1-14-10854/23 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus S.N-i Harju Maakohtu 27. jaanuari 2015. a otsuse peale menetluskulude väljamõistmise osas kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 27. jaanuari 2015 otsusega lühimenetluses tunnistati S.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi ning karistuseks

9 kuud vangistust. mõisteti talle KrMS § 238

lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti KarS § 68 lg 1

6 kuud vangistust. alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg, kokku 2 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti a 28 päeva

5 kuud j vangistust. Tõkend – vahistamine jäeti muutmata otsuse jõustumiseni või mõistetud karistusaja ärakandmiseni. Karistuse kandmise alguseks loeti 27.01.2015.

KarS § 64 lg 2 kohaselt jäi Harju Maakohtu 28.07.2014 otsusega mõistetud rahaline karistus 31 päevamäära, s.o 99,20 eurot, kui eriliigiline põhikaristus täideviimisele iseseisvalt.

VÕS § 127 lg 1 ja 4, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõistis kohus S.N-ilt hüvitise õigusvastaselt tekitatud kahju katteks 93,90 eurot OÜ kasuks. T

2. S.N-ilt Sama kohtuotsusega mõisteti välja KrMS § 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 168 eurot aha, s.o 585 ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundr eurot. Kohus määras KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. 2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus märts Kriminaalasja number 1-14-10854 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla, Orvi Tali Vaidlustatud kohtuotsus Harju Maakohtu 27. jaanuari 2015.a otsus lühimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav S.N (XXX, viibib Tallinna Vanglas), määruskaebus

3. Harju Maakohtu 27. jaanuari 2015. a otsuse peale esitas S.N määruskaebuse, kuna ei nõustu sellega, et kohus mõistis temalt riigi kasuks välja maa menetluskulu 585 euro ulatuses. Kaebaja osutab, et kohus ei ole põhjendanud, miks tal tuleb tasuda 585 eurot. Talle on arusaadav, et peab hüvitama kahju summas 93,90 eurot ja tasuma kaitsjatasu summas 168 eurot, kuid jääb arusaamatuks, miks tuleb tal lisaks veel maksta 323,10 eurot. Kaebaja märgib, et tema taotlus

on põhjendatud, mistõttu palub see täies ulatuses ja korras läbi vaadata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Kaebaja taotleb ei vaidlusta käesoleval juhul süüküsimust ega karistust, vaid üksnes menetluskulude vähendamist KrMS § võib juhul, .

189 lg 3 kohaselt kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebekorras. Eelnevast tulenevalt vaatab kohtukolleegium S.N-i kaebust menetluskulude osas uskaebe korras. läbi määr

4.1 KrMS . . § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11 või 12 peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 2 (11. ptk) teine lause lubab rin

gkonnakohtul jätta apellatsioon läbi vaatamata juhul, kui kohtukooosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. KrMS § §

390 lg- 1 tulenevalt kehtib KrMS st

326 lg 2 teises

lauses ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse otsustamisel.

4.2 Kohtukolleegium S.N-i kaebus leiab üksmeelselt, et on ilmselt põhjendamatu,

perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07).

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on niisugusena käsitletav olukord, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga (vt RKKKm 3-1-1-86-11 p 7, 3-1-1-25-10 p 10). Kohtukolleegium , et märgib

käesoleval juhul igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike puuduvad järelduste muutmiseks.

4.3 Ringkonnakohus selgitab, et maakohtu poolt eraldiseisev välja mõistetud sundraha on

menetluskulu ja selle suurus tuleneb seadusest. Riigikohus on otsuse 3-1-1-63-11 p-s 10 märkinud, et kehtivas õiguses toimub kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Analoogiliselt riigilõivuga tsiviilkohtumenetluses on ka sundraha eesmärk see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse -

toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt, juhul kui isik mõistetakse süüdi teise astme kuriteos, kaasneb süüdimõistva otsusega sundraha, mille suurus on 1,5 kuupalga alammäära. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 vastu võetud määruse nr 166 § 1 p st 2 on alates 1. jaanuarist 2015 kuupalga alammääraks 355 eurot. -

4.4 Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul mõistis maakohus S.N-ilt KrMS §

180 alusel menetluskuludena välja määratud kaitsja tasu summas 168 eurot ja sundraha summas

585 eurot, s.o 1,5 kuupalga alammäära ulatuses. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kai KrMS § 175 lg 1 p tsjale makstud tasu menetluskulu. -st 9 tulenevalt on sundraha menetluskulu. S.N-ilt mõisteti seega menetluskulud välja kogusummas 753 eurot, mitte summas 585 eurot nagu kaebaja ekslikult arvab etud 93,90 . S.N-ilt välja mõist eurot ei ole menetluskulu KrMS § 175 tähenduses, hüvitis vaid tema poolt kuriteoga tekitatud kahju katteks, mille osas maakohus on tuginenud normidele. vastavatele tsiviilõiguslikele

4.5

istetule KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõ ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Samuti võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole süüdimõistetu ega tema kaitsja antud kriminaalmenetluse raames esitanud faktilisi asjaolusid ja tõendeid, mis viitaksid süüdimõistetu maksejõuetusele. Harju Maakohtu 27.01.2015 istungi protokollist (tl 99-100) nähtub, et kohtuistungil on käsitletud ka menetluskuludega seonduvat.

Kaitsja palus menetluskulud ajatad

ei esitanud a, süüdistatav oli täielikult nõus kaitsjaga, kohtuistungil menetluskuludega seonduvalt ühtegi taotlust. Maakohus aga arvestas, et kuna süüdimõistetu töötasu vanglas ei saa olema suur, tal on varasematest kriminaalasjadest tasumata nõudeid g ta peab hüvitama kuriteoga tekitatud kahju, siis käiks kohene menetluskulude nin hüvitamine S.N-ile üle jõu. Seetõttu rahuldas maakohus kaitsja taotluse ja võimaldas süüdimõistetult tasuda menetluskulusid 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

5. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on menetluskulude väljamõistmisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindude § s KrMS 326 lg 2 ls-st

2 jätab määruskaebuse kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. kohtukolleegium

Pavel Gontšarov ………… …………