1-14-10931/21 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-14-10931

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht . a.,Tallinn . märts 2015 Kriminaalasja number 1-14-10931 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Kesküla, Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 9. jaanuari 2015. a otsus V.H süüdistuses KarS § järgi lühimenetluses

199 lg 2 p 9

Apellatsiooni esitajad de Süüdistatav V.H (isikukood XXX) ja vandeadvokaat Leelo Viil

Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta

V.H ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili apellatsioon kui ilmselt id põhjendamatu läbi vaatamata d .

Välja mõista V.H-lt Eesti Vabariigi kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Leelo Viilile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Summa tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS

Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300 . )

Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2(4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 9. jaanuari 2015. a otsusega menetluses tunnistati V.H

lühi süüdi KarS §

199 lg 2 p 9

1 aastaks ja 3 kuuks. järgi, karistades teda vangistusega KrMS § 238 lg 2 alusel

vähenda mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis s kohus karistuseks vangistuse

kuuks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust D. Popovile Harju Maakohtu

01.04.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa so 5 kuu 28 päeva võrra ja mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 aastaks 3 kuuks ja 28 päevaks. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus mõistetud karistuse hulka eelvangistuses viibitud 3 päev , seega lõplikuks a

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus 1 aastaks 3 kuuks ja 25 päevaks. Karistusaja alguseks luges kohus 31.08.2014. a.

2. V.H selles, et tema

tunnistati süüdi isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, ajavahemikul 12.08.2014. a kuni 31.08.2014. a võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil erinevatest kauplustest kolmel korral kaupa ja eraisikutelt kolmel korral jalgrattad. Kokku pani V.H toime kuus varguse episoodi.

Oma sellise tegevusega pani V.H

199 lg 2 p 9 toime KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo, so süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonid id süüdistatav V.H ja süüdistatava kaitsja L.

Viil, kes vaidlustavad k V.H-le ohtuotsust üksnes mõistetud karistuse määra ja üldkasuliku tööga asendamata jätmise osas.

3.1 V.H palub esitatud apellatsioonis kergendada temale mõistetud karistust ja asendada ärakandmisele kuuluv vangistus ÜKT adustiku uue jõustunud redaktsiooniga. -ga seoses karistusse Samuti märgib ta apellatsioonis, et tema tervislik seisund on halvenenud.

3.2 Kaitsja apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole süüdistatavale mõistetud tema teosüüle vastavat karistust. Kaitsja ei nõustu maakohtuga ka selles, et V.H ei ole isikuks, kelle suhtes ei ole võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid, kuna süüdistataval on olemas eriala, samuti on tal eelnevatel aastatel töökoht olnud olemas. Ka vanglas on V.H asunud tööle. Seega leiab kaitsja, et ei ole põhjust kahelda süüdistatava väites, et ta suudab tööd leida. Kaitsja hinnangul ei ole süüdistatava alkoholiprobleem nii tõsine, kuna ta on suutnud töötada pidevalt ja ka ametlikult. Pikemaajaline suhtlemine kriminaalhooldajaga võib süüdistatava hoiakuid muuta, suunates teda ka edaspidi õiguskuulekalt käituma. Süüdistatava käitumine annab alust järelduseks, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärgede kahjulikkusest aru saanud ning selline suhtumine peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust.

Kohus on märkinud, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kuid ei ole veenvalt põhjendanud 1 aasta ja 3 kuulist reaalse vangistuse kohaldamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi id d vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

3(4)

4.1 Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11.

peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel kujutab endast erandit.

Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

4.2 Käesoleva kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning V.H ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi (tl 10-15, kd II). V.H enda küsitlemist ei soovinud ja jäi kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde (tl 11, kd II). Seega oli esimese astme kohtus tagatud V.H-le õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonides ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada.

4.3 Vastuseks süüdistatava ja tema kaitsja taotlustele kergendada V.H-le maakohtu poolt mõistetud karistust ja asendada vangistus üldkasuliku tööga, märgib kohtukolleegium, et süüdistatav ja tema kaitsja esitasid sellekohase taotluse ka maakohtu istungil.

199 lg 2 p 9 sanktsioon KarS § näeb ette või kuni viieaastase vangistuse seega sanktsiooni keskmine määr on 2 rahalise karistuse , aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on arvestanud karistuse määramisel V.H puhtsüdamlikku kahetsuse, kui karistust kergendava asjaoluga, ning talle karistuse tunduvalt alla mõistnud sanktsiooni keskmist määra. Seega on mõjutanud V.H suhtumine tema karistuse määra ning kaitsja sellekohane etteheide on põhjendamatu. Maakohtu otsuse motiivide kohaselt ei ole V.H-le võimalik sanktsiooni alammääras karistust mõista arvestades kuriteoepisoodide rohkust.

Samuti on maakohus miks ta ei pea põhjendanud, võimalikuks mõista V.H-le karistuseks rahalist karistust.

Piisava põhjalikkusega on maakohus põhistanud võimalik kohaldada V.H

ka selle, miks ei ole suhtes asenduskaristusena ÜKT. Kohtukolleegiumi hinnangul on igati põhjendatud jätta V.H reaalne vangistus üldkasuliku tööga asendamata kuna see ei täidaks V.H suhtes oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Samuti puudub ka ringkonnakohtul veendumus, arvestades V.H kuritegelikku käitumist juba määratud käitumiskontrolli ajal, et ta suudaks vabaduses hoiduda uute süütegude toimepanemisest. KarS § 69 lg 4 kohaselt peab süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KrMS §-s 75 sätestatule. Kuid V.H ei täit käitumiskontrolli ajal temale määratud nud juba eelneva lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. –

Maakohus on analüüsinud ka 01.01.2015.a kehtima hakanud KarS § 74 lg 5 sätestatust lähtuvalt uuesti käitumiskontrolli kohaldamist ning ringkonnakohus ei hakka maakohtu põhjendusi üle kordama.

4.4 Kohtukolleegium märgib, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme

4(4) kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. -

Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse kergendamise aluseid ei esine. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on karistust mõistes järginud KarS § s 56 sätestatut V.H-le - , so

süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kuna V.H on oma käitumisega näidatud, et ta ei suuda kuritegude toimepanemisest hoiduda, siis e . Teda i pea kohtukolleegium võimalikuks asendada talle mõistetud karistust üldkasuliku tööga on varem viis korda kriminaalkorras karistatud, kuid vaatamata sellele ei ole see tema käitumisele mõju avaldanud. Uue kuriteo pani ta toime temale määratud katseajal, mil ta pidi järgima kontrollnõudeid ja kohustusi ning hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Paraku ei motiveerinud see V.H alkoholi tarvitamisest loobuma ning uusi kuritegusid mitte toime panema.

5. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras V.H kaitsjale vandeadvokaat L Viilile välja maksta 48 . eurot. Maakohtu otsusele olid esitanud apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse V.H suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda.

6. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et mõistetud karistus V.H-le on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apell põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. atsioonide

Seega on süüdistatava ilmselt põhjendamatu V.H ja tema kaitsja L. Viili apellatsioonid d ning ringkonnakohus jätab juhindudes KrMS § 326 lg 2 p st 2 läbi vaatamata. need -

Meelika Aava Urmas Reinola Ivi Kesküla