada. II 55. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 10.10.2011. a otsusele (3-10-87 tl III235–243) tuleb rahuldada ja nimetatud otsus tervikuna tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõude osas ja tunnistab 21.04.2008 OÜ-le Collade väljastatud ehitusloa nr 11 õigusvastaseks. 56. Esmalt käsitleb ringkonnakohus ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise kaebuse lubatavust. 57. Esitatud õigusvastasuse tuvastamise kaebus eeldab põhjendatud huvi olemasolu. Kaebaja märkis põhjendatud huviks kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsuse. Halduskohus eitas põhjendatud huvi olemasolu käesolevas asjas ja leidis, et kuna Investland OÜ on esitanud halduskohtule juba ka kahjunõude kaebuse ning halduskohus on esitatud kaebuse menetlusse võtnud (haldusasi nr 3-11-1443), tuleb ehitusloa õiguspärasust hinnata nimetatud menetluse raames. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Esiteks oleks halduskohus pidanud jätma kaebuse sellisel juhul läbi vaatamata, mitte rahuldamata, sest ainult kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise korral säilib kaebajal õigus sama nõuet uuesti esitada ning halduskohtul võimalus sama nõuet uuesti sisuliselt hinnata. Teiseks on Riigikohus pidanud käesolevas asjas 22.11.2010. a määruses nr 3316210 võimalikuks tuvastamisnõuete menetlemist. 01.01.2012 jõustunud HKMS § 42 lg 2 ls 1 valguses, mille kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, võib uuesti tuvastamisnõudega kohtu poole pöördumise lubatavust pidada kaheldavaks. Seega tuleb HKMS § 283 lg 1 kohaselt hinnata kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS v.r alusel käesolevas menetluses, kas kaebajal on olemas põhjendatud huvi ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks (HKMS v.r § 7 lg 1 ja § 10 lg 3). 58. OÜ Collade leiab, et kuna kaebaja on jätnud kohaldamata esmase kohase õiguskaitseabinõu RVastS § 7 lg 1 mõttes, siis on kaebaja poolt esitatud hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu puudub omakorda tuvastamiskaebuse oluline nõue – põhjendatud huvi. Ringkonnakohus juhib selles kontekstis OÜ Collade tähelepanu Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt haldusakti tühistamiseks kaebuse esitamata jätmine saab kahjunõude välistada vaid siis, kui kahju sellisel viisil kõrvaldamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja tühistamiskaebuse esitamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi; selliseid asjaolusid saab halduskohus hinnata vaid kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel, mitte aga tuvastamiskaebuse sisu tõlgendamisel (RKHKo 19.03.2002, 3-3-1-11-02). Ringkonnakohus kahtleb, kas käesoleva asja komplekssust arvestades sai kahju sellisel viisil kõrvaldamise võimalikkus olla kannatanu jaoks arusaadav kohe alguses. Sellele tuginevalt ei saa tühistamiskaebuse esitamata jätmine välistada käesoleval juhul põhjendatud huvi olemasolu. 59. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendada, et kuna käesolevas asjas on vaidlusalune Männi kinnistul asuv lao-kontorihoone valmis ehitatud ja sellele on väljastatud ka kasutusluba, siis on Riigikohtu praktika järgi tuvastamiskaebus ainus võimalik õiguskaitsevahend ehitusloa õiguspärasuse kontrollimiseks. Riigikohtu halduskolleegium on kogu koosseisus asunud seisukohale, et vastava põhjendatud huvi korral on võimalik ehitusloa 18

õigusvastasuse tuvastamise taotlemine ka pärast ehitisele kasutusloa väljastamist (RKHKo 30.11.2011, 33163-10, p 19). 60. Eelneva pinnal on ringkonnakohus seisukohal, et kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsust tuleb käesolevas asjas pidada piisavaks huviks, kuna ei saa välistada ehitusloa õigusvastaseks osutumise korral Misso valla vastu esitatavate riigivastutusnõuete perspektiivikust. 61. Vastustaja ja OÜ Collade on väitnud, et ehitusloa väljastamisega ei ole kahjustatud kaebaja subjektiivseid õigusi. HKMS kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni § 7 lg 1 ls 1 järgi võis kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leidis, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui akt ei mõjuta kuidagi isiku õigusi, siis ei saa rääkida ka õiguste mõjutamisest ega vabaduse piiramisest. Õiguste riive peab lisaks olema vähemalt võimalik ega tohi olla juba kaebaja enda asjaolude kirjelduse pinnal täiesti välistatud. Ehitusloa väljastamine puudutas kaebaja õigusi, kuna ei ole välistatud, et selle alusel püstitatud lao-kontorihoone ning seda teenindavad rajatised muudavad võimatuks Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga ette nähtud juurdepääsutee realiseerimise. Kuigi nimetatud juurdepääsutee asukoht ei olnud planeeringu kohaselt kaebajale kuuluval kinnistul, moodustas Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering endast ühtse terviku ning ettenähtud juurdepääsu sulgemine võib vähendada Kõrgemäe kinnistu kasutatavust ning mõjutada lõppastmes selle väärtust. Kui Misso vald soovib kehtestatud detailplaneeringust loobuda, siis tuleb selleks kõigepealt algatada uus detailplaneering, kuulata ära kõik huvitatud isikud ning viia läbi ulatuslik kaalumine, mis kajastub detailplaneeringu kehtestamise otsuses. Alles seejärel on võimalik asuda realiseerima muutunud ruumikujundust. 62. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõuet lubatavaks. 63. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus Misso Vallavalitsuse poolt 21.04.2008 OÜle Collade Männi kinnistul lao-kontorihoone ehitamiseks väljastatud ehitusloa nr 11 õiguspärasust (3-10-87 tl I-13–13p, I-44–45). 64. Ringkonnakohus kontrollib esmalt, kas 21.04.2008 väljastatud ehitusluba on formaalselt õiguspärane. Kaebaja leiab, et ta oleks tulnud kaasata. Vastustaja ja kolmas isik vaidlevad sellele vastu. Kuivõrd on kohalik omavalitsus ehitusloa väljastamisel kohustatud naabrit ära kuulama, ei ole üheselt selge. Ühelt poolt sätestab ehitusseaduse (EhS) § 1 lg 3, et ehitusseaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades ehitusseadusest tulenevaid erisusi. HMS § 40 lg 1 järgi peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Menetlusosaline on haldusmenetluses HMS § 11 lg 1 p 3 järgi muuhulgas isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik). Riigikohus on leidnud: „Ehitusloa andmine on diskretsiooniotsus, mille langetamisel tuleb muuhulgas arvestada naabri õigusi ja huve. […] Ehitusluba ei tohi anda, kui see põhjustab ebaõiglaselt suure kahju naabrile. Riik ja omavalitsused ei tohi võimaldada omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve (PS § 19 lg 2 ja § 32 lg 2)“ (RKHKo 26.11.2002, 3-3-1-64-02 p 16). Samas otsuses on Riigikohus märkinud veel, et naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane. Samuti on Riigikohus teisalt üle korranud naabri ärakuulamise olulisuse ehitusloa andmise menetluses: 19

„Ehitusloa andmisele eelnevat arvamuse ärakuulamist ei saa asendada ettepanekute ja vastuväidete tegemise õigus planeerimismenetluses, sest detailplaneeringu väljapaneku staadiumis ei ole veel teada, kas ja milline hoone krundile ehitatakse“ (RKHKo 13.06.2003, 3-3-1-42-03, p 37). Teiselt poolt on ehitusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise otsustamiseks EhS § 23 lg 8 järgi aega vaid 20 päeva. Samuti on käesoleval juhul vaieldav, kas kaebaja oli üldse isik, keda oleks tulnud ehitusloa väljastamise eel ära kuulata, sest Männi kinnistul asuva lao-kontorihoone ja kaebaja omandis oleva Kõrgemäe kinnistu vahele jäävad Kõlga ja Muru kinnistud. Ringkonnakohus leiab siiski, et haldusmenetluse seaduse järgi oli kaebaja puudutatud isikuks. Ehitusloa väljastamise ajal kehtis Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering, mis nägi ette nii Kõrgemäe, Kõlga, Muru, Roosi kui Männi kinnistuid hõlmava terviklahenduse, ning ehitusloa saamiseks esitatud ehitusprojekt kaldus sellest kõrvale. Uurimisprintsiibi kohaselt peab pädev haldusorgan omal initsiatiivil selgitama välja otsustamiseks vajalikud asjaolud. Samas võib aga uurimisprintsiibist tulenevate kohustuste täitmist lihtsustada puudutatud isikute haldusmenetlusse kaasamine. Menetlusse kaasatud isik peab esitama ehitusprojekti suhtes oma huvidest lähtuvad vastuväited, mistõttu on ehitusloa taotlust menetleval haldusorganil lihtsam selgitada välja asjas tähtsust omavad asjaolud ning kaalutlusotsust põhjendada. Ehitusprojekti ja Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu võrdlusel pidi olema vastustajale selge, et võimaldades ehitada hoone asukohta, kus kehtiva detailplaneeringu kohaselt oli ette nähtud kaebaja kinnistule juurdepääsu võimaldav tee, võib see mõjutada seni kavandatud ligipääsu Kõrgemäe kinnistule. Kuna olemasolev olukord oli kaebajale soodsam kui esitatud ehitusprojekti realiseerimise järgne olukord, siis oleks tulnud käsitada kaebajat naabrina ning talle oleks tulnud anda võimalus kavandatava ehitise osas oma seisukohta väljendada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei oleks saanud kohaldada ka HMS § 40 lg 3 p-s 1 sätestatud ärakuulamiskohustust välistavat normi, mille järgi võib jätta isiku ära kuulamata viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Ilmselgelt esinev avalik huvi korraldada suurte veokite parkimist piiriületusjärjekorras mõistlikult on kaalukas huvi, kuid see ei õigusta puudutatud isiku ära kuulamata jätmist. Ehitusloa väljastamise puhul ette nähtud 20-päevane tähtaeg on mõeldud eelkõige haldusmenetluse kiirendamiseks, kuid sellega ei peaks saama põhjendada detailplaneeringust kõrvale kalduva ehitise lubamist, mis võib kahjustada naabri õigusi. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus niisiis, et vastustaja rikkus 21.04.2008 ehitusluba nr 11 väljastades kohustust kuulata kaebaja ära, mistõttu on nimetatud ehitusluba juba formaalselt õigusvastane. 65. Ringkonnakohus kontrollib järgnevalt, kas nimetatud ehitusluba on materiaalselt õiguspärane. EhS § 22 lg 1 p 1 kohaselt on ehitusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi. EhS § 23 lg 2 p 2 järgi tuleb ehitusloa saamiseks esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud EhS §s 47 nimetatud projekteerimises pädeva või kontrollitud EhS §s 47 nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt ja mis on seadustega ettenähtud juhtudel heaks kiidetud. Riigikohus on tõlgendanud neid norme: „Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitusprojekti järgi ehitamiseks ehk luba ehitamiseks ehitusprojekti tingimustel“ (RKHKo 22.02.2005, 3-3-1-84-04, p 9). Määravaks on seega, kas ehitusprojekt, mille alusel püstitati Männi kinnistule lao-kontorihoone ning Männi kinnistule ja sellega piirnevatele kinnistutele hoone teenindamiseks vajalikud rajatised, on kooskõlas normidega, mille rikkumisele saab kaebaja tugineda. Ringkonnakohus nõudis OÜ-lt Collade välja Misso Vallavalitsuse poolt 21.04.2008 väljastatud ehitusloa nr 11 aluseks olnud ehitusprojekti (31087 KONFIDENTSIAALNE). 20

66. Ehitusprojekt on EhS § 2 lg 5 järgi projekteerimise tulemus. EhS § 18 lg 1 järgi on ehitusprojekt ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. EhS § 19 lg 1 p 1 järgi on ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering ning olemasolu korral kohaliku omavalitsuse väljastatud lisatingimused, mis täpsustavad ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda. Vastavalt PlanS § 3 lg 2 p-le 1 on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel uue hoone püstitamise korral ja on selle hoone püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks. PlanS § 9 lg 9 kohaselt koostatakse detailplaneeringu koostamise kohustuse korral ehitusprojekt kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusseaduses sätestatud korras. EhS § 24 lg 1 p 1 järgi keeldutakse ehitusloa väljastamisest, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Ringkonnakohus leiab, et kuna Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga kavandati Luhamaa piiripunkti vahetusse lähedusse, sh Männi kinnistule, ja Riia-Pihkva maantee äärde selgelt piiritletav kompaktse asustusega territoorium, siis oli detailplaneeringu koostamine Männi kinnistu osas kohustuslik. PlanS § 8 lg-st 8 tuleneb, et üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. Misso valla üldplaneeringu seletuskirja p 7.2 kohaselt on määratud detailplaneeringu kohustusega aladeks hajaasustuses muuhulgas maa-ala Misso alevikust ida poole kuni valla piirini Riia-Pihkva maantee ja gaasitrassi vahel. Nimetatud alale jääb ka Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering. Niisiis tuleneb detailplaneeringu koostamise kohustus nii seadusest kui Misso valla üldplaneeringust. 67. Ehitusluba on haldusakt. HKMS § 158 lg 2 ls 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Sama põhimõtet väljendab HMS § 54, mille kohaselt peab haldusakt olema kooskõlas selle andmise hetkel kehtiva õigusega. Kokkuvõttes peab niisiis ehitusloa väljastamise aluseks olev ehitusprojekt olema kooskõlas selle väljastamise ajal kehtiva detailplaneeringuga. Kui ehitusprojekt ei ole kooskõlas detailplaneeringuga, on sellele väljastatud ehitusluba õigusvastane. OÜ-le Collade ehitusloa väljastamise ajal 21.04.2008 kehtis Männi kinnistu ja selle lähiala suhtes Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering, mis ei näinud praeguse lao-kontorihoone kohale ette niisugust ehitist. Ligikaudu sellele kohale, kus täna asub OÜle Collade kuuluv laokontorihoone, olid Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu järgi ette nähtud teeninduskeskus (2500 m2), laokompleksi väravahoone ja juurdepääsutee Kõrgemäe kinnistule. Nimetatud hooneid ja teid ei pruugi Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga kavandatud kujul enam olla võimalik realiseerida ilma praegust laokontorihoonet lammutamata. Järelikult on 21.04.2008. a ehitusluba vastuolus selle väljastamise ajal kehtinud detailplaneeringuga ja materiaalselt õigusvastane. Kuna ehitusprojekt ei vastanud detailplaneeringule, oleks tulnud keelduda ehitusloa väljastamisest EhS § 24 lg 1 p 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et kohalikul omavalitsusel ei olnud selles küsimuses kaalutlusõigust. 68. OÜ Collade väidab, et ehitusluba on õiguspärane, kuna see oli kooskõlas üldplaneeringuga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. PlanS § 3 lg 3 järgi võib kinnisomandile planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutusja ehitustingimusi ning kitsendusi: 1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud detailplaneeringu alusel või 2) 21

detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral – kehtestatud üldplaneeringu alusel. Nagu eelnevalt välja selgitatud, oli Männi kinnistu suhtes detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Seadusest tuleneva kohustuse kõrval näeb Misso valla üldplaneering ise Männi kinnistu osas ette detailplaneeringu koostamise kohustuse (seletuskiri p 7.2). Ehitusloa väljastamise ajal kehtis Männi kinnistu suhtes Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering. Kuna väljastatud ehitusluba oli sellega vastuolus, siis ei saa väljastatud ehitusluba olla kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. 69. Eelnevast tulenevalt on Misso Vallvalitsuse poolt 21.04.2008 väljastatud ehitusluba nr 11 õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi. III 70. Misso Vallavalitsuse poolt 14.09.2009 väljastatud kasutusloa nr 6 õigusvastasuse tuvastamise nõudes teeb ringkonnakohus samuti uue otsuse ja jätab tuvastamiskaebuse selles osas läbi vaatamata. 71. Kaebus Misso Vallavalitsuse poolt 14.09.2009 väljastatud kasutusloa nr 6 õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole lubatav. Jättes lahtiseks küsimuse põhjendatud huvi esinemisest, nõustub ringkonnakohus vastustajaga ja OÜ-ga Collade, et kasutusloa väljastamine ei puuduta eraldivõetult kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja väidab, et kasutusloa väljastamine rikub tema õigusi, kuna see annab õiguse kasutada ehitist, mis takistab Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu realiseerimist. Ringkonnakohus leiab, et kasutusloa väljastamine võiks riivata naabri subjektiivseid õigusi siis, kui mõju naaberkinnistule lähtuks kasutusloa saanud ehitise kasutamisest (näiteks ehitise kasutamisest lähtuv müra). Käesoleval juhul mõjutab kaebaja õigusi Männi kinnistule rajatud lao-kontorihoone asukoht, mis takistab Luhamaa detailplaneeringuga ette nähtud juurdepääsutee rajamist, mitte aga Männi kinnistu hoonete kasutamine kui selline. Ka Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering lubab ehitada Männi kinnistule sarnase funktsiooniga hoone, mida planeeringu realiseerimise korral oleks hakatud sarnasel viisil kasutama. Ringkonnakohus lisab, et EhS § 32 lg 1 järgi on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. EhS § 33 lg 3 ls 1 järgi väljastatakse kasutusluba, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Riigikohus märkis hiljuti, et ehitisele tervikuna kasutusloa andmise otsustamisel tuleb hinnata muu hulgas ehitise vastavust ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektile ning ehitusloa muutmise vajalikkust (EhS § 23 lg 81 ja § 34 lg 1 p 61) (RKHKo 16.04.2014, 3-3-1- 88-13, p 23). Ringkonnakohus leiab, et Männi kinnistul asuva lao-kontorihoone vastavus projektile ei ole käesoleval juhul vaieldav ja isegi kui see oleks vaieldav, ei saaks Männi kinnistul asuva ehitise kõrvalekalduvus projektist käesoleval juhul kuidagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Ringkonnakohus järeldab, et kuna kasutusloa õiguspärasuse eelduseks on tingimused, mis ei ole käesolevas kohtuasjas vaidluse esemeks, siis ei ole ka HKMS v.r § 7 lg 1 tingimused kasutusloa suhtes esitatud kaebuse osas täidetud. 72. Kasutusloa õigusvastasuse tuvastamise osas leiab ringkonnakohus niisiis, et see ei puuduta eraldivõetult mitte kuidagi kaebaja õigusi. Järelikult puudub kaebajal kasutusloa vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1), mistõttu jätab ringkonnakohus kaebuse selles osas läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 2 p 1). IV 22

73. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha asjas tõusetunud menetluslike küsimuste osas. 74. Esmalt märgib ringkonnakohus, et vastustaja on HKMS § 17 lg 1 järgi kohaliku omavalitsuse üksus, s.t Misso vald. Vastavalt HKMS § 282 lg-le 2 loetakse enne uue HKMS jõustumist halduskohtumenetlusse kaasatud järelevalvet teostav asutus või ametnik, samuti riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse esindaja kaasatud haldusorganiks. Maa-amet tuleb seega lugeda kaasatud haldusorganiks. 75. Ringkonnakohus jätab rahuldamata vastustaja ja OÜ Collade paikvaatluse taotlused, kuna asjaolusid, mida taotluse esitajad soovivad tõendada, ei ole tarvis tõendada. Haldusasjas nr 310-87 on teede olukorra kohta esitanud arvamuse nii E. Jahhu Projektbüroo OÜ kaudu (31087 tl II-25-31) kui ka S. Sannik OÜ Liiklusbüroo kaudu (3-10-87 tl II-208–216p), milles on asjaolusid piisava põhjalikkusega käsitletud. Ringkonnakohus ei kahtle, et Kõrgemäe kinnistule on olemas teatud juurdepääs nii Riia-Pihkva maanteelt kui ka läbi Muru kinnistu. Samas, kuni selle juurdepääsu piisavuse osas ei ole kohalik omavalitsus võtnud seisukohta planeerimismenetluse käigus, ei kuulu see küsimus kohtute pädevusse. Seetõttu puudub ringkonnakohtul vajadus selles osas täiendavaid tõendeid koguda. 76. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse nõuda välja Männi kinnistule ehitatud lao-kontorihoone kohta väljastatud kasutusloale lisatud ehitise täitedokumentatsioon, päästeameti akt ja elektrikasutusluba, kuna nende hindamine ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajal on õigus väljastatud ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks üksnes selles ulatuses, mis puudutab tema õigusi. Kaebaja õigusi puudutab aga OÜ Collade poolt Männi kinnistule püstitatud lao-kontorihoone asukoht, mitte selle tuleohutusvõi tehnosüsteemidele esitatavad nõuded. 77. Järgmiseks võtab ringkonnakohus seisukoha Investland OÜ 09.03.2015 esitatud vastuväite osas. HKMS § 90 lg 1 järgi võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta; vastuväite lahendab kohus määrusega. Nimetatud sättes reguleeritud kohtu tegevusele vastuväite esitamise eesmärk on juhtida kohtu tähelepanu võimalikele menetlusvigadele, mis puudutavad selliseid menetlustoiminguid, mille peale menetlusseadustik ei võimalda esitada iseseisvalt määruskaebust (vt K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 347). Investland OÜ vaidlustab vastuväites kaebaja eemaldamist Misso Vallavolikogu 21.04.2008. a ehitusloa nr 11 aluseks olnud ehitusprojektiga seonduvatelt menetlustoimingutelt. Seega on sisuliselt tegu ringkonnakohtu 09.04.2014. a määruse resolutsiooni p 2 vaidlustamisega, mille peale oli Investland OÜ-l võimalus esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest määruskaebus. Investland OÜ ei esitanud ettenähtud tähtaja jooksul määruskaebust, vaid püüab 09.03.2015 esitatud vastuväitega minna mööda seaduses ettenähtud vaidlustamistähtajast. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel ei ole Investland OÜ-l õigust esitada vastuväidet 09.03.2015. a määruse resolutsiooni p-le 2. Ka võimalike vigade esinemine määruse põhjendavas osas ei saa kujutada endast sellist kohtu tegevust, mis tooks kaasa õiguse esitada kohtu tegevusele vastuväide HKMS § 90 mõttes. Eelnevast tulenevalt jääb Investland OÜ 09.03.2015 esitatud vastuväide läbi vaatamata. 78. 28.02.2014 esitas OÜ Collade Tartu Ringkonnakohtule täiendavad dokumendid Kõrgemäe kinnistule viiva avaliku tee olemasolu tõendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et 23

nimetatud dokumendid ei ole käesolevas asjas asjakohased, kuna nende eesmärgiks on tõendada asjaolu, mis ei vaja tõendamist. 79. Kaebaja on Tartu Halduskohtule 19.03.2012. a esitatud vaatluse korraldamise taotluses (3-09-2649 tl V-14–15) toonud välja, et lisaks subjektiivsete õiguste rikkumise alusele on kaebus Männi detailplaneeringu tühistamiseks esitatud ka populaarkaebusena. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele (3-09-2649 tl VI-154–159) seisukohal, et halduskohtule esitatud kaebuses tugines kaebaja ainult subjektiivsete õiguste kaitsele ning ei ole ka hiljem esile toonud väidetava populaarkaebusega kaitsta soovitavat õigusvastaselt kahjustatud avalikku huvi ega piiritlenud kahte kaebuse liiki, mistõttu on tegu üksnes subjektiivsete õiguste rikkumisele tugineva kaebusega. Halduskohus ei ole otsuses seisukohta võtnud, kas kaebaja poolt on esitatud kaebus kahel erineval alusel või mitte. Ringkonnakohus möönab, et planeerimismenetlusega seoses ei ole välistatud võimalus esitada kaebust kahel erineval alusel, s.o subjektiivsete õiguste rikkumise alusel ja populaarkaebusena. PlanS § 26 lg 1 järgi ei ole kohtusse pöördumise aluseks üksnes isikute õiguste rikkumine või vabaduste piiramine, vaid see säte annab selgesõnaliselt võimaluse kohtusse pöördumiseks ka isikutele, kes leiavad, et planeeringu kehtestamise otsus on õigusvastane. Riigikohus on rõhutanud, et kui esitatakse kaebus subjektiivsete õiguste rikkumise alusel ja populaarkaebusena, tuleb need erinevad alused ja kaebuse osad piiritleda ja eristada; populaarkaebuse korral peab kaebaja välja tooma vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades sealhulgas õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile (RKHKo 10.11.2009, 3318408, p 10). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole halduskohtu menetluse jooksul esile toonud väidetava populaarkaebusega kaitsta soovitavat õigusvastaselt kahjustatud avalikku huvi. Kohtul puudub aga õiguslik võimalus ilma kaebaja selge seisukohata hakata kaebust menetlema populaarkaebusena. Ringkonnakohus juhib halduskohtu tähelepanu sellele, et kui halduskohtule esitatud kaebuse alus ehk põhiliste asjade kogum, millega seoses nõue esitatakse, on mitmeti tõlgendatav, peab halduskohus tulenevalt uurimisprintsiibist välja selgitama kaebaja tegeliku tahte (vt RKHKo 27.11.2013, 3-3-1-62-13, p 12). Käesoleval juhul asub ringkonnakohus aga seisukohale, et uurimisprintsiibi kohaldamata jätmine ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Esiteks kontrollis ja tuvastas halduskohus kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise ja planeeringu õigusvastasuse ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldustega. Sellest tulenevalt puudus vajadus populaarkaebuse menetlemiseks. Riigikohus on leidnud: „Planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise käsitlemine ainuüksi populaarkaebusena ei võimalda kohtul nõutavas ulatuses kontrollida, kas akti andmisel oli haldusorganil kohustus kaaluda ka puudutatud isikute erahuve ning kas selline kaalumine on tehtud. Subjektiivsete õiguste rikkumise väite korral peab kohus andma hinnangu, kas õiguste riive on proportsionaalne ning kas järgitud on ühetaolise kohtlemise nõuet. Populaarkaebuse korral ei ole sarnane hinnang asjakohane, kuna puuduvad puudutatud isikud. Subjektiivsete õiguste rikkumise väite kontrollimata jätmine võib tuua kaasa ka võimaluse minetamise hilisemaks kahjunõude esitamiseks“ (RKHKo 25.09.2008, 3311508, p 17). Ringkonnakohus leiab, et sellega on Riigikohus põhjendatult viidanud populaarkaebuse subsidiaarsusele. Teiseks esindab kaebajat käesolevas asjas advokaat. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg 1 järgi on õigusteenus kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine. AdvS § 40 lg 2 näeb ette, et õigusteenus peab olema õigeaegne ja asjatundlik ning põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel; advokaat peab vajaduse korral koguma kliendi huvides tõendeid. AdvS § 44 lg 1 p 1 järgi on advokaat kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse. Ringkonnakohus leiab eelnevast tulenevalt, et halduskohus tohtis advokaadist esindaja puhul lähtuda põhilistest asjaoludest, mille kaebaja 24

ise menetluse aluseks tegi. Kui advokaadist esindaja ei too välja asjaolusid, millest tuginevalt kaebaja sooviks esitada populaarkaebuse, ning samas kuulub subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus rahuldamisele, siis ei pea halduskohus hakkama uurima, mida kaebaja võis populaarkaebuse mainimisega silmas pidada. V 80. Kokkuvõttes tuvastas ringkonnakohus, et Misso Vallavolikogu 27.08.2008. a otsus nr 13/20 (310-87 tl I-14, I-46), millega kehtestati Männi detailplaneering (310-87 tl I-14p–25, I-47–68, II-39–61) on nii formaalselt kui materiaalselt õigusvastane. Seetõttu jäävad Misso valla ja OÜ Collade apellatsioonkaebused Tartu Halduskohtu 29.08.2012. a otsusele (3092649 tl VI-124–131) rahuldamata. Ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. 81. Ringkonnakohus tuvastas, et Misso Vallvalitsuse poolt 21.04.2008 väljastatud ehitusluba nr 11 on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi, kuid 14.09.2009 väljastatud kasutusluba nr 6 ei riiva kuidagi kaebaja õigusi. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 10.10.2011. a otsusele (3-10-87 tl III235–243) ja tühistab nimetatud otsuse tervikuna. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõude osas ja tunnistab Misso Vallavalitsuse poolt 21.04.2008 OÜ-le Collade väljastatud ehitusloa nr 11 õigusvastaseks, ning millega jätab kaebuse Misso Vallavalitsuse poolt 14.09.2009 OÜ-le Collade väljastatud kasutusloa nr 6 õigusvastasuse tuvastamiseks läbi vaatamata. VI 82. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus menetluskulude küsimust. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti; apellatsioonkaebuse esitanud kolmanda isiku suhtes kohaldatakse käesolevas paragrahvis poole kohta sätestatut. HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele; kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. HKMS § 108 lg 9 näeb ette, et kui menetlusosaline kuritarvitab oma menetlusõigusi, jättes mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata, või muul viisil venitab pahatahtlikult menetlust, võib kohus osa sellisest tegevusest teistele menetlusosalistele tekkinud menetluskuludest temalt välja mõista. HKMS § 108 lg 11 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. HKMS § 109 lg 2 ls 2 järgi esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. 83. Kuna kokkuvõttes kuuluvad Investland OÜ läbivaatamisele tulnud kaebused rahuldamisele ning läbi vaatamata jäänud kasutusloa õigusvastasuse tuvastamise nõude kaal on võrreldes ülejäänud menetlusega väike, siis jäävad Misso valla ja OÜ Collade kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud nende endi kanda. OÜ Collade puhul võtab ringkonnakohus arvesse ka seda, et OÜ Collade ei kasutanud kohtu hinnangul oma menetlusõigusi heauskselt, esitades kohtule esialgu vale ehitusprojekti ning alles ringkonnakohtu korduva 07.07.2014. a järelepärimise peale (310-87 tl V-32) 08.08.2014. a kirjaga õige projekti. 25

84. Misso valla väitel on Tartu Halduskohtu 29.08.2012. a otsusega haldusasjas nr 3092649 temalt 25 811,02 euro suuruste menetluskulude väljamõistmisega rikutud oluliselt menetlusõiguse norme. Misso vald on seisukohal, et menetlusanaloogia alusel halduskohtule esitatud rahalist nõuet mittesisaldava kaebuse alusel algatatud haldusasi on võrdsustatav mittevaralise nõudega tsiviilasjaga. Seega saaks kaebuse rahuldamise korral apellandilt kaebaja kasuks väljamõistetava lepingulise esindaja tasu maksimaalseks suuruseks olla HKMS § 108 lg 12, TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määruse nr 137 §-s 2 sätestatud 12 800 eurot. Halduskohus on aga vastustajalt välja mõistnud üle 50% sellest suurema summa. Esiteks ei ole halduskohus pidanud vajalikuks isegi eristada seda, millise osa menetluskuludest moodustab riigilõiv, millise osa moodustavad kaebaja lepingulise esindaja kulud. Teiseks on halduskohus jätnud tähelepanuta vastustaja ja OÜ Collade poolt 28.03.2012 toimunud kohtuistungil (3-09-2649 tl V-118-122) kaebaja kuludokumentide kohta esitatud vastuväited. Vastustaja leiab, et kaebaja menetluskulud sisaldavad ka sellise isiku (T. Tauts) poolt teenuse osutamise kulusid, kes tegelikult ei tegutsenud kaebaja esindajana, ning vastustajale jääb arusaamatuks, miks peaks vastustaja kandma sellise isikuga suhtlemisele kulunud õigusabikulusid. Kaebaja õigusabikulud on ebamõistlikult suured, mis ühe põhjusena on tingitud ka sellest, et kaebajat on esindanud erinevatel aegadel erinevad sama büroo advokaadid, kes on pidanud kõik end teemaga kursis hoidma, mis omakorda on mõjutanud õigusteenuse mahu suurenemist. Samuti leiab vastustaja, et ei esine alust õigusabikulude väljamõistmiseks mõlema kaebaja esindajana kohtuistungil osalenud kulude hüvitamiseks. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et halduskohus ei ole 29.08.2012. a otsuses käsitlenud vastustaja vastuväiteid. Ringkonnakohus juhib poolte tähelepanu sellele, et Riigikohtu üldkogu tunnistas 26.06.2014. a määrusega nr 3-2-1-153-13 TsMS § 175 lg 4 põhiseadusevastaseks ja kehtetuks, mistõttu ei tule see menetluskulude jaotamisel arvesse. Samuti täpsustab ringkonnakohus, et väljamõistetud kuludest moodustas kaebaja tasutud riigilõiv 15,98 eurot, 12,78 eurot ja 12,78 eurot, kokku seega 41,54 eurot. Ülejäänud vastuväidete osas märgib ringkonnakohus, et ei pea menetlusökonoomiast lähtuvalt õigeks hakata uurima halduskohtu poolt väljamõistetud kulude põhjendatust ja vajalikkust, küll aga saab ringkonnakohus võtta välja mõistetud kulude suurust arvesse kogu kohtumenetluse kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Seetõttu jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 29.08.2012. a otsuse haldusasjas nr 3092649 resolutsiooni p 3, millega halduskohus mõistis Misso vallalt Investland OÜ kasuks välja menetluskulud kogusummas 25 811,02 eurot, muutmata, kuid hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust järgnevalt kogumis. 85. Ringkonnakohus palus 10.02.2015. a määruses menetlusosalistel esitada kohtule süstematiseeritud kokkuvõtted käesolevas haldusasjas kõigis menetlusastmetes kantud menetluskuludest. Investland OÜ 09.03.2015 väidab esitatud menetluskulude nimekirjas (31087 tl V117-142p), et on kandnud lisaks 29.08.2012. a otsuses märgitud menetluskuludele järgmised menetluskulud: - 19.09.2011 menetluskulude nimekirja (3-10-87 tl III-184-222) kohaselt palus Investland OÜ vastustajalt välja mõista 10 308,95 eurot, millest 15,98 eurot moodustab kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, 12,78 eurot esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluselt tasutud riigilõiv ja 10 254,63 eurot kaebuse esitaja lepingulise esindaja kulud; - 14.01.2013 menetluskulude nimekirja (3-10-87 tl IV-77-114p) kohaselt palus Investland OÜ vastustajalt välja mõista 15 319,51 eurot, sh riigilõivud kaebuse, esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, määruskaebuse ning apellatsioonkaebuse esitamiselt kogusummas 57,51 eurot; 26

- 09.03.2015 menetluskulude nimekirja kohaselt palub Investland OÜ vastustajalt täiendavalt välja mõista 17 024,02 eurot. Kokku soovib Investland OÜ saada Misso vallalt kokkuvõtte järgi (kogusumma 68 463,35 eurot – juba välja mõistetud 25 811,02 eurot =) 42 652,33 eurot. 86. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ei ole täitnud ringkonnakohtu palvet ja on esitanud eksitavaid andmeid. Esiteks kattuvad osaliselt 19.09.2011 ja 14.01.2013 menetluskulude nimekirjad: 19.09.2011

menetluskulude nimekiri 14.01.2013

menetluskulude nimekiri Kuupäev Arve nr Summa Kuupäev Arve nr Summa 31.01.201 0 000047 954,34 31.01.2010 000047 954,34 28.02.201 0 000204 3 814,61 28.02.2010 000204 3 814,61 31.03.201 0 000359 137,70 31.03.2010 000359 137,70 30.04.201 0 000499 1 224,00 30.04.2010 000499 1 224,00 31.05.201 0 000650 1 111,86 31.05.2010 000650 1 111,86 31.10.201 0 001296 30,60 31.10.2010 001296 30,60 30.11.2010 001442 62,64 30.11.2010 001442 62,64 31.12.201 0 001585 382,50 31.12.2010 001585 382,50 31.01.2011 000070 2 164,10 31.01.2011 000070 2 164,10 28.02.2011 000187 30,60 28.02.2011 000187 30,60 31.05.2011 000581 126,00 31.05.2011 000581 126,00 30.06.2011 000707 270,00 30.06.2011 000707 270,00 30.09.2011 001080 2 533,09 31.10.2011 001210 108,00 30.11.2011 001341 1 347,07 31.12.2011 1101544 270,00 31.12.2012 001475 122,40 15.01.2013 EE0001 630,00 Kokku: 10 308,95 Kokku: 15 319,51 Kaebaja on need summad 09.03.2015 kokkuvõttes liitnud, kuid kattuvuse tõttu ei tule neid omavahel liita, vaid aluseks tuleb võtta 14.01.2013 menetluskulude nimekirjas toodud 15 319,51 eurot. Ringkonnakohus märgib, et kohtule esitatud kuludokumentidest ilmneb seejuures, et Investland OÜ on tasunud haldusasjas nr 3-10-87 kaebuse, esialgse õiguskaitse taotluse, määruskaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu kokku 57,51 eurot. Teiseks on Investland OÜ esitanud 09.03.2015 menetluskulude nimekirjaga kohtule arveid summas 5 905,80 eurot, mille kuupäev on varasem kui 14.01.2013, mis oli ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise esialgne kuupäev, kuid mida selleks ajaks ringkonnakohtule ei olnud esitatud: 27

Kuupäev Arve nr Summa 31.03.201 2 1200399 688,50 30.04.201 2 1200475 1 453,50 28.05.201 2 1200565 1 224,00 31.05.201 2 1200684 459,00 30.06.201 2 1200793 45,90 30.09.201 2 1201127 91,80 31.10.201 2 1201268 1 943,10 Kokku: 5 905,80 Ringkonnakohus leiab, et õigeaegselt esitamata jäetud arvete hüvitamist ei saa hiljem taotleda ja jätab tähelepanuta kõik 09.03.2015 nimekirjas deklareeritud lisaarved, mille kuupäev on varasem kui 14.01.2013. Seetõttu jääb 09.03.2015 esitatud täiendavate kulude nimekirjast järele taotlus 11 118,22 euro hüvitamiseks: Kuupäev Arve nr Summa 31.01.201 3 1201806 947,70 31.03.201 3 1202152 1 852,28 31.03.201 3 1202114 1 244,78 30.04.201 3 1202334 292,50 31.05.201 3 1202556 1 069,50 30.09.201 3 1300358 652,50 30.11.2013 1300772 2 696,46 31.12.201 3 1300918 67,50 28.02.201 5 1401321 2 295,00 Kokku: 11 118,22 Kokku ei tule seega otsustada mitte 42 652,33 euro täiendava väljamõistmise, vaid (15 319,51 + 11 118,22 =) 26 437,73 euro täiendavate menetluskulude, sh 57,51 euro tasutud riigilõivude väljamõistmise üle. 87. Ringkonnakohus leiab, et lähtuvalt HKMS § 108 lg-st 1 on põhjendatud mõista Misso vallalt täiendavalt välja menetluses nr 3-10-87 tasutud riigilõivud summas 57,51 eurot. Ülejäänud osas tuleb jätta Investland OÜ täiendav menetluskulude hüvitamise taotlus 28

rahuldamata. Esiteks lähtub ringkonnakohus seejuures Riigikohtu seisukohast, mille järgi tuleb lähtuda põhjendatud ja vajaliku advokaaditasu suuruse määramisel kohtuasja mahukusest ja keerukusest (nt RKHKo 31.07.2014, 3-3-1-28-14, p 20.4). Ringkonnakohus leiab, et käesoleva kohtuasja mahukus ja keerukus on tunduvalt üle keskmise, kuid kaebajale on esimese astme otsusega haldusasjas nr 3092649 hüvitatud juba advokaadikulu summas (25 811,02 – 41,54 =) 25 769,48 eurot. Sellised tavapärasest oluliselt kõrgemad menetluskulud võtavad juba arvesse kohtuasja tavapärasest suuremat mahukust ja keerukust. Teiseks peab ringkonnakohus kaebajale täiendavate advokaadikulude hüvitamata jätmist põhjendatuks, kuna Investland OÜ on püüdnud menetlust pahatahtlikult venitada. Ringkonnakohus andis 27.11.2013 toimunud istungil (protokoll 3-10-87 tl IV183–187p) pooltele asjas kompromissi sõlmimise täiendavaks tähtajaks 31.01.2014 muuhulgas just seetõttu, kuna Investland OÜ esindajad pidasid istungil kompromissi saavutamist endiselt võimalikuks. Siiski jättis kaebaja kompromissi saavutamiseks vajalikud sammud astumata. 17.01.2014 kinnitas menetlusse vahetatava maa omanikuna kaasatud Riigi Kinnisvara AS e-kirjas OÜ-le Collade, et menetluse pooled, sh kaebaja ei ole Riigi Kinnisvara AS-le mis tahes taotlusi või ettepanekuid esitanud (3-10-87 tl V12). Kaebaja esindaja väitis küll 31.01.2014 kohtule saadetud e-kirjas (3-10-87 tl V-13), et ta on esitanud Riigi Kinnisvara ASle 03.12.2013 kaebaja nägemuse kompromissist, kuid Riigi Kinnisvara AS esindaja lükkas selle 03.02.2014 kohtule saadetud ekirjas (3-10-87 tl V-15) ümber ning selgitas, et Investland OÜ ei ole esitanud ühtegi sisulist ettepanekut Riigi Kinnisvara AS-le kuni selle kuupäevani. Samas kinnitas Riigi Kinnisvara AS esindaja, et riigil on huvi antud küsimuse vastu. Ringkonnakohus leiab, et Riigi Kinnisvara AS esindaja sõnades ei ole põhjust kahelda, ning hindab kaebaja käitumist kompromissläbirääkimiste läbiviimisel pahatahtlikuks venitamiseks. Arvestades kõike eeltoodut leiab ringkonnakohus, et ei ole põhjendatud mõista teistelt menetlusosalistelt Investland OÜ kasuks välja advokaadikulusid summas, mis ületab Tartu Halduskohtu 29.08.2012. a otsusega haldusasjas nr 3092649 välja mõistetud summat. 88. Eelnevaid asjaolusid kogumis hinnates peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlus täiendavate advokaadikulude osas täies ulatuses rahuldamata. Täiendavalt kuuluvad Misso vallalt väljamõistmisele üksnes haldusasjas nr 31087 tasutud riigilõivud summas 57,51 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Einar Vene Agu Timmi Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 29