1-15-263/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-263

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 30. 2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus märts Kriminaalasja number 1-15-263 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla, Orvi Tali Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. jaanuari 2015. aasta otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S statav V.F (ik XXX, viibib üüdi Tallinna Vanglas

), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28. jaanuari 2015. a otsus V.F ’ilt menetluskulude väljamõistmises muutmata.

2. Esitatud määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus tunnistas 28. jaanuari 2015.a otsusega kokkuleppemenetluses V.F ’i süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistas vangistusega 2 kuud, mis loeti KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks 09.10.2014.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega, mõistes liitkaristuseks

8 kuud ja 26 päeva vangistust. Lisaks tunnistas Harju Maakohus V.F ’i süüdi KarS § 424 järgi ja karistas vangistusega 6 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel suurendas KarS § 424 järgi ettenähtud karistust

Harju Maakohtu 09.10.2014 mõistetud karistuse, so 8 kuu ja 26 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 2 Karistuse kandmise alguseks on V.F-i

6 päeva vangistust.

kinnipidamise aeg, s.o 12.10.2014.a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristust ei kohaldatud, kuna V.F’il puudus mootorsõiduki juhtimisõigus.

VÕS § 1043, § 1045 alusel mõisteti V.F’ilt XXX AS-i kasuks välja tsiviilhagi summas 14,63 eurot.

2.

179 lg 1 p 2 alusel V.F-ilt Eelnimetatud kohtuotsusega mõistis kohus KrMS § 173, § 175, § riigituludesse menetluskuludena välja kait Kohus määras, sjatasu 192 eurot ning sundraha 585 eurot.

1-15-263

et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 64,75 eurot.

3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab V.F maakohtu otsust väljamõistetud menetluskulude osas. V.F kaitsjatasu suurusega 192 euro ulatuses, palub seda ei nõustu vähendada. Samuti taotleb V.F maksegraafiku algatamist menetluskulude tasumiseks mitte kohtuotsuse jõustumisest, vaid vanglast vabanemise päevast. Taotlust põhjendab sellega, et ta kannab karistust vanglas, mistõttu ei ole võimalik maksta menetluskulusid 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, samuti puudub töökoht tal ja muud sissetulekuallikad.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse KrMS § 189 lg 2 järgi kohtumäärusega või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 kohaselt, juhul kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS peatüki kohaselt, 15. s.o

määruskaebekorras. Eeltoodust tulenevalt kuulub antud apellatsioon lahendamisele kui määruskaebus menetluskulude peale, mida süüdistataval on õigus esitada ka kokkuleppemenetluses ja mil menetlemine ei too endaga kaasa V.F-ile uusi menetluskulusid. le

5. S

rahuldamisele ei kuulu, sest selleks puudub üüdistatava taotlus kaitsjatasu vähendamiseks seaduslik alus. Nimelt

4 kohaselt on KrMS § 175 lg 1 p määratud kaitsjale makstav tasu ja kaitsjal tekkinud kulu menetluskulu ning KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Maakohus on eelmärgitud sätteid õigesti kohaldanud, sest on V.F kohtuotsusega süüdi tunnistades mõistnud temalt menetluskuludena riigituludesse ka kaitsjatasu. aitsjatasu välja Toimiku materjalidest nähtuvalt on k arvestatud korrektselt ja seadusega. V.F-ilt kui kooskõlas Maakohus on õigustatult mõistnud süüdistatavalt välja , kuivõrd puuduvad alused selle osaliseks riigi kanda menetluskulud kogu ulatuses jätmiseks.

6. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et V.F-ile oli riigi õigusabi korras määratud kaitsja (tl 22). Kohtueelses menetluses moodustas kaitsjale makstud tasu kokku 168 eurot (tl 23-24; 102) ja kohtumenetluses 24 eurot ( 118-119), seega on kaitsjatasu kokku 192 eurot. tl Eelmärgitud kaitsjatasu suurus on kooskõlas RÕS § 21 lg- - st 3, KrMS § 175 lg 1 p st 4 ning RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse korra punktidega.

7. 14. jaanuaril 2015.a sõlmitud kokkuleppest nähtub, et menetluskuludena on kokkuleppes muuhulgas ära märgitud kaitsjatasu, suuruses 168 eurot. V.F omakä Kokkuleppes on eliselt kirjutanud, et on kokkuleppe koopia kätte saanud ning soovib kaitsja osavõttu kohtuistungist. Seetõttu oli V.F teadlik kaitsjatasust ja selle suurusest ning pidi arvestama, et soovides kaitsja osalemist kohtumenetluses, suureneb selle võrra kaitsjatasu. Kohtuistungil on süüdistatav selgitanud, et jääb kokkuleppe juurde, selgitusi anda ei soovi, samuti ei esitanud omapoolseid taotlusi ( 120). tl Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et süüdistatav või tema kaitsja oleksid esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et süüdistatava varaline seisund ei võimalda tal menetluskulusid tasuda. Kohtuistungil esitas menetluskuludega seoses taotluse süüdistatava kaitsja, kes palus ajatada menetluskulude tasumine maksimaalse aja peale ( 121). Maakohus on nimeta tl tud taotluse rahuldanud, võimaldades V.F menetluskulusid tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tegemist on

1-15-263

kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud maksimaalse tähtajaga.

9. V.F on tööealine ja töövõimeline meesterahvas, mistõttu on tal võimalik teenida sissetulekut menetluskulude tasumiseks. , et seadusest tulenevate menetluskulude Kohtukolleegium märgib

suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Niisuguse alusena ei ole käsitletav kaebaja väide, et vanglas temal puudub töökoht. Kohtukolleegium möönab, et ehkki vangistusseaduse § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti, on tegelikkuses kinnipidamisasutuses töötamise võimalus vähene ning kinnipeetavale ei ole töö garanteeritud. Samas aga märgib ringkonnakohus, et menetluskulude tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. V.F ei ole maakohtule ega ka ringkonnakohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et V.F-i varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda kogu oma vara arvelt. Riigikohus on oma määruse 3 s 7 märkinud, et ka olukorras, kus süüdistatav taotleb -1-1-105-12 pmenetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist.

Pealegi, m arvestanud, et kinnipidamisasutuses on aakohus on menetluskulude väljamõistmisel kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas raskendatud ning võimaldas V.F KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul.

10. V.F-i taotlus määrata menetluskulude tasumine alates vangistusest vabanemise päevast, mitte kohtuotsuse jõustumisest, tuleb samuti jätta rahuldamata. Kriminaalmenetluse kulud pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisest, mitte karistusest kandmiselt vabanemisel. KrMS § 423 sätestab üheselt, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerib KrMS § 417, mille lg 1 sätestab, et kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest. võimalik pöörduda pärast kohtuotsuse jõustumist V.F on

vastavasisulise taotlusega maakohtu täitmiskohtuniku poole, kui tal puuduvad rahalised vahendid menetluskulude tasumise alustamiseks, tulenevalt -dest 423 ja 424. KrMS §

11. Eeltoodust tulenevalt ja j - - uhindudes KrMS § st 180, § 337 lg 1 p 1 ja § 390 lg st 1, 2, 3 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 28. jaanuari 2015.a otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Pavel Gontšarov Ivi Kesküla

Orvi Tali