2-14-59568/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 30.03.2015.a., Kentmanni tn 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-59568 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)ngu Hageja seaduslik esindaja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 25.03.2015.a. Resolutsioon
Legislator headnote
AI generated2-14-59568/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kostja väidete kohaselt ei saa ta oma alaealisele lapsele nõutavas suuruses elatist maksta, kuna tema töötasu on väike , tal on kodus veel kaks alaealist last, XXX(ik XXX) ja XXX(ik XXX) ja temalt peetakse kohtutäituri poolt kinni 220 eurot kuus. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla Perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamaksmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 30.03.2015.a., Kentmanni tn 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-59568 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)ngu Hageja seaduslik esindaja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 25.03.2015.a. Resolutsioon
Hagi rahuldada. Suurendada Tallinna Linnakohtu 14. jaanuari 2005.a. otsusega tsiviilasjas nr 2/27-7397/04 XXX väljamõistetud elatist XXX ülalpidamiseks suuruses, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast , s.o. alates 22.10.2014 kuni 31.12.2014 175,50 euroni kuus ja alates 01.01.2015 195,00 euroni kuus kuni XXX täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 29.05.2018. Kui XXX täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuni kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Elatusraha osas kuulub kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
14. jaanuaril 2005 tegi Tallinna Linnakohus otsuse mõista kostjalt välja alates 26.08.2004 elatisraha hageja ülalpidamiseks summas 2150 krooni, mis vastab 137,41 eurole. Käesoleval ajal on hageja 14-aastane, õpib XXX8. klassis. Kohtu poolt määratud elatisraha ei maksa kostja vabatahtlikult – kõik summad laekuvad hageja seadusliku esindaja arveldusarvele tänu kohtutäituri tegevusele. Kostja on õppinud riiki petma, varjates oma tõelisi tulusid ja pugedes kahe alaealise lapse varju, keda kasvatab. Hageja palub suurendada elatise summat, kuna Tallinna Linnakohtu 14.01.2005 otsusega väljamõistetud elatisest ei piisa enam XXX vajaduste rahuldamiseks. Otsuse vastuvõtmise päeval oli hageja 5-aastane. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis seaduses mettenähtud minimaalses määras alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.
Kostja vastuväited
Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja majanduslik olukord ei võimalda suuremat elatist maksta. Kostja töötasu on keskmiselt 400,00 eurot , kostjalt peetakse kohtutäituri poolt kinni 220 eurot kuus. Kostjal on veel kaks last - XXX(ik XXX) ja XXX(ik XXX) .
Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Tallinna Linnakohtu 14.01.2005.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/27-7397/04 on kohus mõistnud kostjalt välja igakuiselt elatise 2 150 krooni ( 137,41 eurot) poja XXX ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus on tuvastanud, et nimetatud summas elatise maksmine on kostjale jõukohane.
TsMS § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist , kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväidet esitada. Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 2 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2014.a. oli 355,00 eurot, 2015.a. 390,00 eurot kuus. 2014.a. elatisraha miinimum ühe lapse kohta on seega 177,50 eurot kuus, 2015.a. 195,00 eurot kuus. Hageja on esitanud elatise suurendamise hagi, kuna väljamõistetud elatis on seadusega ettenähtud minimaalsest määrast väiksem. Kuna elatist nõutakse ja kohus suurendab elatist kuni seadusega ettenähtud alammäärani, ei pea hageja ega kohus eraldi kindlaks tegema lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust. Riigikohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.
Kostja väidete kohaselt ei saa ta oma alaealisele lapsele nõutavas suuruses elatist maksta, kuna tema töötasu on väike , tal on kodus veel kaks alaealist last, XXX(ik XXX) ja XXX(ik XXX) ja temalt peetakse kohtutäituri poolt kinni 220 eurot kuus. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla Perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamaksmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Kostja ei ole toonud esile asjaolusid ja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel saaks vastavad asjaolud tõendatuks lugeda. Seega kostja ei tõendanud alaealise alla miinimummäära vähendamise eelduseks olevat mõjuvat põhjust. Ainuüksi kahe lapse olemasolu ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Alaealise lapse elatise alla miinimummäära vähendamine saab toimuda üksnes juhul, kui selleks esineb mõjuva põhjus. Kostja ei ole maksnud elatist hageja ütluste kohaselt 7 aastat. Kostja ei ole tõendanud XXX ja XXX vajadusi ja oma perekonna kõiki sissetulekuid.
Kostja väited, et XXX elatise maksmise korral minimaalses määras jäävad tema teised lapsed halvemasse olukorda, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on töövõimelises eas ja on kohustatud otsima endale töö, mis võimaldaks ülal pidada oma kolme alaealist last seadusega ettenähtud minimaalses määras. Kostja poolt esitatud pangaväljavõttest on näha, et septembris 2014 on kostja kandnud üle oma arveldusarvelt töötasu XXX400,00 eurot, on tasunud novembris 2014 arveid XXX OÜ-le summades 830,20 eurot ja 1327,91 eurot. Novembris 2014 on tasunud XXX AS-le 3 375 eurot. 2015.a. jaanuaris on oma arvelt kandnud XXX töötasu 400,00 eurot, XXX 400,00 eurot, OÜle XXX 713,53 eurot, teinud ülekande Maksuja tolliameti maksude ettemaksukontole 1364,33 eurot.
Kostja pangakontolt tehtud ülekanded näitavad, et kostjal on vahendeid XXX ülalpidamise andmiseks seadusega ettenähtud minimaalses määras. Kui kostja oleks igakuiselt tasunud XXX elatist kohtu poolt väljamõistetud suuruses, ei oleks täituri kinnipidamist igakuiselt 220,00 eurot kuus. Kohus asub seisukohale, et puudub alus elatise vähendamiseks alla seadusega ettenähtud miinimumi. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja kostjalt väljamõistetud elatis tuleb alates 22.10.2014 suurendada elatismiinimumini.
TsMS § 164 sätete kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
/allkirjastatud digitaalselt/
Maie Seppo kohtunik