3-14-52995/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-52995 Otsuse kuupäev 27. märts 2015 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Palu Tootmine OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 3. novembri 2014. a maksuotsuse nr 12.2-3/020894-10 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja Palu Tootmine OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh Vastustaja Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Hiie Lekko Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Palu Tootmine OÜ kaebus rahuldamata. 2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27. aprillil 2015.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) tegi 3. novembril 2014 Palu Tootmine OÜ-le (edaspidi kaebaja) maksuotsuse nr 12.2-3/020894-10, millega vähendas kaebaja sisendkäibemaksu

3-14-52995 2

12 211 euro ja 96 sendi võrra (I kd, tl 8-22). MTA tuvastas kaebaja raamatupidamisdokumentide kontrollimisel, et Influence Of Sound OÜ ja Alga OÜ nimel väljastatud arvete raamatupidamises kajastamisega, on kaebaja 2013. a juulikuus arvestanud sisendkäibemaksu 6680 eurot ja 2013. a oktoobrikuus sisendkäibemaksu 5531 eurot ja 96 senti, milleks õiguslik alus käibemaksuseadusest (KMS) tulenevalt puudus. MTA on kontrolli käigus kogutud tõendeid ja asjaolusid kogumis hinnates jõudnud seisukohale, et kaebaja ei ole Influence Of Sound OÜ rekvisiitidega arvete nr 2013-09/49, nr 2013-07/19-07 ja nr 2013-07/22-01 alusel Influence Of Sound OÜ-lt kaupu soetanud. Samuti ei ole kaebaja Alga OÜ nimel väljastatud saateleht/arvete nr AL20/131002, nr AL20/131008, nr AL20/131014 alusel kaupu soetanud. Maksuhaldur põhjendab seda seisukohta kokkuvõttes järgmiste asjaoludega.

1.1. Kaebaja selgitused kaupade soetamise kohta on vastuolulised – kes kellega ja millal kontakteerus, mil viisil toimus arvete ja lepingu kättetoimetamine. Reaalselt toimunud tehingute korral annavad isikud tehingute kohta samaseid selgitusi. Käesoleval juhul on kaebaja juhatuse liikme Zoja Palu ning esindaja Vjatšeslav Palu seletused omavahel vastuolus. 1.2. Kauba müüja kohta puuduvad konkreetsed, usaldusväärsed ja kontrollitud andmed. Kauba müüja kohta andmete puudumine viitab omakorda ostja teadlikkusele tehingute mittetoimumisest. Väidetavalt soetatud kauba kogumaksumus oli suhteliselt suur. Tavapäraselt peetakse müüja tausta kontrollimist ja kontaktide säilitamist tähtsaks seoses võimalike pretensioonide esitamisega kauba kvaliteedi ning varjatud puuduste osas. Seda ei tehta ainult siis, kui ostja on teadlik, et kauba soetamine ei toimu arvel näidatud isikult. 1.3. Kaebaja esindaja (ei juhatuse liige, V. Palu ega ka Veniamin Võlegžanin) ei tuvastanud Influence Of Sound OÜ juhatuse liikme isikut ega väidetavalt kaubaga koos arved, akti, lepingu toonud isiku õigust esindada osaühingut Influence Of Sound. V.Võlegžanini seletusest nähtub, et väidetava kauba toojaks ei olnud Influence Of Sound OÜ juhatuse liige R.L., samas on ta mingile paberile (millisele, ei tea ta isegi) kirjutanud R.L.andmed. Need andmed sai V. Võlegžanin kauba toonud isiku käest. 1.4. V. Võlegžanin ei ole allkirjastanud ja täiendanud kauba tooja andmetega dokumenti, mis peaks kajastama kauba üleandmist-vastuvõtmist, vaid on väidetavalt kirjutanud R.L.andmed arvetele, mis on esitatud kauba tooja poolt raamatupidajale. Nendest asjaoludest tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et V. Võlegžanin ei võtnud vastu Influence Of Sound OÜ esindajalt kaupa ja ei kirjutanud kauba vastuvõtmisel Influence Of Sound OÜ arvete pöördele kauba toonud isiku andmeid ning R.L.andmed on V. Võlegžanini poolt kirjutatud valgele paberile või kaebaja esindaja käest saadud Influence Of Sound OÜ arvete pöördele, pärast käesoleva maksumenetluse algust. 1.5. Influence Of Sound OÜ rekvisiitidega arvetelt ei nähtu, mille alusel kujunes kauba hind. 1.6. Influence Of Sound OÜ on jätnud maksuhaldurile 2013. a aprillikuni septembrikuu käibedeklaratsioonidel deklareeritud 20%-määraga maksustatava käibe tekkimise tõendamata. 1.7. Vastuolulised ja puudulikud tõendid viitavad sellele, et reaalseid tehinguid Influence Of Sound OÜ-ga ei tehtud, arved on vormistatud vaid eesmärgiga tekitada ostjale õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. 1.8. Kaebaja selgitused Alga OÜ-ga kontakteerumise osas on vastuolulised. Käesoleval juhul on kaebaja juhatuse liikme Z. Palu ning esindaja V. Palu seletused omavahel vastuolus. V. Palu seletuse kohaselt käis Alga OÜ nimel esinenud isik Palu Tootmine OÜ-s kohal, Z. Palu seletuse kohaselt Alga OÜ esindaja helistas Palu Tootmine OÜ-sse. 1.9. Kauba müüja kohta puuduvad konkreetsed, usaldusväärsed ja kontrollitud andmed. Kauba müüja kohta andmete puudumine viitab omakorda ostja teadlikkusele tehingute mittetoimumisest. Ka Alga OÜ-lt väidetavalt soetatud kauba kogumaksumus oli suhteliselt

3-14-52995 3

suur. Kaebaja esindaja ei tuvastanud Alga OÜ juhatuse liikme isikut, ega väidetavalt arved, kassa sissetulekuorderid ning üleandmise ja vastuvõtmise aktid toonud isiku õigust esindada osaühingut. 1.10. Kaebaja esitas Alga OÜ rekvisiitidega üleandmise ja vastuvõtmise aktid, millede koostaja osas on kahtlusi ja sellest tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et eelpoolnimetatud Alga OÜ rekvisiitidega aktid ei ole tõendina usaldusväärsed. 1.11. Kontrolli käigus tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on maksuhaldur seisukohal, et Alga OÜ nimel väljastatud saateleht/arvetel ja Alga OÜ nimel väljastatud kassa sissetulekuorderitel nr AL20/131002, nr AL20/131008, nr AL20/131014 ja Alga OÜ nimel 2. oktoobril 2013, 8. oktoobril 2013, 14. oktoobril 2013 väljastatud üleandmise ja vastuvõtmise aktidel olev väidetavalt Jevgeni Paduri allkiri ei ole kirjutatud J. Paduri poolt. 1.12. V. Võlegžanini vastusest selgub, et Alga OÜ rekvisiitidega aktid olid allkirjastatud juba enne kaebajale üleandmist. Selliselt vormistatud aktid võis allkirjastada kes iganes. 1.13. Vastuolulised ja puudulikud tõendid viitavad sellele, et reaalseid tehinguid Alga OÜ rekvisiitidega dokumentide taga ei ole ning need on vormistatud vaid eesmärgiga tekitada ostjale õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

2. Kaebaja esitas 3. detsembril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada MTA 3. novembri 2014. a maksuotsuse nr 12.2-3/020894-10, millega kohustati teda tasuma käibemaksu 12 211 eurot 96 senti (I kd, tl 3-6).

3. Tartu Halduskohus võttis 18. detsembri 2014. a määrusega kaebuse menetlusse (I kd, tl 23-24).

4. Vastustaja palus 19. jaanuari 2015. a vastuses kaebusele jätta kaebuse rahuldamata (I kd, tl 29-33).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja taotleb 3. novembri 2014. a maksuotsuse nr 12.2-3/020894-10 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt.

5.1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 61 tuleneb nõue, et menetleja hindab kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Ühelgi tõendil ei ole menetleja jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ja seetõttu hindab menetleja kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kontrollsündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Maksumenetluses eeldatakse maksukohustuslase kogutud ja esitatud tõendite õigsust. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub maksuhaldur täiendavaid tõendeid. Tulenevalt maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra ja tuvastama maksusuhtes olulised asjaolud (Riigikohtu 5. mai 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-18-10). Põhjendus, et tehing ei ole toimunud nii, nagu on kajastatud dokumentidel, peab tuginema toimiku konkreetsetele materjalidele või isikute ütlustele. Käesolevas menetluses neid tuvastatud ei ole.

5.2. Seoses tehingutega Influence Of Sound OÜ, on MTA peamiseks etteheideks kaks väidet – kaebaja esindaja ei ole tuvastanud Influence Of Sound OÜ juhatuse liikme isikut; osad

3-14-52995 4

dokumendid (s.o tellimuskirjad) on koostatud tagantjärgi. Väide, et kaebaja esindaja ei ole tuvastanud Influence Of Sound OÜ juhatuse liikme isikut, on vastuolus maksumenetluse käigus tuvastatud asjaoludega. V. Võlegžanini seletustest on selgelt järeldatav vastus, et R.L.andmed on kirjutatud V. Võlegžanini poolt (vt vastus küsimusele nr 2, sh vastused 5-le ja 8-le küsimusele). Kuna maksuhaldur ei kahtle V. Võlegžanini seletuste usaldusvääruses, siis maksuhalduri etteheide, et dokumendid on koostatud tagantjärgi, on vastuolus V. Võlegžanini seletustega. Teiseks on maksuhalduri kohustuseks vastavalt uurimispõhimõttele eelkõige selgitada välja maksustamise seisukohalt vajalikud faktilised asjaolud. Selle asemel, et isikult otse küsida, mis ajal kirjutas ta need andmed dokumendile, jättis tegelikult maksuhaldur nimetatud küsimuse esitamata. Kaebaja rõhutab, et dokumendid ei ole tagantjärgi tehtud ja maksuhalduri väide on meelevaldne. Nii suudab vastuseks 3-le küsimusele isik meenutada, et tema arvates “oli mingi saateleht, täpselt ei mäleta, aasta on juba möödas”. Nimetatud vastus näitab, et märkmed ei ole dokumentidele ilmunud hiljem, ehk tagantjärgi, vaid olid sinna kantud samal ajal, kui toimus tehing.

5.3. Käesolevas asjas on tehingu kohta olemas kogu vajalik dokumentatsioon ja kõik tuvastatud asjaolud kinnitavad selgelt, et tehing toimus ja toimus just nende isikute vahel, kuidas on see kajastatud dokumentides. Kõikide isikute seletused riimuvad olemasolevate dokumentidega. Maksuhalduri seisukoht, et dokumentatsioon ja dokumentidel olevad kirjed on tehtud tagantjärgi, on meelevaldne ja vastuolus isikute seletustega. Kaebaja on täitnud hoolsuskohustuse – tehingu osapoolega on sõlmitud kirjalik leping, müüjat esindas tehingu toimumise ajal juhatuse liige, müüja poolt on esitatud nõuetekohane arve ja müüja on käibemaksukohuslane. Vaidlustatud maksuotsuses ei ole ühtegi viidet täiendavale hoolsuskohustuse rikkumisele, mida väidetavalt kaebaja pidi tegema, kuid jättis tegemata. Seetõttu täitis kaebaja kõik oma hoolsusnõuded ja kaasaaitamiskohustuse.

5.4. Seoses Alga OÜ tehingutega on MTA peamiseks etteheiteks kaks väidet – kaebaja esindaja ei ole J. Paduri isikut tõendavast dokumendist koopiat teinud. Puudub vaidlus, et ka nende tehingute puhul kirjutas V. Võlegžanin üleandmise ja vastuvõtmise aktile J. Paduri andmed. Lisaks ei oma maksuhalduri seisukoht, et V. Võlegžanin pani kirja kellegi andmed, aga ei kontrollinud selle isiku õigust esindada juriidilist isikut (vt maksuotsuse lk 16), antud asjas ja sisendkäibemaksu seisukohalt tähtsust. Käesolevas asjas puudub ju vaidlus, et J. Paduril oli õigus esindada Alga OÜ-d (tehingu tegemise ajal oli tema juhatuse liige. Muuhulgas selline maksuhalduri järeldus, et isik ei kontrollinud selle isiku õigust esindada juriidilist isikut ei vasta maksumenetluses tuvastatud asjaoludele - J. Paduri andmed on dokumentidel kirjas ja nad on kirjutatud V. Võlegžanini poolt, lähtudes isiku tõendavates dokumentidest kajastatud andmetest (vt lähemalt V.Võlegžanini seletused: Küsimus 9: Kuidas tegite kindlaks Alga OÜ üleandmise ja vastuvõtmise aktid toonud inimese isiku? Vastus: Isik, kes tõi kauba, andis dokumendi ja sellelt kirjutasin J. Paduri andmed).

5.5. Järelikult omab tähtsust üksnes asjaolu, kas dokumentidel olevad kirjed J. Paduri andmetega on kirjutatud tagantjärgi või mitte ja kas tehingu tegemine tõesti toimus kaebaja ja J. Paduri poolt esindatava äriühingu vahel. Seisukoht, mis kinnitab, et J. Paduri andmetega ei olnud tagantjärgi kirjeid tehtud, on tuvastatud V. Võlegžanini seletustega ja kajastatud eespool. Kaebaja rõhutab, et need andmed ei olnud kirjutatud tagantjärgi, vaid on kajastatud just tehingu tegemise ajal V.Võlegžanini poolt.

5.6. Kaebaja leiab, et maksuhaldur rikkus tõendite hindamisel ja tõendite kogumisel MKS § 11 lg-t 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 sätteid. Rõhutamist vajab, et maksuhaldur ei ole käekirjaekspert. Tegemist on oletusega, et J. Paduri ei ole neid dokumente ise allkirjastanud.

3-14-52995 5

See oletus on mh ümberlükatud V. Võlegžanini seletustega. Dokumentide ehtsust tuleb eeldada, seetõttu on J. Paduri nimel allkirjad kirjutatud J. Paduri poolt.

6. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Maksuotsus on õiguspärane, motiveeritud ning tugineb maksuhalduri maksuotsuse koostamise hetkeks kogutud ja esitatud tõenditel. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

6.1. Maksukohustuslane peab sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kasutamiseks veenduma, et talle teenuse või kauba müünud isik on käibemaksukohustuslane ning suutma seda hilisema vaidluse korral ka tõendada. Eelnimetatud kohustus ei tähenda aga vaid seda, et ostja kontrollib, kas arvel müüjana nimetatud isik on registreeritud käibemaksukohustuslane, vaid eeskätt peab ostja tavapäraselt ettevõtjalt nõutava hoolsuse üles näitamisel talle avanevate võimaluste piires veenduma selles, et kauba või teenuse eest formaalselt sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust andva arve esitaja on tõepoolest kauba või teenuse müüjaks (maksuõiguses kehtiv majandusliku tõlgendamise põhimõte). Vastustaja leiab, et käesoleval juhul ei esine mingeid menetluslikke minetusi tõendite kogumisel ja tõendite hindamisel, mis oleks võinud kaasa tuua eksliku otsuse langetamise maksuhalduri poolt.

6.2. Ebaõige on kaebuse esitaja väide nagu peaks maksuhalduri põhjendus, et tehing ei ole toimunud nii, nagu on kajastatud dokumentidel, tuginema toimiku konkreetsetele materjalidele või isikute ütlustele. Eelnimetatud väitest jääb mulje nagu maksuhaldur ei oleks menetlustoiminguid läbi viinud ega tõendeid kogunud. Käesoleval juhul on tõendid kogutud, neile on maksuotsuses viidatud ning neid kogumis hinnates maksuotsuses põhjalikult selgitatud, mis alusel ja millistel kaalutlustel täiendav maksusumma määratakse.

6.3. Maksuhaldur on maksuotsuses analüüsinud väidetavaid tehingupartnereid ehk OÜ-sid Influence Of Sound ning Alga ja jõudnud järeldusele, et need äriühingud ei tegelenud reaalse majandustegevusega, vaid tegelikke tehinguid mittekajastavate arvete ja muude dokumentide vormistamisega. Maksuhaldur on oma eelnimetatud seisukohta maksuotsuses (vastavalt punktid 2.2.3, 3.2.2 ja 3.2.5) põhistanud, tuues nii Influence Of Sound OÜ kui Alga OÜ puhul välja olulised asjaolud. Ka on maksuhaldur maksuotsuses ( lk 17 ja lk 19) välja toonud asjaolu, et Äriregistri andmetest nähtuvalt on Influence Of Sound OÜ ja Alga OÜ omavahel läbi R.L.seotud.

6.4. OÜ-de Influence Of Sound ega Alga puhul ei ole tegemist reaalselt tegutsevate äriühingutega ning seetõttu ei saanud eelnimetatud äriühingud ka mingit kaupa müüa või teenuseid osutada.

6.5. Kaebaja teadlikkus OÜ-dega Influence Of Sound ja Alga tehingute mittetoimumise osas on tõendatud eelkõige tehingute kohta vormistatud dokumentide tagantjärele võltsimisega, sest tegelikkuses toimunud tehingute puhul puudub vajadus tagantjärele dokumente vormistada. Kui tehingud oleks tegelikkuses toimunud, ei ilmuks alles tükk aega hiljem välja mingid dokumendid, kuhu on kaebaja töötaja poolt kirjutatud andmed, vaid need oleks esitatud kohe kontrollimenetluse alguses ehk siis kui esitati vaidlusaluste tehingute kohta esimesed dokumendid.

6.6. Maksuhaldurile algselt esitatud dokumentide hulgas puudusid Influence Of Sound OÜ-lt väidetavalt soetatud kauba vastuvõtmist tõendavad dokumendid. 20. märtsil 2014 esitas kaebaja väidetavalt Influence Of Sound OÜ-lt soetatud kauba kohta tarnelepingu kuupäevaga 11. juuli

3-14-52995 6

2013, mis on kaebaja esindaja poolt allkirjastamata. Tarneleping on sõlmitud tähtajatult mingeid koguseid, sortimenti, kvaliteeti ära näitamata. V. Palu 20. mai 2014. a seletuse kohaselt soovitas keegi Influence Of Sound OÜ-d ning leping tuli kaebajale elektrooniliselt koos arvetega. Seega esialgsest seletusest nähtuvalt lepingu sõlmimist ei toimunud ning seetõttu oli tarnelepingu puhul tegemist kohustusi ja õigusi mittetekitava dokumendiga, mis tõenäoliselt vormistatigi formaalselt. Ei ole eluliselt usutav, et äriühing tegutseb kauba soetamisel formaalse, sõlmimata lepingu alusel. 20. märtsil 2014 esitas kaebaja väidetavalt Influence Of Sound OÜ-lt soetatud kauba kohta tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2013-09/49 (mis aktil olevate andmete kohaselt on koostatud 11. juulil 2013 ning tellimuse täitmise perioodiks on märgitud 11.-18. juuli 2013), kus tellija esindajaks on Z. Palu ning tarnija esindajaks R.L.. Aktil on R.L.allkiri, mille autentsuse tuvastamiseks puudus maksuhalduril võimalus. Aktil puudub aga kaebaja esindaja allkiri. Kauba puhul ei sõlmi isikud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, milles veel tagatipuks on ära näidatud ajavahemik, mitte konkreetne kauba tarnimise ja üleandmise-vastuvõtmise kuupäev. 20. märtsil 2014 esitas kaebaja maksuhaldurile kolm Influence Of Sound OÜ rekvisiitidega arvet (2013-09/49, 2013-07/19-07, 2013-07/22-01), millistel puudusid igasugused märked väidetava kauba üleandmise-vastuvõtmise kohta.

6.7. Maksuhaldurile algselt esitatud dokumentide hulgas puudusid Alga OÜ-lt väidetavalt soetatud kauba vastuvõtmist tõendavad dokumendid. 5. veebruaril 2014 esitas kaebaja maksuhaldurile saateleht/arved nr AL20/131002, nr AL20/131008, nr AL20/131014 ja Alga OÜ nimel väljastatud kassa sissetulekuorderid nr AL20/131002, nr AL20/131008, nr AL20/131014. Eelnimetatud dokumendid on kellegi poolt allkirjastatud, kuid allakirjutanut ei ole võimalik tuvastada. Alga OÜ juhatuse liige J. Padur on maksuhaldurile andnud teises maksumenetluses seletusi ning need on protokollitud ja J. Paduri poolt allkirjastatud. Seega oli maksuhalduril võimalus võrrelda Alga OÜ rekvisiitidega dokumentidel olevaid allkirju J. Paduri poolt maksuhalduri juuresolekul protokollile antud allkirjadega. Allkirjade erinevus on visuaalsel vaatlusel tuvastatav, seega ei olnud kaebaja raamatupidamisarvestuses kasutatud arvete allkirjastajaks J. Padur ning ka raha vastuvõtjaks ei olnud J. Paduri. 12. juunil 2014 esitas kaebaja maksuhaldurile Alga OÜ nimel 2. oktoobril 2013, 8. oktoobril 2013 ja 14. oktoobril 2013 väljastatud üleandmise ja vastuvõtmise aktid. Ka eelnimetatud aktidel olev J. Paduri allkiri ei sarnane visuaalsel vaatlusel J. Paduri poolt maksuhalduri juuresolekul 25. novembril 2013 protokollile antud allkirjadega. Ebausutav on ka, et väidetava kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendavad dokumendid asusid teises kohas kui sama kauba kohta koostatud arve-saatelehed ning Alga OÜ nimel vormistatud kassa sissetulekuorderid.

6.8. V. Palu ei osanud 20. mail 2014 antud seletustes öelda, kes väidetavalt Influence Of Sound OÜ-lt kauba vastu võttis. Kaebaja juhatuse liige Z. Palu aga teatas maksuhaldurile 17. aprilli 2014 kirjas, et “Mina, Zoja Palu, ei juhi ega osale igapäevaselt ettevõtte töös, aga tutvun lepingutega ja allkirjastan lepinguid ning osalen finantsotsuste tegemisel.” Seega ei teadnud juhatuse liige Z. Palu OÜ-dega Influence Of Sound ja Alga väidetavalt toimunud tehingute asjaega tehiolusid. Ometigi on kaebaja 12. juunil 2014 saadetud selgitus tehingute kohta allkirjastatud juhatuse liikme Z. Palu poolt. Eelnimetatud selgituses ei ole märgitud, kes selgitusse kirjapandud asjaolud sellisel kujul juhatuse liikmele teatavaks tegi. Maksuhaldur on veendunud, et 12. juunil 2014 esitatud selgitused ei kajasta tegelikkuses toimunut, vaid kirjapandu on kaebaja teooria selle kohta, kuidas tegelikult korrektselt käituvate äriühingute vahel tehingud võiks toimuda.

6.9. 12. juuni 2014. a selgituses väidab kaebaja, et OÜ-delt Influence Of Sound ja Alga väidetavalt soetatud kauba võttis vastu kaebaja töötaja V. Võlegžanin. Maksuhaldur võttis 3. septembril 2014 V. Võlegžaninilt seletused. Väga kõnekas on V. Võlegžanini vastus

3-14-52995 7

küsimusele tööülesannete kohta, kus ta ütleb et:” Teen kõike mida vaja ja mida ülemus, Vjatšeslav käsib.“ V. Võlegžanin võtab omaks, et talle seletuste andmise käigus ja maksuhaldurile kaebaja poolt 12. juunil 2014 saadetud dokumentidel olev tekst on tema kirjutatud. Kuna V. Võlegžanini tööandjaks oli seletuste andmise ja käesoleval hetkel Palu Tootmine OÜ (ja ühtlasi V.Palu), siis on väga tõenäoline, et V. Võlegžanin täitis V. Palu käsku või palvet ning kirjutas tagantjärele vastavad andmed vajalikele paberitele. Samas ei ole V. Võlegžanin kummagi äriühingu puhul väitnud nagu teostanuks ta mingit isikutuvastamist. V. Võlegžanini seletuse kohaselt ei saanud ta neid andmeid, mis ta seletuste käigus näidatud paberitele oli kirjutanud, nendelt isikutelt, kelle andmetega tegemist oli. Sest vastasel korral ei oleks V. Võlegžanin mõlema äriühingu puhul öelnud, et andmed sai ta dokumendilt, mitte isikult, kes kauba tõi. V. Võlegžanin oleks öelnud, et R.L.andmed sai ta R.L.ult, kes esitas talle dokumendid ja J. Paduri andmed sai ta J. Padurilt, kes esitas talle dokumendid. Maksuhalduri veendumust, et V. Võlegžaninile jäi arusaamatuks, millistele dokumentidele V. Palu tal tagantjärele oma andmed käskis või palus kirjutada, kinnitab see, et ta lõppkokkuvõttes ikkagi ei teadnud, milliste dokumentidega tegemist oli. Näiteks ei teadnud V. Võlegžanin, et 3. septembri 2014. a protokolli lisade 1-3 puhul oli kaebaja väitel tegemist Influence Of Sound OÜ arvete tagaküljele kirjutatud andmetega. Seletuste protokolli küsimusele 16 on V. Võlegžanin vastanud:” Minule arveid ei anta, arved lähevad raamatupidamisse.” Maksuhaldur leiab, et V. Võlegžaninit on käesoleval juhul ära kasutatud tagantjärele dokumentide vormistamisel ning tema seletused ei ole usaldusväärsed, kuna ta on kaebaja töötajana mõjutatav kasvõi töökohast ilmajätmisega ähvardades.

6.10. Maksuhaldur on juba eelnevalt maininud, et kaebaja esindajate erinevad seletused on vastuolulised. 9. juunil 2014 vormistatud täiendavates selgitustes endas on vastuolud: kui esimese lehe viiendas lõigus väidetakse, et müüja ehk Influence Of Sound OÜ juhatuse liige R.L. ilmus ise 11. juulil 2014 kaebaja tegevuskohta, kus toimus kõikide dokumentide üleandmine ja allkirjastamine ning müüjale tagasiandmine, siis kaheksanda lõigu kohaselt ei olnud kaebaja juhatuse liiget kohal ja leping sai alles hiljem allkirjastatud ning postiga tagastatud. Selgituse kohaselt pakkus Influence Of Sound OÜ jätkuvalt edasist koostööd, aga kaebaja ei olnud huvitatud, kuna viimane väidetavalt Influence Of Sound OÜ-lt saadud kaup oli kahjustatud. Vale on kaebaja väide, et Influence Of Sound OÜ-le ei olnud võimalik esitada pretensiooni kauba kvaliteedi kohta, sest 11. juuli 2013. a tarnelepingu p-d 4.1 ja 4.2 andsid selleks võimaluse.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kaebaja esitas kohtule kaebuse MTA 3. novembri 2014. a maksuotsuse nr 12.2-3/020894-10 tühistamiseks.

8. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

9. Käesolev vaidlus on asja materjalidest nähtuvalt saanud alguse sellest, et MTA kontrollis 20. jaanuari 2014. a korralduse nr 12.2-3/20894-1 ja 10. märtsi 2014. a korralduse nr 12.2- 3/20894-2 alusel kaebaja maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil august kuni november 2013. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud kajastati 18. juuni 2014. a kontrollaktis nr 12.2-3/020894-7, millele kaebaja esitas 18. juulil 2014 vastuväite. Vastuväidetega tutvumise järel kohustas maksuhaldur V. Võlegžaninit andma selgitusi kaebaja

3-14-52995 8

nimel tehtud tehingute ja toimingute kohta. Kuna V. Võlegžanini seletus ei lükanud ümber kontrollakti seisukohti, koostas MTA 3. novembril 2014 maksuotsuse nr 12.2-3/020894-10, millega vähendas kaebaja sisendkäibemaksu 12 211 euro ja 96 sendi võrra ja kohustas seda tasuma.

10. Kaebaja raamatupidamise algdokumentide kontrollimisel selgus, et kaebaja on kajastanud oma raamatupidamises Influence Of Sound OÜ rekvisiitidega arveid (11. juuli 2013. a kuupäevaga arve nr 2013-09/49; 19. juuli 2013. a kuupäevaga arve nr 2013-07/19-07; 22. juuli 2013. a kuupäevaga arve nr 2013-07/22-01) ja arvestanud nende alusel 6680 eurot sisendkäibemaksu. Lisaks on kaebaja kajastanud oma raamatupidamises Alga OÜ rekvisiitidega arveid (2. oktoobri 2013. a kuupäevaga arve nr AL20/131002; 8. oktoobri 2013. a kuupäevaga arve nr AL20/131008; 14. oktoobri 2013. a kuupäevaga arve nr AL20/131014) ja arvestanud nende alusel 5531 eurot 96 senti sisendkäibemaksu. Maksuhaldur on maksuotsuses asunud seisukohale, et kaebaja ja osaühingute Influence Of Sound ning Alga vahel ei ole tehinguid toimunud ning kaebaja ei ole nendelt äriühingutelt kaupa ostnud.

11. Väljakujunenud Euroopa Kohtu praktika kohaselt kujutab maksukohustuslaste õigus arvata tasumisele kuuluvast käibemaksust maha sisendkäibemaksu, mille nad on tasunud saadud kaupade või teenuste eest, endast liidu õigusnormidega kehtestatud ühise käibemaksusüsteemi aluspõhimõtet (vt eelkõige 25. oktoobri 2001. a otsus kohtuasjas C‑78/00: komisjon vs. Itaalia, EKL 2001, lk I‑8195, p 28; 10. juuli 2008. a otsus kohtuasjas C‑25/07: Sosnowska, EKL 2008, lk I‑5129, p 14, ja 21. juuni 2012. a otsus liidetud kohtuasjades C‑80/11 ja C‑142/11: Mahagében ja Dávid, p 37). Samas võib valearvete või valedeklaratsioonide esitamine nagu igasugune muu tõenditega manipuleerimine takistada maksu täpset sissenõudmist ja seega kahjustada ühise käibemaksusüsteemi tõrgeteta toimimist (Euroopa Kohtu 7. detsembri 2010. a otsus asjas C‑285/09, p 48). KMS § 29 lg 3 p-st 1 tulenevalt on sisendkäibemaksu arvestamise eelduseks see, et tehingu esemeks olev kaup või teenus on soetatud teiselt maksukohustuslaselt.

12. Praeguses asjas ei ole maksuhaldur kahtluse alla seadnud kauba olemasolu. Küll aga leiab MTA, et kaup on soetatud tundmatult kolmandalt isikult revidendile mitteteadaoleval ajal (I kd, tl 13). Eeldada ei saa, et see tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 2. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-40-03, p 9.) Samas on ainult käibemaksukohustuslasest müüjal õigus lisada arvel kauba hinnale käibemaks. Kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, kuna sellisel juhul tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut.

13. Kohus leiab, et maksumenetluses kogutud tõenditega on tuvastatud müüjate reaalse majandustegevuse puudumise. Sellele, et Influence Of Sound OÜ puhul ei ole tegemist reaalset majandustegevust omava äriühinguga, viitavad järgmised asjaolud kogumis: 1) alates äriühingu asutamisest 12. märtsil 2012, on osaühing mitu korda vahetanud juhatuse liiget, osanikku ja juriidilist aadressi; 2) maksuhalduri korraldusi ei ole osaühing vastu võtnud ega täitnud, kuna äriühing ja juhatuse liige ei olnud registrijärgsetelt aadressidelt kättesaadavad; 3) pangakontode väljavõtetest nähtub, et raha laekumisel võetakse see sularahas välja; 4) osaühing ei ole esitanud maksuhaldurile oma majandustegevuse kohta dokumente, millest võiks järeldada, et pangakontol toimunud tehingud oleksid osaühingu majandustehingud; 5) pangakontodelt ei nähtu tavapärast majandustegevust iseloomustavate kulutuste tegemist; 6) maksuhaldur kustutas osaühingu käibemaksukohustuslaste registrist, kuna ta ei tegele ettevõtlusega. Osaühing seda otsust ei vaidlustanud; 7) jõustunud on maksuotsus, millega määrati äriühingule tasumiseks käibemaksu, kuna käibe tekkimine äriühingu poolt on tõendamata; 8) R.L. kutsuti

3-14-52995 9

juhatuse liikme kohalt tagasi peale maksuhalduri korraldust, mis viitab sellele, et seda tehti maksuhalduriga kontakteerumise vältimiseks.

14. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et Alga OÜ-l ei ole reaalset majandustegevust. Sellele viitavad järgmised asjaolud kogumis: 1) äriregistri andmetest nähtub, et Influence Of Sound OÜ juhatuse liikmeks olnud R.L.ul on seos ka Alga OÜ-ga; 2) perioodil 10. septembrist kuni 6. detsembrini 2013, mil Alga OÜ juhatuse liige oli J. Paduri, on toimunud R.L.juhtimise all oleva WEBGURU OÜ poolt Alga OÜ osa ost J. Padurilt ja osa müük E. Jelissejevile. Alga OÜ osa ostuga on R.L. saanud enda valdusesse ka osaühingu kohta käivad olulised andmed ning otsustusõigused; 3) maksuhalduri korraldusi ei ole osaühing vastu võtnud ega täitnud, kuna äriühing ei olnud registrijärgselt aadressilt kättesaadav; 4) osaühingu juhatuse liige J. Paduri sai korralduse küll kätte, kuid soovis seda täita hiljem. Kokkulepitud ajal J. Paduri maksuhalduri juurde ei ilmunud; 5) kontrolli käigus osaühingult dokumente ega selgitusi saada ei õnnestunud; 6) maksuhaldur kustutas osaühingu käibemaksukohustuslaste registrist, kuna äriühing ei tegelenud ettevõtlusega. Osaühing seda otsust ei vaidlustanud; 7) osaühingu juhatuse liige J. Paduri müüs maksuhalduriga kontakteerumise vältimiseks osaühingu osa ja kutsuti seejärel juhatuse liikme kohalt tagasi.

15. Asjaolust, et müüja ei käitu maksuõigussuhetes õiguspäraselt, ei tulene iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult. Riigikohus on selgitanud, et kui ostja põhjendatult eeldas, et arvel näidatud müüja on tegelik müüja, siis ei saa arvel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvamist piirata. Tingimus "põhjendatult eeldas" tähendab kõigepealt, et ostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et arvel näidatud müüja pole tegelik müüja (5. juuni 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-34-06, p-d 10-12). Samuti on Riigikohtu halduskolleegium 9. mai 2013. a otsuses asjas nr 3-3-1-81-12 (p 15) selgitanud, et kui kaup saadi tundmatult isikult, on sisendkäibemaksu mahaarvamise osas oluline, kas ostja teadis, et tehingu teine pool pole tegelik müüja või pidi ta seda teadma. "Pidi teadma" tähendab, et kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud kogumis viitavad sellisele olukorrale või oleks ostja saanud hoolsuskohustust täites teada, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Kui isik täitnuks ostjana hoolsuskohustuse, kuid ta poleks mõistlikult käitudes ikkagi pidanud aru saama, et tegemist pole tegeliku müüjaga, oleks talle käibemaksu määramine väär sellest hoolimata, et tehingu teiseks pooleks osutub variisik, kes ei saa olla tegelik müüja (Riigikohtu halduskolleegiumi 1. veebruari 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-60-11, p 22).

16. Juhtudel, kus vaidlus kauba või teenuse olemasolu üle puudub, kaup on reaalselt olemas ja teenust on osutatud, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, kuulub tõendamisele ka ostja pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust (Riigikohtu 19. mai 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-32-09, p 10). Ostja heausksust eeldatakse, kuid ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuametil on põhjendatud kahtlus, et ostja osales maksupettuses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 24. jaanuari 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-73-10, p‑d 10, 11 ja 13 ning seal toodud viited). Riigikohus on 19. mai 2009. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-32-09 selgitanud, et kui tuvastatakse müüja reaalse majandustegevuse puudumine, on ostja pahausksust kinnitavaks asjaoluks juba see, et ostja teadis või pidi teadma, et müüjal tegelikult majandustegevus puudub. Seda teades pidi ostja olema teadlik ka asjaolust, et müüja ei saa olla talle teenuse osutajaks. Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski oma maksudeklaratsioonis maksukohustust vähendavana, on tegemist ostja pahausksusega või osalemisega maksupettuses.

3-14-52995 10

17. Ka Euroopa Liidu kohus on 6. juuli 2006. a otsuses liidetud kohtuasjades C‑439/04 ja C‑440/04, p-des 56-59 selgitanud, et maksukohustuslast, kes teadis või pidi teadma, et ostes osales ta tehingus, mis oli seotud käibemaksupettusega, tuleb pidada kuuenda direktiivi seisukohalt osaliseks selles pettuses ja see ei sõltu sellest, kas ta sai kaupade edasimüümisest kasu või ei. Tegelikult aitab sellisel juhul maksukohustuslane pettuse korraldajaid ning muutub seetõttu ka ise selles kaasosaliseks. Lisaks sellele takistatakse sellise tõlgendusega pettusi, kuna see raskendab nende toimepanemist. Seega peab keelduma mahaarvamise lubamisest, kui objektiivsete tõendite alusel on tõendatud, et maksukohustuslane teadis või pidi teadma, et ta osales ostes tehingus, mis oli seotud käibemaksupettusega ja et see tehing ei vasta maksukohustuslase, kes sellena tegutseb, tehtud kaubatarnete ja majandustegevuse mõistete objektiivsetele kriteeriumidele.

18. Käesolevas asjas on maksuhaldur seisukohal, et kaebaja teadis, et müüja pole tegelik müüja. Nii on maksuotsuses märgitud, et kauba müüja kohta andmete puudumine viitab omakorda ostja teadlikkusele tehingute mittetoimumisest (I kd, tl 12 pöördel). Samuti on maksuhaldur selgitanud, et tavapäraselt peetakse müüja tausta kontrollimist ja kontaktide säilitamist tähtsaks seoses võimalike pretensioonide esitamisega kauba kvaliteedi ning varjatud puuduste osas. Seda ei tehta ainult siis, kui ostja on teadlik, et kauba soetamine ei toimu arvel näidatud isikult (I kd, tl 13, 16 pöördel). Maksuhaldur on kaebaja teadlikkust lisaks eeltoodule põhjendanud järgmiste väidetega:

1) kaebaja esindaja V. Palu seletuse kohaselt ei kontrollinud kaebaja esindaja, kas kaubad toonud isikul on õigus esindada Influence Of Sound OÜ-d, sest kaebajale oli oluline kaup (I kd, tl 9 pöördel); 2) maksuhaldur ei pea eluliselt usutavaks, et roostevaba terasest lehe puhul märgitakse müüdava kauba koguseks komplekt, kui ei ole täiendavat kokkulepet selle kohta, milline tükkide arv, kaal või muu kauba ühik moodustab roostevaba terasest lehe puhul komplekti. Samas on kaebajal teiste hankijatega analoogse kauba puhul ostetav-müüdav kaup määratletud tükkides või kaalus (I kd, tl 9 pöördel); 3) kaebaja poolt 12. juunil 2014 maksuhaldurile e-postiga saadetud tellimuskirjade usaldusväärsuses on põhjust kahelda, sest nende puhul ei ole võimalik tuvastada koostamise aega ja seda, kas neid kunagi kellelegi ka saadetud on. Tõenäolisemalt on need koostatud pärast maksuhalduriga kohtumist 20. mail 2014, sest nende olemasolust ei ole kaebaja varasemalt teada andnud, kuigi MTA kohustas kaebajat esitama Influence Of Sound OÜ arved ja nende arvetega seotud lepingud, aktid ja teised tehinguga seotud dokumendid (I kd, tl 9 pöördel, 10); 4) kaebaja selgitused kaupade soetamise kohta on vastuolulised – kes kellega ja millal kontakteerus, mil viisil toimus arvete ja lepingu kättetoimetamine. Reaalselt toimunud tehingute korral annavad isikud tehingute kohta samaseid selgitusi. Kaebaja juhatuse liikme Z. Palu ja esindaja V. Palu seletused on omavahel vastuolus (I kd, tl 10, 12 pöördel); 5) kaebaja esindaja ei tuvastanud Influence Of Sound OÜ juhatuse liikme isikut ega väidetavalt kaubaga koos arved, akti, lepingu toonud isiku õigust esindada osaühingut. V. Võlegžanini seletustest nähtub, et väidetava kauba toojaks ei olnud Influence Of Sound juhatuse liige R.L., samas on ta mingile paberile (millisele, ei tea ta isegi) kirjutanud R.L.andmed. Need andmed sai V. Võlegžanin kauba toonud isiku käest (I kd, tl 13); 6) V. Võlegžanin ei ole allkirjastanud ja täiendanud kauba tooja andmetega dokumenti, mis peaks kajastama kauba üleandmist-vastuvõtmist, vaid on väidetavalt kirjutanud R.L.andmed arvetele, mis on esitatud kauba tooja poolt raamatupidajale. Nendest asjaoludest tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et V. Võlegžanin ei võtnud vastu Influence Of Sound OÜ esindajalt kaupa ja ei kirjutanud kauba vastuvõtmisel Influence Of Sound OÜ arvete pöördele kauba toonud isiku andmeid ning R.L.andmed on V. Võlegžanini poolt kirjutatud valgele paberile või

3-14-52995 11

kaebaja esindaja käest saadud Influence Of Sound OÜ arvete pöördele peale käesoleva maksumenetluse algust (I kd, tl 13); 7) MTA võrdles kaebaja poolt e-kirjaga saadetud üleandmise ja vastuvõtmise akte kaebaja poolt kontrolliks esitatud teiste raamatupidamisdokumentidega (Arsen Kardava OÜ dokumentidega). Võrdlemise tulemusena selgus, et üleandmise ja vastuvõtmise aktid, millele on üleandjaks märgitud Arsen Kardava OÜ ja vastuvõtjaks kaebaja ning väidetavalt Alga OÜ poolt koostatud üleandmise ja vastuvõtmise aktid, on vormistatud ühesugust kirjastiili, reavahesid, joondusi, taandeid kasutades. Teises maksumenetluses on kaebaja andnud maksuhaldurile teada, et Arsen Kardava OÜ ja kaebaja tehinguid kajastavad aktid sai kaebaja Tengiz Kardava käest kauba vastuvõtmisel. On ebausutav, et kaks teineteisega seoseid mitteomavat äriühingut, Alga OÜ ja Arsen Kardava OÜ, vormistavad oma dokumente täpselt ühesugusel viisil. Seega peab Alga OÜ rekvisiitidega üleandmise ja vastuvõtmise aktid koostanud isik omama seost mõlema äriühinguga (Arsen Kardava OÜ-ga ja Alga OÜ-ga) ja antud juhul on maksuhalduri arvamuse kohaselt selleks isikuks kaebaja esindaja, sest Arsen Kardava OÜ akti vormistamise viisi nii täpseks jäljendamiseks olid olemas andmed kaebajal, mitte Alga OÜ juhatuse liikmeks olnud J. Paduril (I kd, tl 14 pöördel); 8) kaebaja selgitused Alga OÜ-ga kontakteerumise osas on vastuolulised. Reaalselt toimunud tehingute korral annavad isikud tehingute kohta samaseid selgitusi. Käesoleval juhul on kaebaja juhatuse liikme Z. Palu ning esindaja V. Palu seletused omavahel vastuolus (I kd, tl 16 pöördel); 9) kaebaja esindaja ei tuvastanud Alga OÜ juhatuse liikme isikut, ega väidetavalt arved, kassa sissetulekuorderid ning üleandmise ja vastuvõtmise aktid toonud isiku õigust esindada osaühingut (I kd, tl 16 pöördel); 10) kaebaja esitas Alga OÜ rekvisiitidega üleandmise ja vastuvõtmise aktid, millede koostaja osas on kahtlusi ja sellest tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et eelpoolnimetatud Alga OÜ rekvisiitidega aktid ei ole tõendina usaldusväärsed (I kd, tl 16 pöördel); 11) Alga OÜ nimel väljastatud saateleht/arvetel nr AL20/131002, nr AL20/131008, nr AL20/131014 ja Alga OÜ nimel väljastatud kassa sissetulekuorderitel nr AL20/131002, nr AL20/131008, nr AL20/131014 ja Alga OÜ nimel 2. oktoobril 2013, 8. oktoobril 2013, 14. oktoobril 2013 väljastatud üleandmise ja vastuvõtmise aktidel olev väidetavalt J. Paduri allkiri ei ole kirjutatud J. Paduri poolt (I kd, tl 16 pöördel); 12) mitteusaldusväärsed tõendid ning tehingute kohta tagantjärele dokumentide koostamine (sealjuures koos allkirja võltsimisega) üksnes kinnitavad põhjendatud kahtlust tehingute mittetoimumise kohta (I kd, tl 15); 13) V. Võlegžanini vastusest selgub, et Alga OÜ rekvisiitidega aktid olid allkirjastatud juba enne kaebajale üleandmist. Selliselt vormistatud aktid võis sel juhul allkirjastada kes iganes (I kd, tl 16 pöördel); 14) maksuhaldur ei pea eluliselt usutavaks, et korrektselt käituv äriühing, kes kontrollib oma partnerite tausta, juhtub ettevaatamatult lühikese ajavahemiku jooksul tegema tehinguid kahe reaalset majandustegevust mitteomava äriühinguga (I kd, tl 17).

19. Kohtu hinnangul ei ole tuvastatud asjaolud piisavad, väitmaks, et ostja teadis, et müüja pole tegelik müüja. Kohus ei nõustu vastustaja väitega, et ainult siis, kui ostja on teadlik, et kauba soetamine ei toimu arvel näidatud isikult, ei kontrolli ostja müüja tausta ja ei säilita müüja kontakte. Selline käitumine viitab pigem hooletusele kui teadlikkusele. Ka reaalselt toimunud tehingute korral võivad asjaosalised anda vastuolulisi ütlusi, kui tehingute toimumisest on möödunud kuid. Samuti ei saa isikusamasuse tuvastamata jätmine üheselt viidata teadlikkusele. Seda, et kaebaja teadis, et nimetatud osaühingud pole tegelikud müüjad, kinnitaksid tõendid, et kaebajale oli see asjaolu saanud teatavaks või kaebaja osales maksupettuses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 5. mai 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-18-10, p 12). Maksuhaldur on küll leidnud, et Alga OÜ dokumentidel olevad allkirjad on võltsitud, aga tuvastamata on, kas

3-14-52995 12

kaebaja üksnes kasutas võltsitud arveid või võltsis need ise. Dokumendi võltsimine viitab juba maksupettusele, aga see ei ole käesolevas asjas maksuotsuse faktiliseks aluseks. Maksuotsuses ei ole kaebajale ette heidetud maksupettuses osalemist ega väljendatud ka selgelt põhjendatud kahtlust, et kaebaja on osalenud maksupettuses. Kohus möönab, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril ka raske leida sellise pettuse kohta otseseid tõendeid, nt müüjale juhiste andmise kohta või müüja arvelduskontole tasutud raha kasutamise ja/või võimaliku tagastamise kohta ostjale. Olukorras, kus puuduvad otsesed tõendid, et ostja teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga, kuid kaudsed tõendid ja asjaolud kogumis seda siiski näitavad, on võimalik teha järeldus, et ostja pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 2. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-27-14, p 18).

20. Arvestades maksumenetluses kogutud tõendeid, vaidlustatud maksuotsuses esitatud põhjendusi (vt käesoleva otsuse p 18) ja maksuhalduri poolt kohtumenetluses esitatud seisukohti, saab kohtu hinnangul väita, et Palu Tootmine OÜ pidi teadma, et vaidlusaluste tehingute puhul polnud tegemist tegelike müüjatega. Ostja peaks teatud ulatuses kontrollima oma tehingupartnereid, veendumaks, et need on usaldusväärsed äripartnerid. Kohtupraktikas on juurdunud järjekindel seisukoht, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse äriseadustiku § 187 lg 1 järgi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2005. a otsus asjas nr 3-2-1-41-05, p 31 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuigi maksuõigus üldjuhul ei pea oluliseks asjaolusid, mis jäävad väljaspoole maksuõigust, võivad ka eeltoodud tsiviilõiguse põhimõtted olla kohaldatavad maksuõiguses. Käibemaksu määramise aluseks ei ole küll hoolsuskohustuse eiramine, kuid käibemaksu saab määrata olukorras, kus kontrollimisel selgub, et vaidlusaluste tehingute puhul polnud teiseks pooleks isik, kes oleks saanud olla tegelik müüja, kusjuures kaebaja ei suuda oma hooletuse tõttu tõendada vastupidist ega oma heausksest käitumist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. veebruari 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-60-11, p 22). Maksuõigussuhetes oluliste hoolsusnõuete eiramine toob isikule kaasa riski, et tõendamiskoormuse üleminekul maksukohustuslasele ei suuda ta oma hooletuse tõttu tõendada, et tehingud väidetavatel tingimustel siiski toimusid. Käesolevas asjas on kaebaja kohtu hinnangul võtnud põhjendamatuid riske ja ostnud kaupu äriühingutelt, kes tegelikult ei tegutse. Kauba saaja peab alati veenduma selles, et tehingupartner on käibemaksukohustuslane, teda ei saa huvitada vaid kauba kättesaamine. Kaebaja tegevuses esinevad tema pahausksust kinnitavad asjaolud ning nende majandustehingute kajastamisel raamatupidamises on kaebaja soovinud õigusvastaste tagajärgede esinemist. Sellises olukorras puudus kaebajal õigus kajastada maksuarvestuses Influence Of Sound OÜ ja Alga OÜ arvetel näidatud käibemaksu. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et tehingute kohta on olemas kogu vajalik dokumentatsioon ja kõik tuvastatud asjaolud kinnitavad selgelt, et tehingud toimusid just nende isikute vahel, kuidas need on kajastatud dokumentides.

21. Kaebuse kohaselt ei ole käesolevas menetluses maksuhaldur selgitanud välja tegelikku olukorda ega tuvastanud maksusuhtes olulisi asjaolusid. Põhjendus, et tehing ei ole toimunud nii nagu on kajastatud dokumentidel, peab tuginema konkreetsetele materjalidele või isiku ütlustele, mida tuvastatud ei ole. Kohus ei nõustu kaebajaga. MKS § 150 lg-s 1 sätestatakse, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Konkreetseid majandustehinguid kajastavad tõendid saavad algselt olla tehingu poolte valduses või neile teada. Maksuhalduri ülesanne on MKS §-st 11 tuleneva uurimispõhimõtte kohaselt koguda tõendeid ja tuvastada maksukohustuse seisukohast tähtsad, seejuures nii maksukohustust suurendavad kui seda vähendavad asjaolud.

3-14-52995 13

Tallinna Halduskohus selgitas 13. november 2013. aastal haldusasjas nr 3-13-567 tehtud otsuses, ja kohus nõustub nende selgitustega, et tõendada on üldjuhul võimalik aga positiivseid asjaolusid ehk mingisuguse sündmuse toimumist või teo tegemist. Negatiivse asjaolu ehk sündmuse mittetoimumise tõendamine ei ole üldjuhul võimalik ning selliste negatiivsete asjaolude esinemine on võimalik tuvastada sellest, et neile vastanduva positiivse asjaolu kohta ei ole piisavalt veenvaid tõendeid. Sellest tulenevalt on maksuhalduril ülesanne koguda oluliste olevate asjaolude kohta nii palju tõendeid kui võimalik ning kui need teda maksustamise aluseks olevate soorituste reaalse toimumise osas ei veena, põhjendada, miks need tõendid piisavad ei ole. Kui maksuhaldur seda teinud on, tuleb maksukohustuslasel MKS §-st 150 tulenevalt esitada tõendid, mis vastavat sooritust (positiivset asjaolu) kinnitavad. Ka käesolevas kohtumenetluses ei ole kaebaja esitanud uusi veenvaid tõendeid ega andnud maksumenetluse kogutud tõendite pinnalt selgitusi, mis veenaksid selles, et kaup soetati Influence Of Sound OÜ-lt või Alga OÜ-lt. Kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud, miks maksuhaldurile esitatud tõenditele antud hinnang on ebaõige. MKS § 150 ei jäta maksukohustuslasele võimalust vaidlustada maksuotsust üksnes väitega, et maksuhalduri kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud ei tõenda piisavalt mingisuguse negatiivse asjaolu esinemist.

22. Kaebaja leiab, et minetused tõendite hindamisel viisid vastustaja valedele järeldustele. Seejuures viitab kaebaja ka HKMS §-le 61. Kohus selgitab, et selle sätte eesmärgiks on esitada tõendite hindamise printsiibid halduskohtumenetluses, mitte haldusmenetluses. Nii sätestab HKMS § 61 lg 1 põhimõtte, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

23. Kõrvuti asjaoluga, et arvetel pole märgitud tegelik müüja, ei võimalda kohtu hinnangul Influence Of Sound OÜ arved ja muud dokumendid kindlaks teha ning kontrollida väidetavate majandustehingute sisu ja nende tehingute arvnäitajaid. Riigikohus selgitas 17. märtsi 2015. a otsuses asjas nr 3-3-1-76-14, et maksuotsus oleks piisavalt põhjendatud ja õige ka siis, kui selle aluseks oleks üksnes majandustehingute sisu puudulik kajastamine. Sellise lähenemise korral poleks määrava tähtsusega, kas kaebaja teadis või pidi teadma, et arved on esitanud äriühingud, kes tegelikult neid töid ei teinud. Samamoodi kui maksupettuse etteheite korral, panevad ka puudused kauba või teenuse kirjeldamisel tõendamiskoormuse kaebajale.

24. Kohus nõustub maksuhalduriga, et eluliselt ei ole usutav, et roostevaba terasest lehe puhul märgitakse müüdava kauba koguseks komplekt, kui ei ole täiendavat kokkulepet selle kohta, milline tükkide arv, kaal või muu kauba ühik moodustab roostevaba terasest lehe puhul komplekti (I kd, tl 123). Arvetele kauba ühikuna märgitud "komplekt" on liiga umbmäärane ja abstraktne. Kuigi tellimuskirjades täpsustab kaebaja kauba koguseid ja lisab tööjoonised (I kd, tl 145, 147), ning nendest nähtub, justkui V. Palu oleks eelnevalt telefonivestluses Influence Of Sound OÜ esindajaga kokku leppinud, mida ta soovib tellida, on kaebaja poolt 12. juunil 2014 maksuhaldurile e-postiga saadetud tellimuskirjade usaldusvääruses põhjust kahelda, sest nende puhul ei ole võimalik tuvastada koostamise aega ja seda, kas neid kunagi kellelegi on saadetud. Kahtlust kinnitab asjaolu, et tellimuskirjadest ei ole kaebaja varasemalt teada andnud, kuigi MTA kohustas 10. märtsi 2014. a korraldusega (I kd, tl 113-114) esitama Influence Of Sound OÜ arved ja arvetega seotud dokumendid. Kahtlust kinnitab ka see, et teiste hankijatega on analoogse kauba puhul kaup määratletud tükkides või kaalus.

25. Eeltoodud põhjustel jätab kohus Palu Tootmine OÜ kaebuse MTA 3. novembri 2014. a maksuotsuse nr 12.2-3/020894-10 tühistamiseks rahuldamata.

3-14-52995 14

26. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Käesolevas asjas ei ole vastustaja kohtule kuludokumente esitanud, seetõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik