4-15-228/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märtsil 2015.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-228 Kohtunik Karin Olentšenko Kohtuistungi sekretär Maris Karna Väärteoasi Siirika XXXi kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Ragne Lai 17.12.2014 otsusele nr 2316,14,011608 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: Siirika XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuväline menetleja: PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht Tallinn, Pärnu mnt 139) Asja läbivaatamine Kohtuistungil 02.03.2015.a.

RESOLUTSIOON

Rahuldada Siirika XXXi kaebus. VTMS § 132 p.2,3 alusel tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.12.2014 otsus nr 2316,14,011608 – Siirika XXXi süüdi tunnistamises ja karistamises LS § 201 lg 2 järgi. Teha väärteoasjas uus otsus, millega tunnistada Siirika XXX süüdi LS § 201 lg.1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Ragne Lai 17.12.2014 otsusega nr 2316,14,011608 karistati Siirika XXXi LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot.

26.11.2014 koostatud väärteoprotokolli nr AB 1438832 kohaselt 26.11.2014 kell 19:38 Toompuiestee

39 Suurtüki suunas juhtis Siirika XXX mootorsõidukit Audi A5 reg.märk XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus on peatunud LS § 124 lg 3 p 2 sätete kohaselt seoses juhiloa XXX kehtivuse lõppemisega alates 21.10.2014. Eeltoodust tulenevalt rikkus Siirika XXX LS § 90 lg 1 p 1 ja pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse sisu 13.01.2015 esitas Siirika XXX Harju Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse ja palub otsuse tühistada ja lõpetada väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Juhul, kui kohus leiab, et tegemist ei ole menetlusõiguse olulise rikkumisega ja materiaalõigust on kohaldatud õigesti, siis palub menetlusalune isik kohtul kaaluda määratud karistuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 alusel. Kaebuses väljatoodud asjaolude kohaselt arvas menetlusalune isik, et tema juhiload kehtivad, ta teadis, et eesti.ee kaudu teavitatakse tervisetõendi tähtaja möödumisest, kuid temale ei ole sellist teavitust saadetud. Nimelt tervisetõend väljastati menetlusalusele isikule vahetult enne lubade taotlemist ning ta teadis, et tervisetõendil ja lubadel on peaaegu sama kehtivusaeg, so kümme aastat ehk siis tervisetõendi aegumisega aeguvad ka load. Sellel põhjusel ei osanud ta eraldi tähelepanu pöörata juhilubade kehtivusele. Patrullpolitseinik Arina Golik, kes koostas ka väärteoprotokolli ja otsuse sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise kohta, selgitas, et trahvi ei määrata juhul, kui ta pikendab juhiload enne väärteoasjas otsuse tegemist, et sellisel juhul lõpetatakse väärteomenetlus. Politsei juhiseid arvestades pöördus ta viivitamatult perearsti juurde tervisetõendi saamiseks ja tegi taotluse lubade pikendamiseks kiirmenetluse korras selle arvestusega, et politseile oleks juhtimisõiguse pikendamise kohta teave andmebaasist õigeaegselt kättesaadav. Pikendatud juhiload sai ta kätte 02.12.2014. Kuivõrd talle jäi ka politsei selgitustest arusaam, et tegemist ei olnud olulise rikkumisega ja selliste juhtumite puhul ei karistata ning kuna ta täitis õigeaegselt politsei poolt antud juhised, siis arvas, et väärteokorras karistust ei järgne.

Menetlusalune isik palus menetlejal selgitada, milline on menetluse edasine käik ja milline on võimalik lahendus, kes ka seda tegi, kuid andis valeinformatsiooni. Heauskselt eeldas menetlusalune isik menetleja selgituste ja juhiste õigsust. Menetlusalune isik uskus, et nende täimisel saabub menetleja poolt selgitatud tulemus, st ei järgne karistust, mistõttu antud asjaolusid arvestades tundus ebavajalik kasutada enda kaitseõigust (nt anda täiendavaid ütlusi, esitada vastulause, tutvuda väärteotoimikuga, sh tunnistaja ülekuulamise protokolliga), sellega võeti menetlusaluselt isikult võimalus ennast kohtuvälises menetluses kaitsta. Menetlusalune isik leiab, et kohtuvälise menetleja poolt valeinformatsiooni andmisega edasise väärteomenetluse käigu kohta ei olnud talle kui menetlusosalisele reaalselt tagatud kaitseõigust, mistõttu on tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega.

Lisaks eeltoodule on väärteoprotokollis märgitud rikkumise kirjeldusena, et juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on peatunud LS § 124 lg 3 p 2 sätete kohaselt seoses juhiloa XXX kehtivuse lõppemisega alates 21.10.2014. Samas LS § 124 lg 3 p 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev. Kuivõrd väärteoprotokollis on märgitud rikkumise kirjeldusena, et juhtimisõigus on peatunud seoses juhiloa kehtivuse lõppemisega, mitte järgmise tervisekontrolli läbiviimise tähtpäeva saabumisega, siis on rikkumise kirjeldus vastuolus. Tegemist on erinevate juhtimisõiguse peatumise alustega.

Ühtlasi leiab menetlusalune isik, et süüks arvatud süütegu on kvalifitseeritud ebaõigesti. Väärteoprotokollis ja -otsuses on süütegu kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi, kuid arvestades rikkumise kirjelduses viidatud teole, siis juhtimisõigus on peatunud, mitte peatatud ning sellisel juhul ei saa rikkumise kirjelduse järgi süüks arvatatud tegu kvalifitseerida LS § 201 lg 2 alusel, kuivõrd LS § 201 lg 2 ei anna sellist alust. LS § 201 lg 2 kohaldatakse juhul, kui isik juhib mootorsõidukit juhtimisõiguseta ja samal ajal esinevad nimetatud paragrahvis loetletud eeldused. Käesoleval juhul loetletud eeldusi juhtimise ajal ei esinenud.

Ühtlasi leiab menetlusalune isik, et väärteoprotokollis on tuvastatud ebaõigesti rikkumise alus, nimelt väärteoprotokollis on viidatud rikkumisena LS § 90 lg 1 p 1. Menetlusalune isik on seisukohal, et liiklusseaduse tähenduses oli tal juhtimisõigus, kuid see oli peatunud. Väärteoprotokollis on märkimata jäänud ka süüteokooseisu subjektiivsed tunnused (isiku süü).

Ühtlasi ei nähtu põhjendustest, miks just selline karistus määrati. Karistuse määramise suurust tuleb põhjendada. Pealegi ei pea igale rikkumisele karistust järgnema. Menetlejal tuleb hinnata asjaolusid ning ka põhjenda, miks ei oleks võinud teha hoiatust rahatrahvi määramise asemel, mis võib samuti isikut mõjutada uute rikkumiste toimepanemisest. Käesoleval juhul ei ole seda tehtud.

Kohtuistung 02.03.2015 toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kaebuse esitaja taotles kas otsuse tühistamist VTMS § 29 lg.1 p.1 või p.6 alusel, sest LS § 201 lg.2 ei näe enam vastutust olukorras, kus juhtimisõigus on peatunud või väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel, sest talle määrati ebamõistlik karistus: tal puuduvad varasemad karistused, ta on aastaid liigelnud eeskujulikult; ta on teinud kõik endast oleneva, et kiires elutempos dokumente korras hoida; politseiametnik lubas, et karistust ei järgne, ta vormistas uued juhiload esimesel võimalusel. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et otsus on põhjendatud ja kaebus ei kuulu rahuldamisele. Menetlusalune isik on väärteo toime pannud: isikul oli mootorsõiduki juhtimisõigus peatunud.

Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus tuvastas, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on tõendatud järgmiste tõenditega: - Tunnistaja Leonid Stepanovi ütluste kohaselt olles 26.11.2014 teenistuses patrullpolitseinikuna autopatrullis 3284 koos patrullpolitseinikuga A. Golik kell 19:38 aadressil Tallinn Toompuiestee

39 juures peatas ta kontrolliks Suurtüki tänava suunas sõitnud ebakindla sõidustiiliga mootorsõiduki Audi reg.nr XXX. Kontrolli käigus selgus, et mootorsõidukit juhtis Siirika XXX (ik XXX), kes kontrollimiseks esitas juhiloa nr XXX, mille kehtivusaeg oli 20.10.2004- 20.10.2014. Mootorsõiduki juhi andmeid kontrollides selgus, et Siirika XXX on juhtimisõigus peatunud. Peatamise momendil mootorsõidukis peale juhi ei viibinud mitte keegi. Koostati väärteoprotokoll. Kaebuse esitaja selgitas juhiloa kehtivuse kohta seda, et ta unustas, et tal on juhiluba aegunud või midagi sellist. Ütles, et see juhtus kogemata. Tunnistaja ei mäleta, et tema kolleeg oleks menetlusalusele isikule selgitanud, et kui menetlusalune isik oma juhiload pikendab, siis väärteomenetlus lõpetatakse. Kolleeg A.Golik soovitas kiiremas korras pikendada. Tunnistaja ei mäleta, et tema kolleeg oleks öelnud, et karistust ei järgne. - Menetlusaluse isiku Siirika XXXi väärteoprotokollis väljatoodud ütluste kohaselt unustas ta vaadata, millal tähtaeg läbi saab ja seetõttu ei osanud ka õigel ajal avastada tähtsaja möödumist. Ta kahetseb oma hooletust ja kõrvaldab puudused esimesel võimalusel. - Mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati Siirika XXX sõiduki juhtimiselt 26.11.2014, sest ta juhtis sõidukit Audi reg.nr XXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et Siirika XXXi juhiluba nr XXX oli välja antud 20.10.2004 ja juhiloa kehtivuse lõpp oli 20.10.2014. Juhtimisõigus taastus 02.12.2014 ja juhiluba nr ET987277 on välja antud 02.12.2014 ja juhiloa kehtivuse lõpp on 01.12.2024. - Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt Siirika XXXil kehtivaid karistusi ei ole.

Kohus tuvastas, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning Siirika XXXi süü rikkumistes on tõendatud – Siirika XXX juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, sest juhtimisõigus oli peatunud LS § 124 lg 3 p 2 alusel (tervisetõendi kehtivuse aeg oli möödunud ning juhtimisõigus oli peatunud).

Kohus selgitab, et menetlusaluse isiku teo ebaõige õiguslik hindamine kohtuvälise menetleja poolt ei tingi iseenesest väärteomenetluse lõpetamist. Kuivõrd VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud, siis ei ole kohtumenetluses välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine kohtu poolt, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-71-13 p 7).

VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab eelkõige seotust teokirjeldusega. Väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Väärteo lühike kirjeldus peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Väärteoprotokoll ei pea kajastama õigusvastasuse ja süü küsimusi. Seda aga põhjusel, et koosseisupärase teo õigusvastasust ja teo toimepannud isiku süüd eeldatakse (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-9-08 p 14).

26.11.2014 koostatud väärteoprotokolli nr AB 1438832 kohaselt 26.11.2014 kell 19:38 Toompuiestee

39 Suurtüki suunas juhtis Siirika XXX mootorsõidukit Audi A5 reg.märk XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus on peatunud LS § 124 lg 3 p 2 sätete kohaselt seoses juhiloa XXX kehtivuse lõppemisega alates 21.10.2014.

Väärteoprotokollis viidatud LS § 124 lg 3 p 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev.

Kohus on seisukohal, et väärteoprotokollist nähtub selgelt, et menetlusalune isik juhtis 26. novembril 2014 mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, sest juhtimisõigus oli peatunud LS § 124 lg 3 p 2 alusel, s.o juhtimisõigus peatus, sest saabus mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev. Asjaolu, et kohtuväline menetleja on väärteoprotokollis lisaks märkind, et juhtimisõigus on peatunud LS § 124 lg 3 p 2 sätete kohaselt seoses juhiloa XXX kehtivuse lõppemisega alates 21.10.2014, ei muuda väärteoprotokollis väljatoodud teokirjeldust ebaõigeks, sest väärteoprotokollist on selgelt aru saada, et menetlusaluse isiku juhtimisõigus oli peatunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtuväline meneteleja rikkunud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse.

Järgnevalt kontrollib kohus, kas menetlusaluse isiku tegu on väärtegu ja kontrollib, kas isiku teole on vajalik anda uus õiguslik hinnang, kui väärtegu ei ole kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud.

Siirika XXXi süüdistatakse LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteos selles, et ta juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, sest juhtimisõigus oli peatunud LS § 124 lg 3 p 2 alusel.

Alates 01.01.2015 kehtiva LS § 201 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. LS § 201 lg 2 sätestab, et sama teo eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Eeltoodust nähtub, et hetkel kehtiva LS § 201 lg 2 ei näe enam ette karistust mootorsõiduki juhtimise eest, kui juhtimisõigus on peatunud LS § 124 lg 3 p 2 alusel. Karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lk 8, 554 SE II-2 on välja toodud järgmine. Kehtiva (s.t enne 01.01.2015 kehtinud) seaduse alusel on isikule, kelle tervisetõendi kehtivuse aeg on möödunud ning tema juhtimisõigus on peatunud, ette nähtud karmim karistus kui isikule, kellel ei ole mitte kunagi juhilube olnudki. Juhtimisõiguse peatumine ei peaks olema raskendav asjaolu. Eeltoodust tulenevalt on LS § 201 lõikest 2 jäetud välja sõna „peatunud“. Peatunud juhtimisõigusega isiku poolt sõiduki juhtimisele järgneb edaspidi vastutus LS § 201 lg 1 alusel. Eeltoodust nähtuvalt järgneb karistus LS § 201 lg 1 alusel, kui isik juhib mootorsõiduki ajal, mil tema juhtimisõigus on peatunud LS § 124 lg 3 p 2 alusel.

Alates 1. jaanuarist 2015 kehtiv KarS § 5 lg 2 ls 1 redaktsioon sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. KarS § 5 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku süüditunnistamine ning karistamine võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel, arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Seega ei ole käesolevas kohtuasjas teo karistatavus hetkel kehtiva liiklusseaduse alusel välistatud. Kohus saab menetlusaluse isiku teole anda uue õigusliku hinnangu. Siirika XXXi käitumine sisaldab alates 01.01.2015 kehtiva LS § 201 lg 1 väärteokoosseisu ning KarS § 5 lg 2 sätestatud kergema karistusseaduse tagasiulatuva jõu põhimõtte kohaselt teeb kohus väärteoasjas uue otsuse, tunnistades S.XXXi süüdi LS § 201 lg.1 järgi. Tema tegu on õigusvastane, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Süülise väärteo toimepanek ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi. Väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas KrMS §-s 202 sätestatut. Tulenevalt eeltoodust on praeguses kohtuasjas vajalik vastata küsimusele, kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist. Kohtu arvates saab mõlemale küsimusele vastata eitavalt.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole menetlusaluse isiku süü suur. Kohe pärast väärteoprotokolli koostamist pöördus menetlusalune isik perearsti juurde tervisetõendi saamiseks ja juhiload sai ta kätte 02.12.2014. Siirika XXXi ei ole varem kriminaalkorras ega väärteokorras karistatud. Asjas ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid. Järeldust, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur, kinnitab ka kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistuse raskus, s.o 30 trahviühikut, mis on määratud alla keskmise sanktsiooni määra. Asja edasist menetlemist ei tingi ka avaliku menetlushuvi olemasolu. Menetlusalune isik ei tekitanud kellelegi kahju ega käitunud liikluses ohtlikult (sh ei viibinud joobeseisundis ega ületanud kiirust vm).

Arvestades eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 2 ja 3 leiab kohus, et tuleb rahuldada Siirika XXXi kaebus ja tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.12.2014 otsus nr 2316,14,011608 – Siirika XXXi väärteoasjas LS § 201 lg

2 järgi. Asjas tuleb teha uus otsus, millega tunnistada Siirika XXX süüdi LS § 201 lg.1 järgi.

Kohus asub seisukohale, et Siirika XXXi süü ei ole suur, isiku karistamine ei ole hädavajalik, S.XXXile on uus juhiluba kätte antud juba 02.12.2014.a. Tegemist oli esmase rikkumisega, millele ei pea ilmtingimata järgnema karistus, piisab hoiatusest. Kohus leiab, et väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi, seega on võimalik lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/