3-14-51904/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51904 Otsuse kuupäev 27. märts 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi AS VMT Ehitus kaebus Maksuja Tolliameti 29.07.2014. a maksuotsuse nr 12.2-3/14822-45 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev kohtuistung 3. märts 2015 Menetlusosalised Kaebaja – AS VMT Ehitus, esindajad Villu Maamägi, vandeadvokaat Marko Saag Vastustaja – Maksuja Tolliamet, esindaja Karin Kask

Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27. aprill 2015. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Maksuja Tolliamet kontrollis AS VMT Ehitus käibeja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil jaanuar kuni märts 2013.

2. Maksuja Tolliameti 29.07.2014. a maksuotsusega nr 12.2-3/14822-45 suurendati AS VMT Ehitus maksukohustust kokku 12 500,95 euro võrra, millest käibemaksukohustust 5240 euro võrra ja tulumaksukohustust 7260,95 euro võrra. Maksuhalduri hinnangul ei osutanud AFX Grupp OÜ 31.03.2013. a arvel nr 207 (31440 eurot, sh käibemaks 5240 eurot, toimiku lk 84) näidatud teenust ning tehing on näiline, varjamaks tegelikku tehingut Plaga Grupp OÜ-ga, kes ei olnud teenuse osutamise ajal käibemaksukohustuslane. AFX Grupp OÜ tegi omakorda ülekande summas 4125 eurot tegelikule tööde teostajale Plaga Grupp OÜ, mida maksuhaldur loeb ettevõtlusega seotud väljamakseks. AS VMT Ehitus on nimetatud AFX Grupp OÜ arvelt deklareerinud alusetult sisendkäibemaksu 5240 eurot ning jätnud deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud väljamakselt arvestatud tulumaksu 7260,95 eurot (27 315*21/79).

2

Kaebuse esitaja põhjendused

3. AS VMT Ehitus palub 28.08.2014 Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses Maksuja Tolliameti 29.07.2014. a maksuotsuse nr 12.2-3/14822-45 tühistamist järgmistel põhjustel:

3.1. Ebaõige on maksuhalduri käsitlus, et kaebajale ei ole teenust müünud mitte AFX Grupp OÜ, vaid tegelik tehing on aset leidnud Plaga Grupp OÜ-ga. Kaebaja on suhelnud üksnes AFX Grupp OÜ esindajaga, sõlminud lepingu AFX Grupp OÜ-ga, tuvastanud selgelt tehingu teise poole ja täitnud hoolsuskohustuse. Puudub õiguslik alus väitmaks, et kaebajal oleks puudunud õigussuhe AFX Grupp OÜ-ga kui teenuse edasimüüjaga. Kuigi kaebaja oli teadlik sellest, et AFX Grupp OÜ on nimetatud asjas peatöövõtja ning kasutab ka alltöövõtjaid, ei anna see alust peatöövõtja nn väljalülitamiseks tehingutest. Puudub vaidlus, et kaebaja on arvel märgitud teenused kätte saanud. Maksuotsuses ei ole viidatud, et kaebaja ja AFX Grupp OÜ vahel esineks pettusele viitav seos või oleks kaebaja osalenud kuidagi maksupettuses, ning väidetud ei ole, et kaebaja teadis, et tehingu teine pool ei ole tegelik müüja või kaebaja oleks pidanud seda teadma. Teadmine, et AFX Grupp OÜ on peatöövõtja, kes kasutab teenuse osutamisel alltöövõtjaid, ei saa muuta pooltevahelist õigussuhet olematuks ning AFX Grupp OÜ poolt väljastatud arvet nõuetele mittevastavaks.

3.2. Kaebaja ja AFX Grupp OÜ vahel toimunud tehingu ümberkvalifitseerimine näilikuks on õigusvastane, kuna puuduvad näilikule tehingule omased tunnused ning tehingu näilikuks kvalifitseerimisel ei ole järgitud menetlusreegleid. Maksuhaldur ei ole selgitanud saadavat maksueelist ega tuvastatud lepingupoolte tahtlust saada maksueelist ning tehingul puudub teistsugune majanduslik sisu, kui see, millena pooled on seda käsitlenud.

3.3. Kaebajale täiendava tulumaksukohustuse määramine ei ole õiguspärane, kuna ei ole tõendatud, et kaebaja ei saanud teenuseid AFX Grupp OÜ-lt. Seega tuleb tulumaksu määramisel lähtuda eeldusest, et kaebaja on soetanud teenused AFX Grupp OÜ-lt ning ei ole võimalik öelda, et teenust osutasid tundmatud kolmandad isikud. Kaebaja poolt AFX Grupp OÜ-lt soetatud teenuste eest tehtud väljamakset ei saa käsitleda ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Kaebajal on ka olemas nõuetele vastavad raamatupidamisarvestuse algdokumendid, millest nähtub majandustehingu sisu ja tehingu tegelik teine pool. Maksuhalduril puudub õigus korrigeerida tehingu hinda, kui tegemist ei ole seotud isikutega.

3.4. Maksuotsus on motiveerimata ja vastuolus maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg 3 p-ga 5 ja § 95 lg-ga 2. Maksuotsus on sisustatud valdavas osas etteheidetega seoses AFX Grupp OÜ tehingutega Plaga Grupp OÜ-ga, Seinatööd OÜ-ga ja Priim OÜ-ga, kuigi kaebajal puudub nimetatud ühingutega igasugune seos. Maksuotsuses on tuginetud asjakohatutele faktilistele asjaoludele, puudub faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline sidumine ning ei ole piisavalt motiveeritud tõendite (tehingu toimumist kinnitavad nt leping, akt, arve, tasumine, poolte kinnitused, jne) arvestamata jätmist maksusumma määramisel. Kuna tõendeid ei ole hinnatud tervikuna ja kogumis, siis on tehtud järeldused ekslikud.

Vastustaja vastuväited

4. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks.

3

4.1. Kaebaja väited tehingute toimumisest AFX Grupp OÜ-ga tuginevad ainult formaalsete dokumentide olemasolule. Üksnes vormiliselt nõuetekohaste dokumentide olemasolu ei tõenda tehingute toimumist arvel näidatud poolte vahel. Maksuhaldur ei tuginenud järelduste tegemisel ainult sellele, et AFX Grupp OÜ-l puudusid endal töötajad ja ta on ostnud kaebajale edasimüüdud teenuse sisse ainult Plaga Grupp OÜ-lt. Maksuhaldur analüüsis põhjalikult ka väidetava teenuseosutajaga AFX Grupp OÜ kui ka väidetavate alltöövõtjatega seonduvaid asjaolusid samuti tööde teostamise asjaolusid: - AFX Grupp OÜ ei ole deklareerinud vaidlusalusel arvel näidatud tööde toimumise perioodil (veebruar-märts 2013) töötajatele makstud töötasu, lisaks puudub äriühingul registreering majandustegevuse registris; - Maksuhaldur tuvastas kontrolli käigus, et AS VMT Ehitus objektil tegid töid kaks inimest (D. Snegirjov ja K. Jürgen) Plaga Grupp OÜ-st ning et nimetatud isikud on varasemalt töötanud AS-is VMT Ehitus; - Plaga Grupp OÜ esindaja D. Snegirjovi 21.06.2014 kirjaliku vastuse kohaselt tegi Plaga Grupp OÜ teraskarkassi eelmontaaži, müraisolatsiooni valmistamise ja platvormide koostamise töid. Sama tööde loetelu on AS VMT Ehitus poolt koostatud AFX Grupp OÜ aktil nr 2013/02, kuid tööde maksumus (koos käibemaksuga) on märkimisväärselt suurem (31 440 eurot); - Kuigi AFX Grupp OÜ on väitnud, et lisaks Plaga Grupp OÜ-le tegi AS-ile VMT Ehitus tööd ka Seinatööd OÜ, ei ole viimase osalemine alltöövõtjana millegagi tõendatud; - Kuivõrd AFX Grupp OÜ ega Seinatööd OÜ mingeid töid ei teinud ning materjalid olid AS VMT Ehitus enda muretsetud, seisnes kogu väidetavalt AFX Grupp OÜ poolt osutatud teenus Plaga Grupp OÜ tehtud ehitustöödes. Plaga Grupp OÜ esitas tööde eest AFX Grupp OÜ-le arve summas 4125 eurot. AFX Grupp OÜ esitas sisuliselt samade tööde edasimüügil AS-ile VMT Ehitus arve märkimisväärselt suuremas summas. - Arvestades, et AS VMT Ehitus on alates 1997. a tegelenud elamute ja mitteeluhoonete ehitusega, ei ole usutav, et äriühing ei olnud teadlik ehitustööde tegelikest hindadest ja oli nõus maksma töö tegelikust maksumusest 7 korda suuremat hinda (31 440 / 4125 = 7,62). Samuti puudus AS-il VMT Ehitus vajadus vahendaja kasutamiseks, kuivõrd töid tegelikult teinud isikud olid talle tuttavad.

4.2. Maksuhaldur on põhjendatult lugenud AS VMT Ehitus ja AFX Grupp OÜ vahelise tehingu näilikuks ning AS VMT Ehitus ja Plaga Grupp OÜ vahelise tehingu tegelikult toimunud tehinguks. Maksuotsusest nähtub selgelt, et kajastades oma maksuarvestuses tegelikult mittetoimunud tehingut AFX Grupp OÜ-ga, oli AS VMT Ehitus sooviks varjata tehingut Plaga Grupp OÜ-ga ning kaebaja sai maksueelise tänu sisendkäibemaksu alusetule tagastusele ja raha maksuvabale ettevõttest väljaviimisele.

4.3. Maksuhaldur on kaebaja tulumaksukohustuse väljaselgitamisel toiminud õiguspäraselt. Maksuhaldur ei ole korrigeerinud poolte vahel toimunud tehingu hinda, vaid on maksustanud üksnes ettevõtlusest välja viidud raha, mille kasutamise seotus ettevõtlusega ei ole tõendatud. MKS § 83 lg-le 4 tuginedes on maksuhaldur jätnud maksukohustuse kindlakstegemisel arvestamata näiliku tehingu. AFX Grupp OÜ arve nr 207 on tehingu majandusliku sisu puudumise tõttu loetud mittenõuetekohaseks algdokumendiks, mistõttu selle arve alusel tehtud väljamakselt (31 440 eurot) tuleks arvestada tulumaks vastavalt TuMS § 51 lg 2 p 3. Maksuhaldur on kontrolli käigus tuvastanud tegelikult teenust osutanud isiku ning lugenud AS VMT Ehitus ettevõtlusega seotuks tegeliku teenuse maksumuse (4125 eurot). Seega luges maksuhaldur AS VMT Ehitus ettevõtlusega mitteseotuks väljamakse summas 27 315 eurot (31 440 – 4125).

4

4.4. Maksuotsus on piisavalt motiveeritud ning maksuhalduri järeldused arusaadavad. Maksuhaldur on maksuotsuses ja kontrollaktis esitanud tõendid ja tuvastatud asjaolud, mille põhjal on maksuhaldur asunud seisukohale AS-il VMT Ehitus tehingu mittetoimumisest AFX Grupp OÜ-ga ning tegeliku tehingu toimumisest Plaga Grupp OÜ-ga.

Kohtu seisukoht

5. AS VMT Ehitus vaidlustab maksuotsust osas, millega suurendati tema 2013 märtsikuu käibemaksukohustust 5240 euro võrra ning suurendati 2013 maikuu tulumaksukohustust 7260,90 euro võrra. Täiendava maksukohustuse aluseks on AFG Grupp OÜ 31.03.2013 arve nr 207 ning selle alusel kaebaja poolt tehtud väljamakse summas 31 440 eurot. Maksuhaldur leidis, et arvel nr 207 näidatud tehingut AFX Grupp OÜ-ga kaebajal tegelikult ei toimunud, tehing on näiline, varjamaks tegelikku tehingut Plaga Grupp OÜ-ga. Maksuhaldur on nii maksuotsuses kui järgnevas kohtumenetluses seisukohal, et väljamakset tervikuna ei saa ettevõtlusega seotuks lugeda, kuna arvel märgitud töid tegelikult arve esitanud AFX Grupp OÜ ei teinud, töid teostas hoopis Plaga Grupp OÜ, kellele AFX Grupp poolt tasutud 4125 eurot saab lugeda tegelikuks tööde eest tasutud summaks ja ettevõtlusega seotud kuluks. Kaebaja vaidleb maksuhalduri seisukohtadele vastu.

6. Käibemaksuseaduse § 29 lg-s 1 ja lg 3 p-s 1 sätestatu lubab sisendkäibemaksuna maha arvata ainult teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluva käibemaksu. Sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused sisalduvad käibemaksuseaduse §-s 31, mille esimene lõige sätestab, et see arvatakse maha sama seaduse § 37 nõuetele vastava arve alusel. Käibemaksu puhul on oluline tuvastada tehingu teine pool, sest kui kauba või teenuse müüja ei ole käibemaksukohuslane, siis pole ostjal õigust käibemaksu maha arvata. 7. Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja uurinud esitatud tõendeid, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja poolt esitatud tõendid ei veena kohut, et maksuhaldur on kogutud tõendite alusel teinud ebaõige otsuse. Kohus leiab, et vastustaja järeldus, et AFX Grupp arvel märgitud töid tegi tegelikult Plaga Grupp OÜ ning arve esitamine AFX Grupp OÜ vahendusel toimus ainult maksueelise saamise eesmärgil, on õige. Sellisele järeldusele on jõutud mitte ühe tuvastatud asjaolu alusel, vaid s tõendeid kogumis analüüsides.

8. Kohus ei pea õigeks vastustaja väiteid, nagu ei oleks maksuotsuses märgitud, et kaebaja teadis, et tehingu teine pool ei ole tegelik müüja või kaebaja oleks pidanud seda teadma. Maksuotsuses on maksuhaldur märkinud: „Kontrollimise käigus tuvastati, et AFX Grupp OÜ ei teinud 31.03.2013 arvel nr 207 näidatud töid. Arvele nr 207 märgitud teenuse osutaja ei ole tegelik müüja, AFX Grupp OÜ-ga pole tehingut toimunud ja AS VMT Ehitus teadis seda (kontrollakt lk 7 AS VMT Ehitus 07.06.2013 ja 10.06.2013 seletused, tlk.39). Kontrollimisel selgus tegelik teenuse osutaja ning seeläbi ka varjatud tehing.“ (maksuotsuse lk 7, tlk.9). Seega on vastustaja nii kontrollaktis kui maksuotsuses märkinud, et kaebaja teadis kes oli tehingu tegelik teine pool, ehk tegelik müüja. Kui ostja teadis tehingu tegelikke asjaolusid ja müüja isikut, siis pole asjasse puutuvad väited hoolsuskohustusnõuete täitmise osas. Kui isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust vähendavana, on tegemist ostja pahausksusega.

5

9. Kohus nõustub vastustajaga, et maksumenetluses kogutud tõendid tehingu faktiliste asjaolude osas tõendavad usutavalt maksuhalduri seisukohta, et tegelikult arvel nr 207 näidatud tehingut kaebaja ja AFX Grupp OÜ vahel ei toimunud ning AFX Grupp arve on fiktiivne, koostatud eesmärgiga varjata tehingut Plaga Grupp OÜ-ga.

9.1. AFX Grupp poolt kaebajale 31.03.2013 koostatud arve nr 207 (tlk.84) järgi tuli kaebajal tasuda AFX Grupp OÜ-le 31 440,00 eurot vastavalt aktile nr 2013/02. Teostatud tööde akti nr 2013/02 järgi oli töödeks teraskarkassi eelmontaaž 12000,0 eurot, müraisolatsiooni valmistus 8 000,0 eurot ja platvormide koostamine 6 200,0 eurot, kokku 31 440,0 eurot (tlk.170). Tööde tegemise osas kirjalikku lepingut ei sõlmitud, kuigi kaebaja on kaebuses märkinud, et maksuhaldur ei ole kaebaja poolt esitatud lepingut arvestanud (kaebuse p 2.8.3.) Maksumenetluses on kindlaks tehtud, et AFX Grupp OÜ-l endal töötajad puudusid, äriühing arvel nr 207 näidatud tööde tegemise perioodil (veebruar-märts 2013) töötajatele töötasu maksmist ei deklareerinud, samuti puudus äriühingul registreering majandustegevuse registris. Seega ei saa olla tõene kaebaja juhatuse liikme maksuhaldurile 07.06.2013 antud vastuses esitatud seisukoht, et kontrolliti AFX Grupp OÜ võimelisust teenuse osutamiseks ning veenduti, et viimasel on olemas töötajad ja ka töövahendid (tlk.55). Kui kaebaja soovis sõlmida teenuse saamiseks lepingu AFX Grupp OÜ-ga ja tegelikult kontrollis ka viimase võimet teenust osutada, siis oleks ka selgunud, et sellel töötajad puudusid, ning äris mõistlikult käituval isikul oleks tekkinud ka kahtlus, kas see äriühing on üldse võimeline vajalikke teenuseid osutama.

9.2 Kaebaja on seisukohal, et tema suhtles ainult AFX Grupp OÜ-ga ja tellis temalt teenuse ning et AFX Grupp OÜ-l ei olnud keelatud alltöövõtjaid kasutada ja nad olid teadlikud AFX Grupp OÜ poolt alltöövõtjate kasutamises. Samas nähtub VMT Ehitus AS 14.05.2013 vastusest maksuhaldurile, et nad ei ole andnud lubasid alltöövõtjatele kasutada alltöövõtjaid (tlk.51 pöördel). Antud juhul täitis kaebaja Andritz Oy PE UK poolt tellitud tööd, ning seega oli AFX Grupp OÜ juba alltöövõtja. Kirjalikku lepingut AFX Grupp OÜ-ga ei sõlmitud, kuigi toimiku materjalide järgi varasemalt selle äriühinguga kaebajal sidemed puudusid (tlk.87). Siin on kaebaja esindaja seisukohtades vastuolu, kuna kaebaja esindaja kohtuistungil märkis, et kirjalikku lepingut ei sõlmita, kui majja tuleb inimene, keda on ka varem kasutatud.

9.3 Maksuhaldur on kontrollimise käigus teinud kindlaks et arvel näidatud töid tehti 2 isiku poolt (Daniel Snegirjov ja Kuldar Jürgen), kes olid Plaga Grupp OÜ töötajad, Daniel Snegirjov seejuures oli ka Plaga Grupp OÜ juhatuse liige. Ka kaebaja juhatuse liige Villu Maamägi on märgitud 6.07.2013 vastuses väitnud, et arvel nr 207 näidatud tööde teostamiseks kasutati kahte töötajat. Nimetatud töötajad olid varasemalt töötanud AS-s VMT Ehitus, seega kaebajale tuttavad isikud. D. Snegirjovi seletuse kohaselt kontrollis tehtud tööd üle Indrek Jõgisoo (tlk.73), kes oli aga mitte Plaga Grupp OÜ töötaja, vaid VMT Ehitus AS ehitusdirektor. D. Snegirjovi vastuse kohaselt AFX Grupp OÜ juhatuse liige A. Fomitsev tööde juures ei viibinud ega mingeid ülesandeid seoses selle objektiga ei täitnud. Seega suhtles kaebaja ehitusdirektor otse Plaga Grupp OÜ-ga, selle juhatuse liikmega, mitte aga AFX Grupp juhatuse liikmega. Samuti kontrollis tööde tegemist. See asjaolu on üheks tõendiks kinnitamaks, et tegelikult telliti teenus Plaga Grupp OÜ-lt, kes oli ka tööde tegelik tegija, AFX Grupp osalust kaebaja tellimuse täitmisel siit ei nähtu.

9.4 Lisaks kattuvad ka VMT Ehitus AS ja AFX Grupp OÜ poolt allkirjastatud aktil nr 2013/02 (tlk.170) märgitud tehtud tööde loetelu Plaga Grupp OÜ esindaja poolt 21.06.2014 seletuses

6 märgitud tehtud tööde loeteluga. Millal akt koostatud on, ei ole aktil märgitud. Kuigi tehtud tööde loetelu on sama, on kaebaja tasunud tehtud tööde eest AFX Grupp AS-le summa 31 440,0 eurot, AFX Grupp OÜ aga väidetavale alltöövõtjale Plaga Grupp OÜ-le summas 4125,0 eurot. Et tööde tegemisel oleks osalenud rohkem töötajaid, kas AFX Grupp OÜ või Seinatööd OÜ töötaid, kinnitust maksumenetluses ega hilisemas menetluses ei ole leidnud. Nimelt on AFX Grupp OÜ väitnud, et tema alltöövõtjana tegi töid lisaks Plaga Grupp OÜ-le ka Seinatööd OÜ. Kuna kõik asjaosalised on maksumenetluses kinnitanud, et töid tegid 2 töötajat, ja need olid Plaga Grupp OÜ töötajad, siis ei saanud kuidagi alltöövõtjana osaleda samades töödes Seinatööd OÜ. Kuna ka materjalid tööde teostamiseks andis kaebaja, sai kogu teenus seisneda ainult Plaga Grupp OÜ poolt osutatud teenuses.

10. Kohus leiab, et maksuhaldur on kogutud tõendite alusel asunud õiguspärasele järeldusele, et tegelik teenuse osutaja kaebajale oli Plaga Grupp OÜ. Kuna viimane aga ei olnud käibemaksukohustuslane, vormistati vahelüli, so AFX Grupp OÜ abil arve, et tekiks sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalus. Vastustaja poolt analüüsitud asjaolude pinnalt kohus nõustub vastustajaga, et millegagi ei ole põhjendatud kaebaja poolt teenuse tellimine AFX Grupp OÜ-lt, kellel endal töötajad puudusid, samas kui tegelikuks tööde tegijateks olid kaebajale teada isikud, kes olid AS VMT Ehitus endised töötajad. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et eluliselt ei ole usutav, et kogemustega äriühing on nõus maksma tööde tegelikust maksumusest 7 korda suurema summa . Need asjaolud annavad samuti alust täiendavalt kahtluseks, et AS VMT Ehitus oli teadlik tööde tegelikust teostajast ning kasutas teadlikult AFX Grupp OÜ rekvisiitidega arvet oma maksuarvestuses. Kaebaja selgitused ei anna alust maksuhalduri seisukoha ja järelduste ebaõigeks lugemiseks.

11. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites nr 3-3-1-34-06, nr 3-3-1-97-07, nr 3-3-1- 32-09 ja nr 3-3-1-60-11 märkinud, et käibemaksu puhul on müüja või teenuse osutaja isiku tuvastamine oluline seepärast, et ainult käibemaksukohustuslasel on õigus lisada arvel kauba või teenuse hinnale käibemaks. Sisendkäibemaksu mahaarvamine või tagasi taotlemine võib olla alusetu näiteks siis, kui ostja ei näita üles äris nõutavat või tavapärast hoolsust või kui on tõendatud hooletusest tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud. Ostja pahausksuse tõenduseks on asjaolu, et ta teadis või pidi teadma, et müüja ei saa olla tegelikuks kauba müüjaks või teenuse osutajaks, hoolsusnõuete eiramine toob maksukohustuslasele kaasa riski, et ta ei suuda oma hooletuse tõttu tehingute toimumist tõendada. Riigikohtu lahendi nr 3-3-50-03 seisukohtadest tulenevalt peab ostja põhjendatud kahtluse korral esitama täiendavad tõendid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud ning kui ta täiendavaid tõendeid ei esita, puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus.

12. Antud juhul viitavad maksumenetluses kogutud dokumentaalsed tõendid ja seletused kogumis hinnatuna piisavalt selgelt ja usutavalt sellele, et arvel nr 207 kajastatud detailide ja konstruktsioonide valmistaja ja teenuse müüja oli Plaga Grupp OÜ, mitte AFX Grupp OÜ ning AFX Grupp nimel vormistati üksnes sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamiseks, kuna Plaga Grupp OÜ ei olnud käibemaksukohustuslane. Kuna see kõik ei saanud kaebaja vastutaval isikul teadmata olla, on eeltoodud Riigikohtu seisukohad täies ulatuses rakendatavad ka käesoleva kaebuse lahendamisel. 13. Kaebaja on suures osas oma kaebuses teinud etteheiteid maksuhaldurile kaebaja ja AFX Grupp OÜ vahel toimunud tehingu kvalifitseerimisel näilikuks tehinguks. Kohus kaebaja

7 seisukohaga ei nõustu. Maksuotsuses on selgelt välja toodud, millest tulenevalt ja millistest asjaoludest lähtuvalt jõudis maksuhaldur järeldusele, et AS VMT Ehitus ja AFX Grupp OÜ vaheline tehing on näiline ning milles seisnes kaebaja maksueelis. Maksuhaldur on nii kontrollaktis kui maksuotsuses selgitanud, et AFX Grupp OÜ nimel väljastatud arvel näidatud käibemaksu kajastamine käibemaksudeklaratsioonis võimaldas kaebajal saada tagasi sisendkäibemaksu, mida Plaga Grupp OÜ arve puhul ei oleks olnud võimalik saada. Lisaks tegi kaebaja AFX Grupp OÜ arve alusel väljamakse summas 31 440 eurot, mis võimaldas raha maksuvabalt ettevõttest välja viia. On loomulik, et näilike tehingute puhul püüavad asjaosalised jätta muljet reaalsetest tehingutest poolte vahel ning tegelikke asjaolusid varjata. MKS § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Kuna maksuhaldur on tõendanud, et AS VMT Ehitus tahe oli varjata tehingut Plaga Grupp OÜ-ga ning teades, et teenuse osutajaks ei ole arvel näidatud AFX Grupp OÜ, puudus kaebajal ka õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Maksuhaldur on nõuetekohaselt hinnanud kõiki vaidlusaluses maksumenetluses kogutud/esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. 14. Tulumaksuseaduse § 51 lg 1 ja 2 p 3 kohaselt kuuluvad tulumaksuga maksustamisele väljamaksed, millised ei ole seotud maksumaksja ettevõtlusega või milliste kohta puudub kehtestatud nõuetele vastav algdokument. Kohtulahendis nr 3-3-1-47-06 on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et eelnimetatud tulumaksuseaduse sätteid tuleb kohaldada ning maksuhalduri poolt tulumaksu määramine on õige, kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga. Kuna kaebaja ei saanud tegelikult teenust arvel nr 207 näidatud isikult, st AFX Grupp OÜ-lt ja arvel märgitud summas, kaebaja oli sellest teadlik, luges maksuhaldur õiguspäraselt arve mittenõuetekohaseks. Maksuhaldur ei maksustanud tulumaksuga mitte kogu arvel näidatud ja kaebaja poolt teostatud väljamakset summas 31 440 eurot, vaid võttis arvesse maksuhalduri poolt kindlaks tehtud tegelikule tööde teostajale tehtud väljamakset. 15. Neil asjaoludel tuleb kaebus jätta rahuldamata. HKMS § 165, mis käsitleb kohtuotsuse põhjendavat osa, lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses eitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendustega nõustumisele.

16. Antud juhul kohus jagab kõiki vastustaja seisukohti, kohus nõustub vastustaja maksuotsuses toodud põhjenduste ja järeldustega, samuti vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud kaebuse kohta esitatud vastuses ja kohtuistungil antud seletuses. Neil asjaoludel kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomikast kantud põhimõtet ja piirdub VTM Ehitus AS kaebuse rahuldamata jätmisel eeltooduga.

17. Kaebaja on esitanud taotluse menetluskulude summas 2115 eurot, sellest riigilõiv 375 eurot ja õigusabi kulud summas 1740 eurot, vastustajalt välja mõistmiseks. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik

8