2-13-31915/25 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

30. märts 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-31915

Tsiviilasi

XXXA/S Eesti filiaali hagi XXXAS vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks ja XXXAS-i vastuhagi XXXA/S Eesti

filiaali vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXXA/S Eesti filiaal (registrikood XXX; aadress

Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn); lepinguline esindaja

XXX(kadri.XXX@gmail.com)

Kostja: (vastuhageja): XXXAS (registrikood XXX, asukoht

XXX),

volitatud

esindaja

Katrin

XXX

(katrin.XXX@salva.ee)

Resolutsioon

1. Rahuldada

XXXA/S

Eesti

filiaali

avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista XXXAS-ilt välja XXXA/S Eesti

filiaali kasuks menetluskuluna kokku 505 (viissada viis)

eurot, sh riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 280 eurot.

Hüvitatavad menetluskulud tuleb tasuda UAB DK „PZU

Lietuva“ Eesti filiaal arvelduskontole, SEB Pank AS´is,

arvelduskonto nr xxxxxxxxxxx, selgituseks märkida

247063-AL.

3. Jätta rahuldamata XXXA/S Eesti filiaali avaldus summas

200 (kakssada) eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.

Menetluse käik

1. Harju Maakohus 24.11.2014 otsusega rahuldas hagi, jättis rahuldamata vastuhagi ning jättis

menetluskulud XXXAS-i kanda. Kohtulahend jõustus 30.12.2014 edasi kaebamata.

2. Hageja esitas 29.12.2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Hageja palub

hüvitada menetluskulud 705 eurot, mis sisaldab riigilõivu 225 eurot ja õigusabikulusid 480

eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidlustab hageja menetluskulu suuruse osaliselt. Kostja leiab, et mõistlikuks ja

põhjendatuks saab lugeda hageja menetluskuluks kokku 505 eurot, millest põhjendatud

õigusabikulud oleksid 280 eurot (4 x 70) ja riigilõiv hagiavalduselt tasutud ulatuses summas

225 eurot.

4. Kohtule esitatud hageja taotlusest nähtub, et hagejale on esitatud kaks arvet nr 307-1

õigusteenuse osutamise eest arvestusega 120 eurot tund. Hageja esindajaks on läbi XXX OÜ

Kadri XXX, kes ei ole advokatuuri kuuluv isik. Samuti ei ole vaidlus asjaolu suhtes, et

tegemist ei ole advokaadibüroo poolt osutatud teenusega. Taotluses nimetatud arveid kohtule

esitatud ei ole, seega õigusabi kulude kandmine hageja poolt ei ole tõendatud.

5. Kostja on seisukohal, et hageja põhjendatud õigusabikuluks ei saa antud juhul lugeda

suuremat kulu, kui oleks õigusteenuse ostmisel mõnest õigusteenust osutavast õigusbüroost,

kus keskmine tasu õigusteenuse osutamise eest ei ületa 70 eurot tund + käibemaks. Nimetatud

väite tõendamiseks esitab kostja järgnevad väljavõtted erinevate õigusteenuse osutajate

koduleheküljelt 1) E-jurist OÜ (kohtudokumentide koostamine ja esindus kohtus alates 80

eurot tund, üheks õigusteenuse osutajaks on pr Reet XXX – tunnustatud kindlustusõiguse

jurist, tegevuse lõpetanud kindlustuse vaidluskomisjoni liige, kindlustuslepitusorgani liige,

vahekohtu kohtunik), 2) Iuring Consult OÜ, hinnad 70 eurot tund, püsiklientidele soodsam

(teenust osutab teiste hulgas tuntud kindlustusõiguse jurist Eero XXX (tegutseb EKsL

kindlustuslepitajana ja töötab AS-s XXX juristina ja oli tegevuse lõpetanud kindlustuse

vaidluskomisjoni pikaaegne liige), 3) CKE Õigusbüroo pakub teenust tunnihinnaga 60 eurot

tund, 4) City Õigusbüroo OÜ poolt pakutava õigusteenuse hind on 60 eurot tund.

Tunnihinnaga 70 eurot + käibemaks on võimalik saada Eestis kvaliteetset õigusteenust ilma

advokaadibüroode poole pöördumiseta. Kokkuvõtvalt ei ole hageja esindaja poolt osutatava

õigusteenuse hind 120 eurot kooskõlas õigusbüroode poolt pakutava õigusteenuse tavapärase

hinnaga.

Kohtumääruse põhjendused

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8

sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.

7. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab,

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

8. Toimiku materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas tasutud 01.07.2013 riigilõivu 225

eurot (tlk 27). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 225 euro ulatuses ja kostjal tuleb see

hagejale hüvitada.

9. Kostja esitas vastuväite, et taotluses nimetatud arveid kohtule esitatud ei ole, mistõttu ei ole

õigusabi kulude kandmine hageja poolt tõendatud.

Menetluskulude väljamõistmiseks peab menetlusosaline esitama menetluskulude nimekirja.

Menetluskulusid tõendavad dokumendid tuleb esitada kohtu nõudmisel (TsMS § 176 lg 6).

Kohus ei pea käesolevas tsiviilasjas arvete esitamist vajalikuks, kuna toimingud ja

toimingutele kulunud aeg on välja toodud menetluskulude nimekirjas ning kohtul on võimalik

nimekirja alusel kontrollida õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust menetluskulude

nimekirjas toodu võrdlemisel tsiviilasja toimikus olevate materjalidega.

10. Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabi osutatud 4 tundi hinnaga 120 eurot/tund.

Kohtu hinnangul on esindaja poolt tehtud toimingud ja neile toimingutele kulunud aeg

põhjendatud.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 p 25 asunud seisukohale, et üldjuhul ei saa põhjendatud

ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu.

Kostja on kohtule veenvalt põhistanud, et hageja oleks käesolevas vaidluses saanud

asjakohast õigusteenust ka madalama hinnaga. Kohus leiab, et käesoleva kohtuvaidlus ei

olnud sedavõrd keerukas, et oleks põhjendatud keskmisest turuhinnast oluliselt kõrgem

tunnitasu. Kohus nõustub kostjaga, et vajalikuks ja põhjendatuks saab lugeda õigusabikulusid

tunnitasuga 70 eurot summas 280 eurot (4*70).

11. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 225 eurot ja

õigusabikulud 280 eurot, kokku 505 eurot. Hageja avaldus jääb rahuldamata summas 200

(705-505) eurot.

12. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/