2-15-4573/2 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-15-4573 1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 27. märts 2015 Tsiviilasja number 2-15-4573 Tsiviilasi V K ja E R hagiavaldus V S vastu võla nõudes Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: 1) V K (isikukood xxxx, e-post: xxxx), xxxx; 2) E R (isikukood 46403275226, e-post: xxxx), xxxx; Kostja: V S (isikukood xxxx, elukoht: xxxx). Resolutsioon

1. Keelduda V K ja E R hagi V S vastu võla nõudes menetlusse võtmisest.

2. Saata kohtumäärus hagejatele teadmiseks.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD 1. 24. märtsil 2015 saabus Viru Maakohtusse V K ja E R hagiavaldus V S vastu võla nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt kostjale kuulub omandiõiguse alusel korteriomandina eluruum nr xxxx, aadressil xxxx, registriosa nr xxxx. Seisuga 15.03.2015 on kostjale kuuluval korteri nr xxxx tekkinud võlgnevus 1 724.47 eurot, s.h korteri ostmisel üle võetud võlg 895.67 eurot, keskkütte eest 597.75 eurot, veeja kanalisatsiooni teenuse eest 55,70 eurot, maja hoolduse ja remondi eest 117.60 eurot,

2-15-4573 2 (3)

prügiveo eest 7.04 eurot, koridori elektri eest 5.91 eurot ja teenuse (administratiivkulu) eest 44.80 eurot.

3. Hagejad on elamu xxxx majavalitsejad.

4. Hagejad palusid vastavalt KOS § 8 lg 1, § 9, § 13, § 15 lg 1, lg 3, lg 5, lg 6, § 22 lg 1, VÕS 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 välja mõista kostjalt hagejate kasu1 724.47 eurot. Hagejad teatasid, et nende õigus esitada hagi kostusse tuleneb KOS § 21 lg 2 p 1 ja p 5.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 alusel kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 4 lg 1 tulenevalt kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Seaduses sätestatud juhul menetleb kohus tsiviilasja omal algatusel.

7. TsMS § 372 lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus 8. TsMS § 371 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 9. Hagejad on elamu xxxx valitsejad. KOS § 21 lg 2 p 5 kohaselt valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Riigikohtu 09.02.2011 otsuse 3-2-1-146-10 punkti 10 kohaselt tulenevalt KOS § 21 lg 2 pdest 1 ja 5 on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Kolleegium leiab, et nimetatud sätete alusel on valitseja seega õigustatud korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõudma nõudeid ja esitama neid kohtus kõigi korteriomanike, mitte enda nimel, olles seejuures kõigi korteriomanike esindaja. Sellest tuleneb mh, et ka siis, kui korteriomanik vaidlustab tasumisele kuuluvate kaasomandi majandamise kulutuste suuruse, on see suunatud teiste korteriomanike, mitte valitseja vastu. 10. Eeltoodust tulenevalt hagejateks saavad olla kõik korteriomanikud ning nende esindajateks valitsejad. Käesoleval juhul kohus ei saa korteriomanikult valitsejate kasuks midagi välja mõista, sest teiselt korteriomanikult võlgnevuse väljamõistmist saab nõuda vaid korteriomanikud ühiselt. Kuna hagi on esitatud valitsejate poolt ja hagis nõutakse valitsejate kasuks võlgnevuse väljamõistmist, siis hagi ei ole esitatud õigustatud isikute poolt. Kohtul ei ole võimalik TsMS § 209 alusel hagejaid korteriomanikega asendada, sest esiteks, ei ole hagi menetlusse võetud, mistõttu ei saa menetluse kestel õigusjärglust tekkida ja teiseks, ei ole teada, kellega hagejaid (valitsejaid) tuleks asendada ja

2-15-4573 3 (3)

keda valitsejate asemel menetlusse hagejatena lubada. Korteriomanikel on õigus esitada kostja vastu uus hagi, märkides seejuures kõik omanikud hagejatena ja majavalitsejad hagejate esindajatena. Nõude sisuks saab olema võlgnevuse väljamõistmine korteriomanike kasuks nende esindaja (valitsejate) arveldusarvele. Hagi rahuldamisel ja nõude sundtäitmisel saavad võlausaldajateks kõik korteriomanikud, keda esindavad valitsejad ja võlgnikuks kostja, kellelt korteriomanike kasuks võlgnevus on välja mõistetud. 11. Hagiavalduses toodud kostjalt tema poolt korteriomandi ostmisel võetud võlgnevuse 895.67 eurot väljamõistmisega seoses peab kohus vajalikuks selgitada, et KOS § 13 lg 4 kohaselt korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Seega 895.67 eurot kostjalt väljamõistmine on võimalik, kui kostja omandatud korteriomandi väärtus on sellest suurem. Korteriomanikel ei ole keelatud esitada hagi 895.67 eurot saamiseks endise omaniku või solidaarselt endise omaniku ja kostja vastu 12. Hagejad on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 125 eurot. Käesoleva asja hagi hinnaks on 1 724.47 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõivu 225 eurot. Seega on hagejad tasunud riigilõivu 100 eurot vähem. Kohus selgitab, et hagejatel on õigus nõuda tasutud riigilõivu tagastamist kuivõrd kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus selgitab hagejatele, et TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel hagejatel on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist sama paragrahvi lg 6 sätestatud tähtaja jooksul (kahe aasta jooksul selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti).

13. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

14. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 463 lg 1, § 465, § 372 lg 5, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov Kohtunik