3-15-754/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 30.03.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-754 Haldusasi OÜ Paekalda 2, OÜ Paekalda 3, OÜ Paekalda 7 ja OÜ Paekalda 9 ühine kaebus keskkonnaministri keelamiseks anda välja määrus keskkonnaministri 03.02.2006 määruse nr 9 „Mägi-kadakkaera, püstkiviriku ja aasnelgi Maarjamäe klindi püsielupaiga kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ muutmiseks kaebajatele kuuluvate kinnisasjade osas. Menetlusosalised Kaebajad — OÜ Paekalda 2, OÜ Paekalda 3, OÜ Paekalda 7 ja OÜ Paekalda 9, esindaja vandeadvokaat Martin Triipan; vastustajad — keskkonnaminister, Keskkonnaministeerium. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine Resolutsioon 1. Tagastada kaebus. 2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata. 3. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse punkti 1 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määrus punkti 2 peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. OÜ Paekalda 2, OÜ Paekalda 3, OÜ Paekalda 7 ja OÜ Paekalda 9 esitasid Tallinna Halduskohtule 26.03.2015 ühise kaebuse (tl 2–7) nõudega keelata keskkonnaministril kuni Paekalda 2, Paekalda 3, Paekalda 7, Paekalda 9 ja Paekalda 2a kinnisasjade omandamise menetluse lõpuni välja andmast määrust, millega muudetakse keskkonnaministri 03.02.2006 määrust nr 9 „Mägi-kadakkaera, püstkiviriku ja aasnelgi Maarjamäe klindi püsielupaiga kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ selliselt, et kaitsealusest piirkonnast arvatakse välja kaebajatele kuuluvad kinnisasjad Paekalda 2, Paekalda 3, Paekalda 7, Paekalda 9 ning Paekalda 2a. 1.1 Kaebuse kohaselt omandas OÜ Unigate 19.09.2002 enne kinnisasjade kaitse alla võtmist muuhulgas Paekalda 2, Paekalda 3, Paekalda 7 ja Paekalda 9 kinnisasjad. OÜ Unigate jagunes eraldumise teel uute osaühingute asutamisega ning 09.10.2012 vastu võetud jagunemisotsuse alusel andis OÜ Unigate osa oma

2 varast üle omandavatele ühingutele OÜ-le Paekalda 2 (registrikood 12380700; Paekalda 2), OÜ-le Paekalda 3 (registrikood 12380717; Paekalda 3), OÜ-le Paekalda 7 (registrikood 12380723; Paekalda 7), OÜ-le Paekalda 9 (registrikood 12380733, Paekalda 2a ja Paekalda 9). Paekalda kinnisasjad asuvad kogu ulatuses mägi-kadakkaera, püstkiviriku ja aasnelgi Maarjamäe klindi püsielupaiga sihtkaitsevööndi territooriumil, mis on kaitse alla võetud keskkonnaministri 03.02.2006 määrusega nr 9. Maa-ameti 27.06.2006 kirjaga nr 6.3-6/5206 algatati Paekalda kinnisasjade vahetamise menetlus. Maaameti 26.09.2008 kirjaga nr 6.3-6/9660 teavitati OÜ-d Unigate, et kinnisasjade vahetamise menetlused viiakse lõpuni omandamise menetlusena. Kaebajad pidasid Keskkonnaministeeriumiga kirjavahetust kinnisasjade riigile võõrandamise hinna üle, ning üksmeelele jõuti 29.07.2014, mil kaebajad nõustusid eksperthinnangus toodud hindadega. Kaebajad palusid 29.07.2014 kirjadega Maa-ametil alustada võõrandamistoimingutega ning teatada ostu-müügitehingu sõlmimise aeg. Ei Keskkonnaministeerium ega Maa-amet kaebajate 29.07.2015 kirjadele ei vastanud. Kaebajad esitasid 01.09.2014 Keskkonnaministeeriumile ja Maa-ametile päringud, paludes teavet, miks polnud riik kaebajatele kinnisasjade omandamisega seotult vastanud. Sellelegi päringule ministeerium ega Maa-amet ei vastanud. 11.09.2014 said kaebajad Maa-ametilt kirja nr 6.3-11/4966, milles Maa-amet seab kahtluse alla Paekalda kinnisasjadel asuvate kaitsealuste taimede olemasolu ning märgib, et sellest johtuvalt pikeneb Paekalda kinnisasjade omandamise menetlus mõjuval põhjusel kuni nimetatud asjaolude selgumiseni. Kaebajad väljendasid 18.09.2014 kirjades üllatust ja nördimust riigipoolse kinnisasjade omandamisega viivitamise osas, ning palusid tagasisidet selle kohta, millal kinnisasjade võõrandamine toimub. 14.10.2014 esitasid kaebajad Maa-ametile ja Keskkonnaministeeriumile päringud selle kohta, miks ei ole kaebajate 18.09.2014 kirjadele vastatud, ja millal kavatseb riik omandada Paekalda kinnisasjad kokkulepitud hinnaga. Kaebajad esitasid 21.10.2014 halduskohtule kohustamisning tuvastamiskaebuse (haldusasi nr 3-14- 52529). Kohus tegi asjas 27.02.2015 otsuse, rahuldades kaebajate ühise kaebuse osaliselt. Kohus tunnistas keskkonnaministri ja Keskkonnaministeeriumi õigusvastast tegevusetust alates 30.07.2014 seoses Paekalda 2, Paekalda 3, Paekalda 7, Paekalda 9 ja Paekalda 2a kinnisasjade omandamise otsustamisega ning otsustamiseks vajalike eeltoimingute tegemisega. Kohus kohustas Keskkonnaministeeriumi tegema Paekalda 2, Paekalda 3, Paekalda 7, Paekalda 9 ja Paekalda 2a kinnisasjade omandamise otsustamiseks vajalikud toimingud ning keskkonnaministrit otsustama Paekalda 2, Paekalda 3, Paekalda 7, Paekalda 9 ja Paekalda 2a kinnisasjade omandamine või sellest keeldumine 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohutotsus ei ole kaebuse esitamise hetkeks jõustunud. Kohtumenetluse ajal aga algatas vastustaja keskkonnaministri 27.11.2014 käskkirjaga nr 968 Maarjamäe püsielupaiga kaitse-eeskirja muutmise menetluse. 16.12.2014 esitasid vastustajad kaebajatele kirja nr 7- 3.4/13/9238-35, milles muuhulgas märgitakse, et Paekalda kinnisasjade omandamine on pikendatud kuni uue määruse vastuvõtmiseni, millega arvatakse Paekalda kinnisasjad kaitsealast välja. 12.03.2015 on eelnõude infosüsteemis alustatud keskkonnaministri 03.02.2006 määruse nr 9 „Mägi-kadakkaera, püstkiviriku ja aasnelgi Maarjamäe klindi püsielupaiga kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri” muutmise kooskõlastamise menetlust. Eelnõuga on kavas muuta püsielupaiga piire, mille tulemusena jääksid muude hulgas Paekalda 2, Paekalda 2a, Paekalda 3, Paekalda 7 ja Paekalda 9 kinnistud püsielupaiga piiridest välja. Kooskõlastuste esitamise tähtaeg on 26.03.2015. Kaebajad esitasid 13.03.2015 vastustajale vastuväited keskkonnaministri 03.02.2006 määruse nr 9 muutmisele, milles kaebajad muuhulgas leiavad, et vastustajad tegutsevad vastupidiselt 27.02.2015 halduskohtu otsuses asjas nr 3-14-52529 leitule. 1.2 Kaebajad leiavad, et senikaua kuni vastustaja ei ole lahendanud kaebajate taotlust kinnistute omandamiseks ja täitnud kinnistute omandamise kohustust, on õigusvastased toimingud, mis on suunatud selle kohustusest vabanemisele, muu hulgas ka keskkonnaministri 03.02.2006 määruse nr 9 „Mägikadakkaera, püstkiviriku ja aasnelgi Maarjamäe klindi püsielupaiga kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ muutmine selliselt, et kaitsealusest piirkonnast arvatakse välja kaebajatele kuuluvad kinnisasjad. Seetõttu on põhjendatud sellise õigusvastase tegevuse keelamine.

3 2. Ühes kaebusega esitati ka taotlus esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks. Esialgse õiguskaitse korras palutakse kohtul keelata, kuni haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni, keskkonnaministril välja andmast määrust, millega muudetakse keskkonnaministri 03.02.2006 määrust nr 9 „Mägi-kadakkaera, püstkiviriku ja aasnelgi Maarjamäe klindi püsielupaiga kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ selliselt, et kaitsealusest piirkonnast arvatakse välja kaebajatele kuuluvad kinnisasjad Paekalda 2, Paekalda 3, Paekalda 7, Paekalda 9 ning Paekalda 2a. Taotluse kohaselt seisneb õiguskaitse vajadus õigusliku olukorra säilimine tagamises, olukorras, kus vastustajatel lasub kohustus otsustada kaebajatele kuuluvate kaitsealuste Paekalda kinnisasjade omandamine. Juhul kui keskkonnaminister annab uue määruse, millega muudetakse keskkonnaministri 03.02.2006 määrust nr 9 „Mägi-kadakkaera, püstkiviriku ja aasnelgi Maarjamäe klindi püsielupaiga kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ selliselt, et kaitsealusest piirkonnast arvatakse välja kaebajatele kuuluvad kinnisasjad, muutub õiguslik olukord ning kaebajatel puudub õiguslik alus nõude riigilt Paekalda kinnisasjade omandamist. Kui kohustamiskaebuse lahendamisel halduskohtumenetluse ajal nõude eelduseks olevad õiguslikud alused või faktilised asjaolud muutuvad, võib see kaasa tuua haldusasjas nr 3-14-52529 kaebuse rahuldamata jäämise ning üldse kaebajate riigi vastu suunatud nõudeõiguse kaotuse. Kui lähtuda vastustajate tõlgendusest uue määruse eelnõue seletuskirjas, siis see tähendab, et määruse vastuvõtmisel tekib olukord, kus kohustamiskaebust rahuldavat kohtuotsust ei saa enam täita. Kui aga sellel ajal on kohtumenetlus veel pooleli (nt vastustajate edasikaebe tõttu), tekiks olukord, kus ringkonnakohus peaks halduskohtu otsuse kohustamisnõude rahuldamise osas tühistama, arvestades muudatuse kehtivust. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et vaidlustatava haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamine peab ära hoidma olemasoleva õigusliku olustiku muutumise, olles oma eesmärgi osas sarnane haldusakti täitmise peatamisega. Abinõu on põhjendatud siis, kui esineb kaebuse esitaja õiguste ebasoodsa mõjutamise oht. Kui kaebaja õigusi on juba rikutud, ei ole abinõu kasutamine enam võimalik. Sellest järeldub, et esialgse õiguskaitse esitamine omaks tähendust kaebajate õiguste kaitse seisukohast vaid enne, kui uus määrus, millega muudetakse kaitseala piire, on antud ning kehtima hakanud peale Riigi Teatajas avaldamist. Siis ei oleks võimalik enam kaebajate õigusi kaitsta, õiguslik olukord ei kohustaks vastustajaid Paekalda kinnisasjade omandamist otsustama ning kaebajate esitatud kohustamiskaebus haldusasjas nr 3-14-52529 jääks rahuldamata kõrgema astme kohtus vastustajate edasikaebamisel. Seesuguse olukorra vältimiseks tuleb esialgse õiguskaitse meedet kohaldada selliselt, et keelata keskkonnaministril välja andmast määrust, millega muudetakse keskkonnaministri 03.02.2006 määrust nr 9 „Mägi-kadakkaera, püstkiviriku ja aasnelgi Maarjamäe klindi püsielupaiga kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ selliselt, et kaitsealusest piirkonnast arvatakse välja kaebajatele kuuluvad kinnisasjad. 3. Kohus küsis 26.03.2015 kohtunõudega (tl 140) keskkonnaministrilt ja Keskkonnaministeeriumilt kaebajate esialgse õiguskaitse taotlusele seisukohta, andes kohtunõude adressaatidele seisukohtade esitamiseks aega kuni 06.04.2015. 4. Kaebajad esitasid 27.03.2015 kohtule taotluse kohaldada asjas ajutist esialgse õiguskaitse abinõud, kuna on tõenäoline, et Keskkonnaministeerium kavatseb kaebajate huve arvestamata muuta keskkonnaministri 03.02.2006 määrust nr 9 „Mägi-kadakkaera, püstkiviriku ja aasnelgi Maarjamäe klindi püsielupaiga kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ selliselt, et jätab kaebajate kinnistud ala piiridest välja. Kaebajad viitavad Keskkonnaministeeriumi 27.03.2015 kirjale (vastuseks kaebajate 13.03.2015 kirjale), milles ministeerium teatab, et kaebajate vastuväited keskkonnaministri 03.02.2006 määruse nr 9 muutmiseks jäeti arvestamata.

KOHTU PÕHJENDUSED 5. Kohus, kontrollinud HKMS §-st 120 juhindudes haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 punkti 2 alusel tagastada, kuna kaebusega ei ole selle perspektiivituse tõttu võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus põhjendab kaebuse tagastamist alljärgnevalt. Kohus nendib, et kaebus vastab kaebuses esitatud keelamisnõude osas formaalselt HKMS § 37 lg 2 punktile 3, ning keelamisnõude esitamine ja menetlemine oli kaebuse esitamise hetkel iseenesest võimalik

4 (HKMS § 45 lg 1), kuid keelamiskaebuse esitamiseks on kaebajatel kaebeõigus tänaseks ära langenud, mistõttu jäänuks esitatud kaebus praegusel juhul ka sisuliselt rahuldamata. Kaebusega soovivad kaebajad saavutada olukorda, milles neile kuuluvate kinnisasjade riigile võõrandamise võimalus kinnisasjade omandamise menetluses ära ei langeks, ning seetõttu soovivad kaebajad takistada Maarjamäe püsielupaiga kaitsealade piiride muutmist, vältimaks kaebajatele kuuluvate kinnisasjade kaitsealast väljaarvamist. Looduskaitseseaduse (LKS) järgi on riigil kohustus omandada üksnes kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava või kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab (LKS § 20 lg 1, lg 1²). Kohtule on saanud teatavaks, et keskkonnaminister on 27.03.2015 allkirjastanud määruse nr 22 „keskkonnaministri 03.02.2006 määruse nr 9 „Mägi-kadakkaera, püstkiviriku ja aasnelgi Maarjamäe klindi püsielupaiga kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ muutmine“, millele lisatud kaardi ja seletuskirja kohaselt on kaebajatele kuuluvad kinnisasjad Maarjamäe püsielupaiga kaitsealast välja arvatud. Määrus ei ole küll tänaseks jõustunud (VVS § 51 lg 5; RTS § 2 lg 2 p 5, § 3 lg 3, § 9 lg 3 p 2 ja lg 6; määruse seletuskirja p 7), ent see on ministri ja kantsleri poolt allkirjastatud, mistõttu tuleb määrus lugeda antuks (VVS § 51 lg 4). Seetõttu tuleb tõdeda, et kaebajatel ei ole esitatud kaebusega enam võimalik kaebuse eesmärki saavutada, kuna kohus ei saa ministrit keelata andmast haldusakti, mis on juba antud. Esitatud kaebus tuleks jätta rahuldamata. Seega puuduvad kaebusel ilmselgelt mistahes eduväljavaated. 6. Kohus tagastab kaebuse kaebajatele HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel. 7. Kuigi kohus küsis esialgse õiguskaitse taotlustele vastustajate seisukohti, mille esitamise tähtpäev ei ole tänaseks veel saabunud, tuleb kohtul keskkonnaministri 27.03.2015 määruse nr 22 allkirjastamise tõttu viivitamatult reageerida. Kaebajate esialgse õiguskaitse taotlused jätab kohus praegusel juhul kaebuse tagastamisest tingituna rahuldamata. Siiski märgib kohus järgmist. Kohaldatav esialgse õiguskaitse abinõu peab olema eesmärgipärane ja vajalik ega tohi üldjuhul väljuda kaebuse piiridest. Esialgse õiguskaitse esmaseks ülesandeks on vaieldavate õiguspositsioonide kindlustamine põhivaidluse ajaks, tagamaks kohtuvaidluse ajaks õigusrahu. Kaebajate taotletud esialgse õiguskaitse abinõu ei tagaks kujunenud faktilises olukorras kohtuvaidluse ajaks õigusrahu ega kaebajate õiguste kaitset. Kaebajate taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kasutamine ei ole tänaseks kujunenud faktilises olukorras enam võimalik. Seetõttu ei kohalda kohus nõutud esialgse õiguskaitse abinõud. Ehkki kohus saab esialgset õiguskaitset kohaldada ka omal algatusel (HKMS § 249 lg 1), ning kohtu hinnangul saavutaksid kaebajad soovitud õigusrahu HKMS § 251 lg 1 punktist 1 tuleneva esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisega, s.o keskkonnaministri 27.03.2015 määruse nr 22 kehtivuse peatamise näol, ei ole kohtul võimalik HKMS § 251 lg 1 punktis 1 toodud abinõu praeguses kohtumenetluses kohaldada, kuivõrd käesoleva haldusasja esemeks ei ole keskkonnaministri 27.03.2015 määrus nr 22, mistõttu ei ole kohtul haldusasja nr 3-15-754 raames võimalik määruse jõustumist või kehtimist ka takistada. Kaebajatel on võimalik keskkonnaministri 37.03.2015 määrust nr 22 vaidlustada eraldiseisva kaebusega, ning selles esitada ka esialgse õiguskaitse taotlusi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik