2-15-608/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht

27.03.2015.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-15-608 Tsiviilasi

XXX avaldus alaealise lapse XXX suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimimise aeg

Kohtuistungil osalenud isikud Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX)

Puudutatud isik I: XXX(isikukood XXX, elukoht: XXX, epost: XXX);

Puudutatud isik II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX);

Puudutatud isiku II määratud esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Natalja Santaševa (AB CLARUS, e-post: natalja@clarusab.ee);

Eestkosteasutus: Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Pallasti tänav 54, Tallinn 11413, e-post: lasnamae@tallinnlv.ee); esindaja Olivia XXX

16.03.2015

avaldaja XXX; puudutatud isik XXX; alaealisele määratud esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa; KOV esindaja Olivia XXX.

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada XXX(avaldaja) ja XXX(puudutatud isik), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Isa kohtub lapsega kaks korda kuus puhkepäevadel, laupäeval alates kella 10:00st

2

hiljemalt kella 18:00ni ja pühapäeval kella 10:00st hiljemalt kella 18:00ni.

1.2. Lapsevanemad lepivad omavahel kokku lapse vanaema XXX kaudu, kelle juurde isa lapse viib, kas ema juurde või vanaema XXX juurde.

1.3. Kõik pühad veedab laps emaga, laps ja isa kohtuvad pühadejärgsel puhkepäeval kokkuleppel. Pühadejärgsed kohtumise päevad lepitakse kokku lapse vanaema XXX kaudu.

1.4. Kohtumise ära jäämisest mõjuval põhjusel (lapse või lapse isa haigus) teatab vanem teisele vanemale esimesel võimalusel.

1.5. Lapsevanemad ei tohi üksteist lapse kuuldes halvustada.

2. Pooled peavad toetama igati lapse ja teise vanema kontakti, julgustavad last teise vanemaga suhtlema ja on lapsele teise vanemaga suhtlemisel emotsionaalseks toeks. Pooled ei kahjusta lapse loomupärast suhet teise vanemaga.

3. Käesolev suhtlemiskord ei välista vanemate teistsuguseid kokkuleppeid, arvestades lapse huve ja soove.

4. Lapsega seotud igapäevased kulutused kannab pool, kelle juures laps kulutuste tekkimise hetkel viibib.

5. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.

6. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-15-608.

7. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

1. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

2. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

3

3. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

4. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

5. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

6. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Seega jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik