3-14-51483/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi 3-14-51483

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2015.a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51483 Haldusasi Wolfskin OÜ kaebus Politseija Piirivalveameti Rahapesu andmebüroo 04.07.2014.a ettekirjutuse nr 1-7/1926 õigusvastasuse tuvastamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Wolfskin OÜ, esindajad Nerijus Strumila ja advokaat Arina Liskmann-Getsu Vastustaja Politseija Piirivalveamet, esindaja Arnold Tenusaar RESOLUTSIOON Jätta Wolfskin OÜ kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo (RAB) tegi 04.07.2014.a rahapesu kahtluse kontrolltoimiku nr 1302276 raames ettekirjutuse nr 1-7/1926 Tallinna Äripanga AS-le, millega kohustas Tallinna Äripanga AS-i kehtestama juriidilise isiku Wolfskin OÜ arvelduskontole nr 9320029018 käsutamise piirang lisaks 60 ööpäevaks. Ettekirjutuse kohaselt kontrollib RAB rahapesu kahtlusega seotud informatsiooni. Samuti on käesolevaks ajaks kohtutud ja vesteldud ettevõtte juhatuse liikme Nerijus Strumilaga, kuid ei ole õnnestunud kontrollida kõiki kohtumisel tema poolt esitatud väiteid ning võrrelda sellekohaseid dokumente. Eeltoodu tõttu ning arvestades lisaks, et Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku poolt on tsiviilhagi ja konfiskeerimise tagamiseks arestitud Nerijus Strumila isiklikud pangakontod ja kolme temaga seotud ettevõtte pangakontod Eesti pankades, on endiselt säilinud rahapesu kahtlus.

2. Harju Maakohtu 15.07.2014.a määrusega kriminaalasjas nr 1-14-6002 arestiti OÜ Wolfskin kontod tsiviilhagi ja konfiskeerimise tagamiseks ning keelati arestitud kontodelt väljamaksete tegemine. Nimetatud määrus jõustus 15.07.2014.a.

2

3. Wolfskin OÜ esitas 15.07.2014.a kaebuse Tallinna Halduskohtule. Esitatud kaebuses palus kaebaja tunnistada õigusvastaseks RAB 04.07.2014.a ettekirjutus nr 1-7/1926.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebuse põhjendused:

Ettekirjutus on tehtud ilma seadusliku aluseta. Kaebaja on seisukohal, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 40 lg 1 võimaldab ettekirjutuse teha rahapesu kahtluse korral. RAB on ettekirjutuse tegemisel tuginenud rahapesu kahtluse kontrollimisega seotud informatsiooni kontrollimise vajadusele. Seega mingit rahapesu kahtlust Politseija Piirivalveametil ei ole. Nerijus Strumilale ei ole esitatud kahtlustust rahapesu toimepanemises, tema suhtes ei ole alustatud ühtegi kriminaalmenetlust. Nerijus Strumila on 10.06.2014.a toimunud ülekuulamise käigus selgitanud kontodel oleva raha päritolu. Tegemist on legaalsete sissetulekutega, mis on seotud Nerijus Strumilale kuuluvate osaühingute tegevusega. Vaatamata saadud informatsioonile pole Nerijus Strumila kontode käsutamise piiranguid maha võetud.

Ettekirjutuse tegemine ei olnud seadusega kooskõlas, sest selle tegemisel ei esinenud RahaPTS § 40 lg-s 3 sätestatud aluseid. Kaebaja lisab, et Wolfskin OÜ raamatupidamises on üksnes kaks arvet ning need koos selgitustega on politseile esitatud 11.06.2014.a. On vähetõenäoline, et kahe arve alusel kantava raha päritolu väljaselgitamine peaks võtma 90 päeva. Arvestades arvete kogust ei saa nimetatud tööd pidada mahukaks.

Tegemist on pahausksete ettekirjutustega. Nerijus Strumilale kuuluvad ja on Eestis registreeritud firmad, mis tegelevad sõidukite ostu-müügiga juba mitu aastat. Kõik firmad (Motive Group OÜ, Wolfskin OÜ, Nordrengo OÜ, Tabeyo OÜ) on Eestis registreeritud ning töötavad stabiilselt Eesti ja rahvusvahelistel turgudel. Niteko LTD on registreeritud Suurbritannias ning viimase ajani tegeles samuti sõidukite vahendamisega. Vastustajal oli juba ettekirjutuse tegemise ajal teada, millega need firmad tegelevad. Samuti oli teada firma kontodel ja Nerijus Strumila isiklikel arvetel olevate rahaliste vahendite päritolu. Kaebaja lisab, viidates RahaPTS § 40 lg-le 1 ja 3 ning § 40 lg-le 1 ja 4, et 10.06.2014.a toimunud ülekuulamisel menetleja Markko Kard juures ei andnud menetleja luba Nerijus Strumilale, tutvumaks faktilisi asjaolusid kajastavate dokumentidega. Kaebaja leiab, et antud juhul ei ole nimetatud keeldumine õigustatud seoses rahapesu kahtluse puudumisega.

Ettekirjutus kontode käsutamise piiramiseks riivas kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt. Kaebaja leiab, et küsimuste olemasolu korral võiks RAB piirduda küsitlemise ja dokumentatsiooni analüüsimisega. Piirates konto käsutamist, ei arvestanud vastustaja asjaoluga, et firmal on jooksev majandustegevus, mis nõuab rahaliste vahendite kasutamist firma huvides.

Kaebaja kaalub edaspidi kahju hüvitamise nõude esitamist.

5. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited:

Esimene teade kaebajaga seotud kahtlastest tehingutest laekus RAB-le juba 16.07.2013.a ning konkreetse haldusmenetlusega seoses avati 16.07.2013.a rahapesu kahtluse kontrolltoimik nr 1302276. Seega tekkis vajadus kaebaja vara suhtes piirangute rakendamiseks pikemaajalise haldusmenetluse tulemusena.

Vastavalt RahaPTS §-s 40 sätestatule ei sõltu RAB poolt rakendatavad piirangud sellest, kas alustatud on kriminaalmenetlust või mitte. Piisab sellest, et teatud faktiliste asjaolude pinnalt on tekkinud rahapesu kahtlus ning vajadus vara säilimist teatud ajani tagada. Asjaolu, kas Wolfskin OÜ

3

seaduslikule esindajale Nerijus Strumilale on esitatud kahtlustus rahapesu toimepanemises ning kas tema suhtes on või ei ole alustatud kriminaalmenetlust, ei oma RAB haldusmenetluses tähtsust. RAB-le on tänaseks teada, et Nerijus Strumila on Leedu Vabariigis kriminaalasjas nr 06-1-10004- 14 kahtlustatav ning RAB piirangute all olnud kaebaja vara on arestitud Harju Maakohtu 15.07.2014.a määrusega kriminaalasjas 1-14-6002. Vastustaja lisab, et 11.06.2014.a ei toimunud Nerijus Strumila ülekuulamist, vaid ta andis selgitusi RAB haldusmenetluse raames. Selgitused ja esitatud dokumendid RAB-i ei rahuldanud. Kuna hilisemast Harju Maakohtu määrusest nähtub, et isiku suhtes oli menetluses ka RAB-st sõltumatu kriminaalmenetlus, oli isiku faktilistest asjaoludest informeerimisest keeldumine igati põhjendatud.

04.07.2014.a lõppes kaebaja kolmele kontole tehtud 30 päevase piirangu tähtpäev. Kaebaja seadusliku esindajaga seotud teised seitse Eesti pankades asuvat kontot olid arestitud 03.07.2014.a Harju Maakohtu määrusega kriminaalasjas 1-14-5788 Leedu õiguskaitseorganite rahvusvahelise õigusabipalve alusel. Kaebaja seadusliku esindaja Nerijus Strumila poolt antud selgitused ja esitatud dokumendid ei veennud RAB-i selles, et kaebaja kontodel olevad rahad ei ole seotud kaebaja poolt võimalike kuritegude toimepanemisega ning ei ole võimalikuks rahapesu objektiks. Seepärast RAB pikendas 04.07.2014.a piiranguid kaebaja kontodele. Nimetatud piirangud tühistati 22.07.2014.a, kuna Harju Maakohus oli 15.07.2014.a määrusega kriminaalasjas 1-14-6002 kontod arestinud.

Kuna kaebaja nõudis ainult 04.07.2014.a ettekirjutuse nr 1-7/1926 õigusvastaseks tunnistamist, mis pikendas piirangut kaebaja Äripangas asuvale kontole, võime lisada, et kaebuses märgitud kaks arvet nimetatud kontot ei puudutanud. Sellel asuv summa oli sularahas kontole pandud 12.12.2012.a selgitusega „Raha kassast 612-A“. Ettevõtte kassaraamatut RAB-le esitatud ei ole. Samuti nähtub Harju Maakohtu määrusest, et kaebajale oli 04.06.2014.a kätte antud teade kuriteokahtlustuse olemasolu kohta tema suhtes, seega enne kõnealuse kaebuse esitamist halduskohtusse. Järelikult on kaebuse esitaja püüdnud kohut eksiteele viia väitega, et kriminaalasja ega kahtlustust tema suhtes ei ole. Seetõttu on kaebus põhjendamatu.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtade ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus tuleb alljärgnevatel põhjustel jätta rahuldamata. Esmalt selgitab kohus tuvastamiskaebuse esitamisega seonduvat (I) ning lahendab seejärel Wolfskin OÜ esitatud kaebuse (II).

I

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuse esitamisel miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Kaebaja on tuvastamiskaebuse esitamist põhjendanud asjaoluga, et kaebaja kaalub kahju hüvitamise nõude esitamist tulevikus. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et hilisem kahju hüvitamise nõude soov on piisav alus tuvastamiskaebuse esitamiseks (RKHKm 3-3-1-88-09 p 11 ja RKHKo 3-3-1-32- 10 p 11). Kaebuse esitaja ei pea esitatud tuvastamiskaebuses hakkama põhjendama võimaliku kahju hüvitamise kaebuse aluseks olevaid asjaolusid. Tuvastamiskaebuse esitamine on täielikult välistatud üksnes siis, kui kahju hüvitamise kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Nimetatud asjaolusid kaebuse aluseks olevatest materjalidest ei nähtu. Seetõttu on tuvastamiskaebuse esitamine lubatud.

4

II

8. RAB 04.07.2014.a ettekirjutusega nr 1-7/1926 kohustati Tallinna Äripanga AS-i kehtestama konto käsutamise lisapiirang 60 ööpäevaks Wolfskin OÜ kontole nr 9320029018. Ettekirjutuse tegemise aluseks on RAB märkinud RahaPTS §-s 38 ja § 40 lg-s 3 ja lg-s 4 sätestatu. Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt kontrollib RAB rahapesu kahtlusega seotud informatsiooni. Lisaks on ettekirjutuses selgitatud, et ettekirjutuse tegemise ajaks on kohtutud ja vesteldud ettevõtte juhatuse liikme Nerijus Strumilaga, kuid ei ole õnnestunud kontrollida kõiki kohtumisel tema poolt esitatud väiteid ning võrrelda sellekohaseid dokumente. Eeltoodu tõttu ning arvestades lisaks, et Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku poolt on tsiviilhagi ja konfiskeerimise tagamiseks arestitud Nerijus Strumila isiklikud pangakontod ja kolme temaga seotud ettevõtte pangakontod Eesti pankades, on säilinud rahapesu kahtlus.

8.1 Konto täiendava käsutamispiirangu seadmise õigus RAB-le tuleneb RahaPTS § 40 lg 3 p-st 1. RahaPTS § 40 lg 3 p 1 kohaselt võib RAB ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise tagamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lisaks kuni 60 ööpäeva võrra juhul, kui vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei esita rahapesu andmebüroole 30 ööpäeva jooksul alates tehingu peatamisest või konto kasutamise piirangu või muu vara käsutamise piirangu kehtestamisest tõendeid vara legaalse päritolu kohta. Seega kontrollib kohus, kas nimetatud ettekirjutuse tegemise ajal oli RAB-l piisav alus kahelda vara legaalses päritolus ning kaebaja poolt esitatud dokumendid ei olnud kahtlust veenvalt kõrvaldanud.

RahaPTS § 40 lg 3 p-s 1 sätestatud täiendava piirangu kehtestamisele peab eelnema RahaPTS § 40 lg-s 1 sätestatud ettekirjutuse tegemine, millega piiratakse konto kasutamist 30 ööpäevaks. Kaebaja selgitab, et RAB 05.06.2014.a ettekirjutuse, millega piirati Wolfskin OÜ Tallinna Äripanga AS-s asuva konto nr 9320029018 kasutamist 30 ööpäevaks, on kaebaja halduskohtus vaidlustanud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et nimetatud kaebus on Tallinna Halduskohtu menetluses, haldusasja 3-14-51336 raames.

RAB on selgitanud, et 04.07.2014.a lõppes kaebaja kolmele kontole tehtud 30 päevase piirangu tähtpäev. Kaebaja seadusliku esindajaga seotud teised seitse Eesti pankades asuvat kontot olid arestitud 03.07.2014.a Harju Maakohtu määrusega kriminaalasjas 1-14-5788 Leedu õiguskaitseorganite rahvusvahelise õigusabipalve alusel. Kaebaja seadusliku esindaja Nerijus Strumila poolt antud selgitused ja esitatud dokumendid ei veennud RAB-i selles, et kaebaja kontodel olevad rahad ei ole seotud kaebaja poolt võimalike kuritegude toimepanemisega ning ei ole võimalikuks rahapesu objektiks. Seepärast pikendas RAB 04.07.2014.a piiranguid kaebaja kontodele. Vastustaja on esitatud vastusele lisanud Harju Maakohtu 15.07.2014.a määruse kriminaalasjas 1-14-6002, millega arestiti Wolfskin OÜ kontod tsiviilhagi ja konfiskeerimise tagamiseks (kt, lisa 20). Viidatud määruses on maakohus tuvastanud, et Leedu Vabariigis on käimas uurimine kriminaalmenetluse nr 06-1-10004-14 raames Nerijus Strumila ning temaga seotud ettevõtete, mh ka Wolfskin OÜ suhtes. Esitatud kahtlustuse kohaselt on Nerijus Strumila koos kaasosalistega tegelenud alates jaanuarist 2012 – juunini 2014 ebaseadusliku tegevusega, so. kelmusega transpordivahenditega kauplemise käigus varalisest kohustusest kõrvalehoidmise eesmärgil. Kriminaalmenetluse raames on esitatud õigusabipalve Riigiprokuratuurile kahtlustatavatega seotud pangakontode arestimiseks. Leedu Vabariigi Peaprokuratuuri süüdistusosakonna prokurör on 26.02.2014.a välja andnud määruse Wolfskin OÜ-le kuuluvate kontode ajutise arestimise määruse tsiviilhagi ja vara võimaliku konfiskeerimise tagamise eesmärgil. Esitatud õigusabitaotluses taotletakse eelnimetatud määruse täitmist, kuivõrd kahtlustatavate varad asuvad ka Eesti pankades ning on säilinud oht, et nimetatud kontosid kasutatakse kuritegelikul teel saadud vara käsutamiseks. Kohtu hinnangul, toetudes maakohtu poolt tuvastatud asjaoludele ning faktile, et Leedus toimuv kriminaalmenetlus ei olnud konto täiendava käsutamispiirangu seadmise ajaks lõppenud, oli RAB-l piisav alus arvata, et rahapesu kahtlus on jätkuvalt säilinud ning konto

5

käsutamise täiendav piiramine seetõttu õigustatud. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolude pinnalt nähtub, et konto täiendava käsutamispiirangu seadmise ajal oli RAB-l põhjendatud alus kahelda vara legaalses päritolus. Eeltoodut arvestades on alusetu kaebaja väide rahapesu kahtluse puudumise kohta.

Vastustaja on täiendavalt selgitanud, et kaebaja poolt esitatud dokumentidega ei ole kahtlusi vara legaalse päritolu suhtes suudetud kõrvaldada. Seoses kaebaja poolt esitatud dokumentidega on vastustaja märkinud, et kaebuses välja toodud kaks arvet Äripanga AS-s asuvat kontot ei puudutanud ning ettevõtte kassaraamatut RAB-le esitatud ei ole. Kohus selgitab, et rahapesu kahtluse kontrollmenetluse toimingute läbiviimine kuulub RAB-i pädevusse. Muuhulgas hõlmab see rahapesu kahtlusega seonduvate tõendite hindamist, mille ümberhindamine ei kuulu kohtu pädevusse. Seetõttu puudub kohtul alus kahelda RAB-i seisukohas, et esitatud dokumendid ei kujundanud RAB-s tõsikindlat veendumust sissetulekute legaalsuse osas. Seega on RAB konto täiendava käsutuspiirangu seadmisel lähtunud seaduslikest alustest ning alusetu on kaebaja väide, et ettekirjutus oli pahauskne, kuivõrd ettekirjutuse tegemise ajal olid RAB-le teada rahaliste vahendite päritolu ning firma tegevus.

Seoses kaebaja väitega, et Nerijus Strumila suhtes ei ole toimumas ühtegi kriminaalmenetlust selgitab kohus järgmist. Kuigi rahapesu kahtluse kontrollimine RAB-i poolt on kriminaalmenetlusest eraldiseisev haldusmenetlus peab kohus vajalikuks selgitada, et kaebaja esitatud väide tema seadusliku esindaja suhtes mittetoimuva kriminaalmenetluse osas on ekslik. Harju Maakohtu 15.07.2014.a määrusest kriminaalasjas nr 1-14-6002 nähtub, et maakohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt on Nerijus Strumilale 04.06.2014.a kätte toimetatud teade kahtlustatavaks tunnistamise kohta Leedu Vabariigis menetletavas kriminaalasjas (kt, lisa 22), seega enne käesoleva kaebuse esitamist.

8.2 Kaebaja on esitatud kaebuses vaidlustanud menetleja tegevuse dokumentidega tutvumise mittevõimaldamisel.

RahaPTS § 38 lg 2 kohaselt käesoleva seaduse § 40 lõigete 1 ja 3 ning § 41 lõigete 1 ja 4 alusel tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita. Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. Isik, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, võib tutvuda faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga. RAB-l on õigus keelduda dokumendi tutvustamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist või ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Andmete kasutamise täiendavad piirangud sätestab RahaPTS § 43.

Kohus leiab, et RAB-l oli õigus keelduda kaebaja seaduslikule esindajale Nerijus Strumilale dokumentide tutvustamisest. Nimetatud õigus tulenes menetlejale RahaPTS § 38 lg-st 2. Nerijus Strumila soovis dokumentidega tutvuda 11.06.2014.a seletuste andmise käigus. Eelpool viidatud Harju Maakohtu 15.07.2014.a määrusest kriminaalasjas nr 1-14-6002 nähtub, et seletuste andmise ajal oli Nerijus Strumila ning temaga seotud ettevõtete suhtes käimas kriminaalmenetlus Leedu Vabariigis. Seega oli RAB-l õigus dokumentide tutvustamisest keelduda, kuivõrd dokumentide tutvustamine kaebaja seaduslikule esindajale oleks võinud ohustada tõe väljaselgitamist toimuvas kriminaalmenetluses. RAB on talle kuuluvat kaalutlusõigust teostanud korrektselt. Dokumentidega tutvumise ajaks ei olnud Leedus toimuv kriminaalmenetlus lõppenud. Kohtu hinnangul on seega kriminaalmenetluse võimalik ohustamine leidnud piisavalt tõendamist. RAB-i keeldumine dokumentide tutvustamisest oli õiguspärane ning kaebaja õigusi sellega rikutud ei ole.

8.3 Kaebaja hinnangul riivab kontode käsutamispiirangu kehtestamine kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt ning RAB oleks pidanud piirduma küsitlemise ning dokumentide kontrollimisega.

6

RAB täidab RahaPTS §-s 1 sätestatud eesmärki tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. RahaPTS § 37 lg 2 kohaselt analüüsib ja kontrollib RAB teavet rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse kohta, võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud seotud vara säilitamiseks ning edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele.

Kohus märgib, et kontole käsutuspiirangu seadmine ei ole ebaproportsionaalne meede, vaid RAB-le seadusest tulenev vahend rahapesu kahtluse korral tagada vara säilimine. Kuivõrd eelnevalt asus kohus seisukohale, et RAB-l oli ettekirjutuse tegemise ajal piisav alus eeldada rahapesu kahtluse olemasolu ning seda kontrollida, ei oleks üksnes isiku küsitlemine ning dokumentatsiooni kontrollimine taganud RahaPTS §-s 1 ja § 37 lg-s 2 sätestatud ülesannete täitmist. Seetõttu oli ettekirjutuse tegemine konto käsutamispiirangu seadmiseks kohane meede RAB-le seadusest tulenevate ülesannete täitmise tagamiseks.

9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et RAB 04.07.2014.a ettekirjutus nr 1-7/1926 on õiguspärane ega riku kaebaja õigusi.

10. Menetluskulude väljamõistmist taotletud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys