4-14-10038/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-14-10038

1 (6)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht a. . märts 2015. Pärnu Väärteoasja number 4-14-10038 Kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Väärteoasi

O.J kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime Kask poolt x.x.x.a tehtud üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,14,006773 Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kohtuvälise menetleja ametnikuna

O.J (ik xxx)

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalvetalituse juht Sander Peremees

RESOLUTSIOON Juhindudes

227 lg 3 LS § ; Väärteomenetluse seadustiku § 2,

§

132 p 1, -135 kohus § 133 , KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 2 otsustas :

Jätta O.J kaebus rahuldamata.

Jätta ja Piirivalveameti Lääne prefektu Pärnu politseijaoskonna ennetus Politseiuri

- ja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime Kask poolt x.x.x.a tehtud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,14,006773 muutmata.

Välja mõista O.J-ilt menetluskuluna tunnistaja M.V kohtuistungile ilmumisega tekkinud sõidukulu x eurot.

Rahatrahv x eurot ja menetluskulu x eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE

891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber 10220145235597. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi ja menetluskulu osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui sik tasub nõude 30 päeva jooksul i

alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsuse kuulutamine: 27.03.2015.a.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

4-14-10038

2 (6)

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik

x.x.x.a on koostatud Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullpolitseinik M.

O.J x.x.x. kell x, x

V. poolt väärteoprotokoll selle kohta, et a

vallas,x mnt x

km/h. Suurim km juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega x km/h ± x lubatud sõidukiirus antud teelkõigul x km/h. Seega ületas kiirtust mitte vähem kui x km/h. Oma teoga rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav

LS § 227 lg 3 järgi.

X:X:X. a nr 2670,14,006773 O.J-ile a üldmenetluse otsuseg on määratud kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 227 lg 3 alusel karistuseks rahatrahv x x eurot. trahviühiku ulatuses, so

Kaebuse sisu

x.x.x.a esitas O.J Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks või karistuse kergendamiseks.

Kaebuse esitaja leiab, et tis ta ta hoidis ära ohvrite rohke liiklusõnnetuse. Kaebuse kohaselt sõi autoga x x poole, kui enne x pukseeris auto tema ees teist autot, ohu tuled vilkusid mõlemal. Ristmikul, x

maanteel, keeras puksiir ja pukseeritav auto vasakule sõiduritta (sõidusuund ainult x poole). Tema sõitis enda sõ reas edasi sõidusuunaga x. Järsku hakkas esimene auto tema idu

sõidusuunda tulema ja täiesti juba vasakusse külge. Ta hakkas kiirendama juhtides autot teepeenrale. Jõudes kiirendades ette puksiirautole tõmbas tagumine auto täis tuled peale, pimestades täielikult teda. Paariks sekundiks tõmbas täistuled maha ja siis jälle täiega peale.

Pukseeriv auto tekitas täielikult liiklusohtliku olukorra ja veel õli tulle valades niigi raske liiklusohtliku olukorra, veel raskemaks. Tänu sellele, hakkas kiirendama, kuna ei teadnud mis puksiir autol plaanis on (kas purjus, uimas, haige). Kiirendas kuni oli kiirus u x km/h, vastu sõitis politsei, kes ka fikseeris selle olukorra.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime

Kask oma x.x.x.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja O.J

kaebus rahuldamata ning seda järgmistel põhjustel:

Liiklusseaduse 227 1g 3 alusel on menetlusalust isikut karistatud, kuna menetlusalune isik § juhtis

km/h +/. x us mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega x km/h. Suurim lubatud sõidukiir antud teelõigul km/h. Seega ületas menetlusalune isik kiirust mitte vähem kui x onx

km/h. Nii suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani isik toime enamohtlikku liiklusalase väärteo seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Ohu olukordades tuleb säilitada kaine mõistus ja pigem vähendada kiirust, mitte seda suurendada tekitades topelt ohtu, mida menetlusalune isik tegi. Liiklusseaduse

16 1g §

1 järgi peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumisega hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Menetlusalune isik on korduvalt pannud toime samalaadse id liiklusrikkumised. Tegu on tahtliku rikkumisega. Kaebusest saab välja lugeda seda, et menetlusalune isik tahab leida õigustusi toimepandud rikkumisele ja pääseda kergema karistusega. Kohtuväline menetleja leiab, otsus on motiveeritud ja karistus määratud

4-14-10038

3 (6) õiglaselt. Kohtuväline menetleja arvestanud väärteoasjas tuvastatud asjaolusid: toimepandud teo

tõsidust, ühiskonna ohtlikkust, menetlusaluse isiku suhtumist ja tema eelnevat liiklusalast käitumist on määranud menetlusalusele isikule trahviühikut, mis on üle keskmine rahatrahvi x lubatud trahvimäärast ja vastab teo tõsidusele.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kaebuse esitaja jäi oma kaebuses toodud seisukohtade juurde.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse - lahendamisel. VTMS § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. -

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et O.J kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

VTMS § 227 mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest lg 3 kohaselt

x kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni x trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohus on seisukohal, et esitatud süüdistus on uuritud tõenditega kogumis tõendamist leidnud.

Käesolevas asj süüdistuses toodud suuruses kiirust ületas. as puudub vaidlus selles, et O.J

Kiiruse ületamine on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, mille kohaselt üle õiduk selliselt kiirust tas O.J lubatud kiirust x km/h. Samuti asjaolu, et s O.J

ületas, . Tunnistajate ütluste kohaselt kinnitavad ka politseiametnikest tunnistajad M.V ja M.A kiirust mõõdeti autos ja mõõteseade asus statiivil keskel, mistõttu mõlemad autos armatuurlaua olnud politseiametnikud nägid näitu ja kiirust ületavat O.J sõidukit. Kohus leiab, et kiirus on mõõdetud vastavalt mõõteseadme kasutusjuhendile ja oluline on seegi, et seade on korrektselt taadeldud taatlustunnistuse kohaselt. Lisaks tunnistab ka O.J, et ületas kiirust tahtlikult.

Eeltoodu kohaselt on täidetud kõik nõutavad LS § 227 lg 3 objektiivse koosseisu tunnused O.J poolt kavatsetult.

Kohus on seisukohal, et ka õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

O.J ütluste kohaselt hoidis ta ära kiiruse ületamisega raske liiklusõnnetuse, kuivõrd teist sõidukit pukseerinud auto reastumist tee keskele arvestades, eeldas ta, et see sõiduk pöörab teelt vasakule, kuid tegelikkuses jätkas otsesõitu kaldumisega O.J auto suunas. Nimetatud situatsiooni näitlikustamiseks joonistas O.J ka joonise. O.J ütluste kohaselt vältimaks liiklusõnnetuse teket ta kiirendas ja möödus paremalt poolt tee äärt kasutades , , pukseeritavast ja pukseerivast sõidukist. O.J mööni se läbi võis ka kivisid s, et tema tegevu lennata, kuid ta

tegi seda avarii vältimiseks.

4-14-10038

4 (6)

Kaebuse esitajat ei süüdistata pukseerivast autost möödasõidu nõuete rikkumises, vaid hiljem aset leidnud kiiruse ületamises.

Kuivõrd on sisuliselt väitnud, et ta justkui võ hädakaitseseisundis, kuivõrd O.J is olla ka eeldas, et pukseeriv auto

ehk võib teda rammida, siis kohus ka analüüsib antud olukorda ex ante objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal.

O.J O.J stavalt ütlused tuleb aga paigutada konteksti, s.o va enda poolt koostatud

joonisele, mille kohus avaldas ja ka tunnistajate poolt märkusi tehtud väljavõttele Maa-ameti kaardiserverist. Viimasele tehtud märkuste kohta tunnistajate poolt O.J ja tunnistajate vahel vaidlus puudub.

Kui isegi eeldada in (kahtluse korral kaebealuse kasuks printsiip), et dubio pro reo O.J

subjektiivse arusaama kohaselt puksiir võinuks tema sõidukit nö rammida, siis tunnistajate ütluste ja jooniste kohaselt, oli kiiruse ületamise fikseerimisel ammu ka väidetav ohuolukord juba lõppenud. Mingist vahetust ohust rääkida enam ei saanud. ütluste kohaselt tema O.J autol oli ka väga hea kiirendus.

Samas mingit alust või motiivi, et keegi oleks tahtnud O.J õigusvastaselt ja tahtlikult rünnata ei ole O.J on isegi ütlusi andes möönnud, et võib tuvastatav. -olla pukseeriv auto ei Seega nimetatud arusaamatust ei saa pidada kestvaks näinud teda, sest oli pime aeg. ex ante

ründeks või sellest eeldada jätkuvaid ründeid nn arusaamatuste ahela jätkumist. Samuti ühekordsest ettevaatamatust tegevusest, mis võib isegi hetkeliselt paista ründena, ei saanud ex ante O.J sellest

järeldada kohe tahtlikku või jätkuvat rünnet, see oleks paljasõnaline oletuste jada.

Seega kohtul tuleb asuda seisukohale, et O.J pärast kiirendamist ja väidetavat ohu situatsiooni lõppemist otsitud põhjustel lihtsalt otsustas pimedas kihutama hakata . Kui kaebuse

esitaja oli väidetavast möödasõidu ärritunud, siis arusaamatust tekitanud situatsioonist ikkagi see ei annaks alust kihutada, sest liiklusohutuses on alati kaalul inimelud. Liikluses osalev juht gi peab püüdma jääda ettevaatlikuks, viisakaks, hoolikaks - emotsionaalselt rahulikuks ja vajadusel ilmselt kasvõi auto peatama, et maha rahuneda, mitte ärritumisest kantud tegevusega suurendama liikluses lubamatut agressiivsust.

LS § 14 lg 2 kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

Ühe versiooni kohaselt O.J märkis ka seda, et sisuliselt edasi sõitis ta kiiresti seetõttu, et puksiir tagant pani täistuled peale – ja O.J ei teadnud, mis on pukseerival autol plaanis oletades, kas ta on purjus, uimas, haige, siis justkui sellele oletusele tuginedes hakkas ta kiire km/h. ndama ja kiirus võis olla ca x

Kohus peab sellist väidet äärmiselt laiaks oletuseks ja mitte reaalse ohu tajumiseks enda õigushüvedele Samas möönis O.J ka istungil, et ta tege . likult ei osanud ka olukorda hinnata ja ta lihtsalt kiirendas e ki tegel est ära (istungiprotokoll lk 2), järelikult ei olnud ik põhjus mingi reaalne ohuhirm mõeldav . Üldteada asjaoluna võib ilmselt olla ebamugav sõita, kui tagant paistavad väidetavalt täistuled, kuid tegemist ei ole sellise situatsiooniga, mille alusel oleks põhjendatud kiiruse ületamine, mis seaks määramata arvu liiklejaid ohtu.

Ei ole ka eluliselt usutav, et O.J oleks alust olnud eeldada, et just pukseeriv auto ex ante

koos pukseeri ja taga ajama tava autoga hakkab nt järgi kihutama mingi O.J õigushüve

4-14-10038

5 (6)

ründamiseks, sest esiteks seda ei saanud eeldada juba seetõttu, et kohtus ülekuulatud isikute ütluste järgi t nö tagaajamist mingi faktiliselt ei toimunudki ega saanudki toimuda. Nimelt, ka kohtus ülekuulatud politseinikest tunnistajate ütl ja O.J uste kohaselt ei olnud nn pukseeriv auto O.J auto peatamisel O.J auto nö kannul, vaid läks ikka aega, kui ta politsei autoni jõudis. Samas antud arusaamatust tekitanud ristmikust oldi joonise järgi juba kaugel.

Seega puudus igasugune alus ka objektiivse teo pildi alusel arvata, et pukseeriv koos pukseeritava autoga mingi ohtliku ründe eesmärgil kihutas või ajas taga O.J autot või esinenuks mingi reaalne

uva iseloomuga ohu situatsioon O.J jaoks. või lausa jätk ex ante

Mis puutub aga tagasõitja poolt väidetavat täistuledega sõitmist, siis see ei anna kohtu arvates alust liiklusohtu suurendada x km/h +/- x Samuti oli ka ilmselt km/h sõitmisega. ettevaatamatusest tekkinud

väidetav ohuolukord ristmiku lähedal kindlasti juba lõppenud, selle jätkumine paljasõnaliselt oletuslik ning pelgalt täistulede pealepanemise tõttu ei saa õigustada kiiruse ületamist enda poolt. Kui selliselt on sõitmine häiriv, tulnuks auto peatada ja mitte lasta end emotsioonidest ning pelgalt liiglaialt oletuslikel ja kanda mitte situatsiooni nö üle mõelda, et otsitud põhjustel õigustada oletuslikest asjaoludest õigusvastast rünnet kiiruseületamiseks.

LS § 41 lg 3 p 3 järgi juhib tähele politsei panu valesti tulede kasutajale.

Üldteada asjaoluna liikluses tuleb aeg ajalt ikka ette nt kasvõi etteva või - atamatusest hoolimatusest, et tagant läheneval autol on täistuled peal vm liiklusrikkumisi, kuid see ei anna alust itumiseks teel, kus on veel teisigi liiklejaid oletusteks, et eessõitvale juhile hoolimatuks kä ja tagasõitja soovib teostada õigusvastast rünnet, mille eest elu ja tervise nimel tuleks põgeneda.

LS § 16 (Liikleja kohustused) lg 1 kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

Kohus

viimase subjektiivset arusaama

peab antud O.J väiteid ka väidetava järgi ex ante a

nalüüsides üksnes liialdavate auto käitumine sai ks oletuslikeks, et pukseeriva sellise ohtlikuna O.J-ile paista.

Lisaks näitab ka O.J varasem karistatus , et ta on süstemaatiline kiiruse modus operandi

ületaja, mis kogumis muude asjaoludega viitab siiski sellele, et O.J otsitud põhjustel püüab õigustada kihutamist

O.J , viisaka kihutamine ei ole kooskõlas ettevaatliku ja hoolika juhtimise nõudega. Liialt palju hukkub Eestis inimesi liikluses, et kohus saaks lähtuda teistsugusest seaduse tõlgendusest meie liikluskultuuri ruumis. statistikast (leitav Maanteeameti kodulehelt Liiklusõnnetuste

http://www.mnt.ee/index.php?id=12996) nähtuvalt ja on ka üldteada asjaolu, et eelmine aasta hukkus est. liiklusõnnetustes 78 inim

Kokkuvõtvalt kohus leiab, et , kus juht on mingil põhjusel emotsioonidest olukorras

liigtundlikuks muutunud, tuleb rahunemiseks lihtsalt auto ohutult peatada ja parkida, et mitte sõitmise jätkamisega - kihutamisega suurendad agressiivsust liikluses ehk s.o ohtu enda a

tegevusega võimalikele kolmandatele isikutele – eeskätt teistele liiklejatele. Tõendite kogumi järgi käesoleval juhul ei esine ilmselt õigusvastasust ega ka süüd välistavaid aluseid LS § 16 lg 1 .

kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Arvestades inimelude hindamatust liiklusohutuse vajalikkuse seisukohast, ei ole aktsepteeritav argument rik

kuda seadust ka nt põhjusel, et teised seda teevad (nt sõidavad täistuledega), vastupidine seisukoht tekitaks liikluses täieliku kaose ja konfliktide eskaleerumise.

4-14-10038

6 (6)

Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.).

Süü suurust iseloomustavad tegurid. Kohus on seisukohal, et süü on keskmise O.J suurusega.

Kohtuväline menetleja on arvestanud karistuse mõistmisel ka kahetsust. Kohus ei nõustu, et kohtu asja pinnalt, s.o kaebuse esitaja kohtus ülekuulamise järgi, oleks tegemist just puhtsüdamliku kahetsusega, pigem on siiski kaebuse esitaja ennast õigustav ning selgelt ei ole täiel määral aru saanud, et on toime pannud keelatud teo. Kaebuse arutamisel kohus aga ei raskenda kohtuotsusega isiku olukorda karistuse osas.

Kaebuse esitajat on korduvalt karistatud kiiruse ületamisega seoses. Seetõttu on kaebuse esitaja eripreventsioon täiesti negatiivne. Samas kohus ei saa kohtuvälise menetleja otsuse järgi isiku olukorda raskendada nt lisakaristuse kohaldamiseks.

Arvestades eeltoodut, rahatrahvi sanktsiooni raame ja asjaolu, et lisakaristust ei ole kohaldatud, on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus on igati põhjendatud ja seaduslik.

Välja tuleb KrMS § 180 lg 1 ja § 178 lg 1 p 2 alusel O.J-ilt mõista menetlusk uluna tunnistaja M. V kohtuistungile ilm eurot. umisega tekkinud sõidukulu x

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Nummert Kohtunik