1-13-2933/67 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 30. märtsil 2015 Jõhvi kohtumajas

Kohtuasja number 1-13-2933 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 30.03.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid G.D elektroonilise

valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu G.D isikukood XXX xxx Kaitsja Advokaat Irina Gromtsev Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest G.D vabastamata.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Irina Gromtsevi taotlus G.D sabi ´ile riigi õigu osutamise eest tasu määramiseks summas 48,0 eurot.

Välja mõista ´ilt kriminaalmenetluse kulud G.D 48,0 eurot kaitsjatasu.

G.D

´il tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise

tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE891010220034796011,

Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr

EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr

EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „ menetluskulud“. G.D 1-13-2933

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.D elektroonilise

valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

G.D Maakohtu 20.05.2013 otsusega 424 tunnistati süüdi Viru KarS § ja § 121 järgi ning KarS § 64 ja § 68 lg 1 kohaldamisega karistuseks mõis kuud 28 päeva vangistust. teti 10 Viru Maakohtu 10.07.2014 vangistus

määrusega kandmata pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus . 15.11.2014 13.10.2015 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses G.D ei ole kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal distsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx Kinnipeetaval on põhiharidus kursuse. Tööandja poolt läbis ka ning xx xxx. Haridusse ja enesetäiendamisse suhtub positiivselt. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. On olnud töövõimetuspensionil. Enne vangistust töötas ametlikult "xxx lukksepana kokku 1 aasta neil kolmel kohal. Vabaduses omas kindla

t sissetulekut, kuid ikkagi pani ühel korral toime varguse. Isiku sõnul ei ole ta olnud alkoholijoobes vägivaldsetel intsidentidel, kuid sama ütleb, et isiku elukaaslane on öelnud, et ta ikkagi on olnud alkoholijoobes. Lähtuvalt sellele on alust arvata, et isik on vägivaldsed kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Samuti isik on kahel korral mootorsõidukit juhtinud joobes olekus. Isikut on väärteokorras karistatud AS rikkumise eest 4 korral. Isiku sõnul alkoholi tarvitamisega tal probleeme ei ole. Isik on tarvitanud ainult kanepid ja mõned üksikud korrad. Isikul on karistus alla aasta, mistõttu isikule ei ole koostatud individuaalset täitmiskava ning pole läbinud taasühiskonnastavaid tegevusi. Isikut on kriminaalkorras karistatud 3 korral, millest viimane on kehaline väärkohtlemine ja mootorsõiduki juhtimine joobes seisundis. Eelnevalt on isikut karistatud ühel korral mootorsõiduki juhtimise joobes seisundis eest ning kehaline väärkohtlemine ja varguse eest. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, millest tingituna isik käitub impulsiivselt, ei mõtle teiste isikute seisukohale, ei oska lahendada probleeme võib kasutada probleemide lahendamiseks vägivalda ja muid mitte seaduslikke võtteid (varastamine jne). Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 27%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 47%. Viru Vangla ei toeta G.D

tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

Kriminaalhooldusametniku andmetel kinnipeetava elukohaks on pärast vabanemist märgitud xxx. Kinnipeetava vanaema, kes elab sellel aadressil koos oma abikaasaga, on nõus sellega, et kinnipeetav asub sinna peale vabanemist elama. Selle

l aadressil asub ühetoaline korter, mille omanikuks on kinnipeetava vanaisa. Nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks G.D suhtes sellel aadressil allkirjastas kinnipeetava vanaema, kellel on volitus ka G.D Sxxx nimel dokumente allkirjastada. Elamu tingimused sobivad elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetavale oli enne vangistust määratud töövõimetuspension, ent vaatamata sellele ta vanaema sõnul töötas. Rahvastikuregistri andmetel on G.D sisse registreeritud xxxTal on määratlemata kodakondsus, välismaalase pass kehtib kuni 03.06.2016. K l korral, katseajal isik korduvalt riminaalhoolduse järelevalve alla on isikut määratud ühe rikkunud kohtu poolt

määratud kontrollnõudeid ning tingimisi karistus oli täitmisele pööratud.

3

Prokuröri abi kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava Jaanika Kõrgmaa vabastamist elektroonilise valve alla.

G.D

la aadressile taotleb ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve al xxx

Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust.

Kohus tutvunud esitatud

ja tema kaitsja materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu

arvamustega, leiab, et G.D tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.D isikut iseloomustavad

andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale xxx

võimalik.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

G.D on kriminaalkorras karistatud kolmel korral (varaja isikuvastase kuritegude eest ning joobes juhtimise eest). Viimase otsusega G.D-le vaatamata sellele mõisteti karistuseks tingimisi vangistus,

paranemise teele ei asunud, rikkus kontrollnõudeid: registreerimisele mitteilmumise tähtaja rikkumine 8 kordaning

vangistus pöörati täitmisele.

Seega ta ei ole oma karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute k

uritegude toimepanemise riski. Isikul on osaline töövõimekaotus.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega, mis avaldus ka tema kuritegelikul käitumisel ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo

toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude

toimepanemisest ning G.D puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

G.D oli allutatud käitumiskontrollile, mis ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks G.D uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

4

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist

ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus ja kriminaalhooldaja järelevalve kuid see ei mõjutanud tema käitumist.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes

väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist käitumiskontrolli all kohtul puudub käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuriteo asjaolud ning käitumist käitumiskontrolli ajal ei ole kohtu hinnangul tema

ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel

vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu G.D vabastamisega temale

mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik Loretta Pikma