3-14-52289/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated3-14-52289/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 30.03.2015.a., Tallinn Haldusasja number 3-14-52289 Haldusasi R.H. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 04.06.2014 kirjaliku nõusoleku nr 72135 tühistamiseks ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks ebaseaduslikult püstitatud sõiduja jalgvärava kõrvaldamiseks. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine. RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult. 2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA) andis 04.06.2014 kirjaliku nõusoleku nr 72135 aadressil Ravi tn 15a sõiduja jalgvärava paigaldamiseks.
2. R.H. esitas 14.07.2014 TLPA-le vaide, milles taotles 04.06.2014 kirjaliku nõusoleku nr 72135 kehtetuks tunnistamist ja ehitise likvideerimist.
3. Tallinna Linnavalitsus jättis 01.09.2014 korraldusega nr 1303-k „Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirjaliku nõusoleku nr 72135 kehtetuks tunnistamise nõudes esitatud vaide läbivaatamine“ vaide rahuldamata. Vaides esitatud taotluse ehitise likvideerimiseks jättis linnavalitsus läbi vaatamata, kuna vastavasisulist taotlust ei ole haldusmenetluses TLPA-le esitatud ja haldusmenetluses käsitlemata küsimused ei saa olla vaidemenetluse esemeks.
4. Tallinna Halduskohtule saabus 02.10.2014 R.H. (end. H.) kaebus, milles kaebaja palub kohtul tühistada TLPA 04.06.2014 kirjaliku nõusoleku nr 72135 ja haldusakti tühistamisel kohustada TLPA-d kõrvaldama ebaseaduslikult püstitatud sõiduja jalgväravat (edaspidi ühiselt värav). Kaebuse põhjenduste kohaselt rikuti vaidlusaluse haldusakti andmisel ehitusseaduse § 16 lõiget 11, kuna korteriomandi seaduse § 17 lg 1 alusel nõutavat üldkoosolekut ei ole toimunud, rääkimata
2
selle kokkukutsumisest ning seega ei ole haldusakti andmise aluseks esitatud taotlus õiguspärane. Haldusorgan ei ole haldusakti andmisel järginud haldusmenetluse seaduse §-st 6 tulenevat kohustust. Kuigi korteriomanike otsuseid on võimalik vastu võtta ilma koosolekut kokku kutsumata, on sellisel juhul vajalik kõigi korteriomanike kirjalik seisukoht. Kaebaja kui korteriomaniku käest ei ole seisukohta küsitud ega seda TLPA-le esitatud.
5. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 03.12.2014 määrusega käiguta ning 17.02.2015 määrusega teistkordselt käiguta, määrates tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kohus palus muuhulgas, et kui kaebaja leiab, et jalgvärav on ohtlik, siis kaebaja enda väiteid põhistaks ja tõendaks. Kohus märkis, et praegusel juhul ei ole kaebaja esitanud ühtegi mõistliku väidet või tõendit selle kohta, et jalgvärav oleks eraldiseisvalt ohtlik või värav tervikuna või osaliselt oleks muutnud olemasolevat olukorda ohtlikumaks või tekitanud täiendava riski. Kohus selgitas, et juhul kui ehitaja on jätnud osa kokkulepitud töödest tegemata, siis ei saa seda vaidlust üle kanda kirjaliku nõusoleku vaidlustamise kaudu halduskohtumenetlusse, vaid sellisel juhul tuleb esitada vastavasisuline nõue tsiviilkohtumenetluse korras maakohtule ning nõuda värava ehitajalt puuduste kõrvaldamist. Seoses kohustamisnõudega selgitas kohus, et kuna kohtule teadaolevalt ei ole kaebaja esitanud põhistatud taotlust ehitusjärelevalve menetluse algatamiseks (nagu talle selgitati vaideotsuses), on kohustamisnõue lammutusettekirjutuse tegemiseks esitatud kohtule ennatlikult. Kaebaja ei ole selgitanud miks ta pöördub kohustamisnõudega otse kohtu poole. Samuti viitas kohus Riigikohtu 18.12.2014 lahendile haldusasjas nr 3-3-1-57-14, milles on kokkuvõtvalt leitud, et ehitusloa eesmärk ei ole reguleerida eraõiguslikke suhteid.
KOHTU PÕHJENDUSED
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ning puudused takistavad asja läbivaatamist, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale.
7. Tulenevalt halduskohtu 17.02.2015 määrusest pidi kaebaja kaebuse puudused kõrvaldama 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kaebaja kinnitas 17.02.2015 kohtumääruse kättesaamist 05.03.2015. Seega pidi kaebaja kohtule vastama ja kaebuse puudused kõrvaldama hiljemalt 20.03.2015.
Kuna kaebaja ei ole kohtu poolt (korduvalt) määratud tähtaja jooksul kaebuse puudusi kõrvaldanud (kohtule nõutud põhjendusi esitanud) ning kaebuse edasine menetlemine on seetõttu takistatud, tuleb kaebus selle esitajale läbivaatamatult tagastada.
8. HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik