3-14-52015/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

27. märts 2015, Tartu Haldusasja number 3-14-52015 Haldusasi H.K. kaebus Maanteeameti ida regiooni liiklusregistri Rakvere büroo 7. augusti 2014. a otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus H.K. taotlus riigi õigusabi saamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja H.K. Vastustaja Maanteeamet RESOLUTSIOON Jätta H.K. taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. H.K. esitas 8. septembril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõudis Maanteeameti ida regiooni liiklusregistri Rakvere büroo 7. augusti 2014. a otsuse tühistamist ja Maanteeameti kohustamist uue otsuse tegemiseks. Lisaks taotles kaebaja riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses.

2. Tartu Halduskohus jättis 11. septembri 2014. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel.

3. Tartu Halduskohus 12. märtsi 2015. a otsusega jättis kaebuse rahuldamata.

4. Kaebaja esitas 25. märtsil 2015 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks koos riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatisega. Taotlus edastati samal päeval Tartu Ringkonnakohtule. Kaebaja on märkinud taotletava õigusabi liigiks isiku esindamise halduskohtumenetluses. Kaebaja väidab, et riigi õigusabi saamine on tema jaoks vajalik, kuna ta ei oma vajalikke teadmisi, et oma õigusi seadusele toetudes kaitsta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus apellatsioonimenetluses riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja on taotletava õigusabi liigina märkinud ainult isiku esindamise halduskohtumenetluses, kuid kuna kaebaja peab oma õigusalaseid teadmisi ebapiisavaks, tuleb eeldada, et ta soovib esindajat ka apellatsioonkaebuse koostamiseks. Seega lähtub ringkonnakohus riigi õigusabi taotluse läbivaatamisel sellest, et kaebaja taotleb RÕS § 4 lg 3 p-des 5 ja 8 nimetatud liiki riigi õigusabi.

7. HKMS § 110 lg 1 p 3 järgi võib kohus isiku taotlusel menetlusabina määrata muu hulgas, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Vastavalt HKMS § 110 lg-le 2 tuleb advokaadi õigusabi eest menetlusabi andmise otsustamisel kohaldada HKMS-i 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-s ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 4 lg-st 1 tulenevalt on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja korras. Ringkonnakohus selgitab, et riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning vähemalt ühe aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

8. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Oluline on märkida, et võime oma õigusi ise kaitsta ei tähenda juriidilise kõrghariduse olemasolu. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi.

9. Kaebaja osalemine esimese astme menetluses ei anna alust kahelda tema võimes oma õigusi ise kaitsta. Tartu Halduskohtule 8. septembril 2014 esitatud kaebus oli koostatud ilma esindaja abita. Kaebaja taotles ka halduskohtus riigi õigusabi, kuid tema taotlus jäeti 11. septembri 2014. a määrusega (tl 18-19) rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Kuna kaebaja taotluse rahuldamata jätmist ei vaidlustanud ega lepingulist esindajat oma kulul ei kaasanud, saab asuda seisukohale, et kaebaja ei vajanud oma õiguste kaitsmiseks abi. RÕS § 7 lg-s 3 nimetatud erandi kohaldamiseks puudub alus, kuna kaebus on esitatud ühe Maanteeameti otsuse vastu, millega loeti kaebaja sõidueksam mittesooritatuks. Tegemist ei ole mahuka haldusaktiga, mis reguleeriks kaebaja jaoks raskesti arusaadavaid küsimusi. Seega leiab ringkonnakohus, et kaebaja on võimeline apellatsioonimenetluses oma õigusi ise kaitsma ning apellatsioonkaebuse vastavalt HKMS § 182 nõuetele koostama. Kuna riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmiseks on RÕS § 7 lg-st 1 tulenev alus olemas, ei hinda ringkonnakohus kaebaja majanduslikku seisundit.

10. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.

11. Ringkonnakohus märgib, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist. Seega tuleb apellatsioonkaebus esitada Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 13. aprillil 2015.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene