4-15-903/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

04-15-903

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märtsil 2015. a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-15-903 (2780,14,005727) kirjalikus menetluses Kohtunik Ene Muts Väärteoasi K.Z.kaebus Lõuna prefektuuri 26.01.2015. a otsusele Menetlusalune isik

Seaduslik esindaja K.Z. isikukood: XXXX; elukoht: XXXX; e-posti aadress:XXXX S.Z. Kaitsja advokaat Valli Murde Kohtuväline menetleja Lõuna prefektuur RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 3 Tühistada Lõuna Prefektuuri 26.01.2015. a otsus nr 2780,14,005727 K.Z.karistamise kohta LS §

201 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus K.Z.suhtes otstarbekuse kaalutlusel. Rahuldada K.Z.kaebus osaliselt. VTMS § 38 lg 1 ja § 183 alusel jätta riigi kanda 216 (kakssada kuusteist) eurot menetluskulusid, milleks on õigusabi kulud.

Kohtuotsuse koopia saata K.Z.ile, kaitsjale advokaat Valli Murdele ja Lõuna Prefektuurile VTMS §-s 41 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule

30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

Kohtuvälise menetleja otsus. Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Vallo Tõnuvere 26.01.2015. a otsusega määrati K.Z.ile liiklusseaduse (edaspidi LS) § 201 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot. Karistus määrati 27.12.2014. a kella 19.28 ajal Tartumaal Tila külas Raadiraja tänaval toimunud liiklusnõuete rikkumise eest. Otsuse põhjenduste järgi K.Z. juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sellega rikkus K.Z. LS § 90 lg 1 p 1 nõuet ja pani toime LS § 201 lg 1 sätestatud väärteo. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistaja ütluste ja menetlusaluse isiku ütlustega. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles selgitas juhtunu asjaolusid ja kahetseb juhtunut. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendava asjaoluga, milleks on kahetsus. Kohtuväline menetleja leiab, et karistuse võib määrata ühe kümnendiku sanktsiooni maksimumist.

Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. K.Z. esitas 09.02.2015. a Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna Prefektuuri 26.01.2015. a otsuse peale. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on otsuse koostamisel oluliselt rikkunud väärteomenetluse norme. Kaebaja on vastulauses selgitanud juhtunu asjaolusid, avaldanud kahetsust ning toonud välja asjaolud, mille alusel oleks põhjendatud tema suhtes väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Otsuses ei ole menetleja välja toonud sisulist käsitlust vastulauses esitatud väidetele. Samuti ei ole põhjendatud, miks ei arvestatud vastulauses toodud seisukohtadega, et rikkumine on menetlusalusel isikul esmakordne, tema näol on tegemist 15-aastase alaealisega, kes puhtsüdamlikult kahetseb juhtunut ning rikkumise konkreetsed asjaolud ei olnud eriti ohtlikud (kõrvaline asukoht, teiste liiklejate puudumine). Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole märgitud, kas ja millises osas on arvestatud menetlusaluse isiku vastulauses avaldatuga ning miks ei ole põhjendatud arvestamata jätmist. VTMS § 74 lg 1 p 8 kohaselt märgitakse menetleja otsuses vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus ja seega oli see menetlejale seadusest tulenevalt kohustuslik. Samuti leiab kaebaja, et väärteootsuses toodud põhjendused rikkumise tõendatuse kohta ei ole piisavad ja piirdutud on vaid trafaretsete lausetega. Viidatud on vaid tunnistajate ütlustele, viitamata konkreetsetele tunnistajatele ning avamata ütluste sisu tõendamise mõttes oluliste asjaolude osas. Otsusest peab olema selgelt arusaadav, millistel motiividel jõudis menetleja asja menetledes selliste järeldusteni ja miks on mõistetud otsuses kajastatud karistus. Käesoleval juhul ei ole menetleja motiveerinud karistusotsustust ega põhjendanud karistuse määra, samuti seda, miks üldse peab vajalikuks menetlusaluse isiku karistamist ja mitte menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Eeltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus VTMS § 132 p 2 alusel tühistada. Juhul, kui kohus ei nõustu väärteootsuse täieliku tühistamisega, palub kaebaja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p

1 alusel otstarbekuse kaalutlustel või VTMS § 132 p 2 kohaselt otsuse tühistamist määratud karistuse osas ja oluliselt väiksema karistusmäära mõistmist. Rikkumise osas on kaebaja ennast süüdi tunnistanud. Ta ei osalenud tavapärases tänavaliikluses, vaid tahtis omandada iseseisvat sõidukogemist. Rikkumine on toime pandud liiklusest täiesti kõrvalisel alal – endisel Raadi lennuvälja territooriumil, kus samal ajal ei liikunud ühtegi teist liiklejat ega sõidukit ja kaebaja ei pannud ohtu kedagi kõrvalist. Kaebaja kõrval sõidukis viibis tema isa, kes teda juhendas. Kaebaja saab aru, et autorooli istumine oli lubamatu ja kahetseb oma tegu väga ega kavatse rohkem rikkumisi toime panna. Ta on varasemalt karistamata ja sai piisava õppetunni. Kaebaja on alaealine, õpib põhikoolis, elab koos emaga ning on vanemate ülalpidamisel. Kooliõpilasena tal sissetulek puudub. Esmakordse rikkumise menetlemine oli juba piisav karistus ja seetõttu ei ole reaalne karistamine vajalik. Kaebaja leiab, et teda on võimalik mõjutada edaspidi sellisest käitumisest hoiduma ka ilma karistust kohaldamata või oluliselt väiksema karistusega. Otsuse kohaselt on küll määratud talle karistus ühe kümnendiku osas sanktsiooni maksimumist, kuid arvestamata on jäetud rikkumise esmakordsus, rikkuja alaealisus ning sissetuleku puudumine.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht Lõuna Prefektuur esitas Tartu Maakohtule 04.03.2015. a kirjaliku seisukoha, milles leiab, et K.Z.kaebus Lõuna Prefektuuri 26.01.2015. a otsusele nr 2780,14,005727 tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata. Kohtuväline menetleja ei ole eksinud VTMS § 150 lg 1 p 7 vastu. Kohtuväline menetleja arvestas vastulauses esitatuga ja määraski karistuse sanktsiooni miinimumi lähedaselt. K.Z. küll vastulauses kahetses oma tegu, kuid menetleja on seisukohal, et tegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tunnistaja A.S.ütlustest nähtub, et juht istus kõrvalistuja koha peale ja kõrvalistuja väljus autost. Sellise teoga prooviti oma tegu varjata ja järgnevast süüteomenetlusest pääseda. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS §

18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süütoekoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. KarS § 17 lg 3 kohaselt seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. LS § 201 lg 1 järgi on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 800 eurot või arest. Seega sanktsiooni järgi on näha, et tegemist ei ole vähetähtsa väärteoga. Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ja ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kaitsja seisukoht Kaitsja tuginedes VTMS § 21 lg 2 p-le 2 leiab, et kohtuväline menetleja eksis 26.01.2015. a otsuse tegemisel VTMS § 2 koostoimes KarS §-ga 56 karistuse kohaldamisel ning eiras menetlusõigust, jättes kohaldamata VTMS § 30 lg 1 p 1. Kohtuvälise menetleja 27.12.2014. a koostatud väärteoprotokollist nr 2780,14,005727 nähtub, et menetlusalune isik juhtis 27.12.2014. a kell 19:24 Raadiraja tn Tartu linnas M-1 kategooria sõiduautot Ford Galaxy reg-märgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 ps 1 sätestatut. Lisaks on koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millega menetlusalune isik kõrvaldati sõiduki Ford Galaxy juhtimiselt 27.12.2014. a alates kella 19:28. Menetlusalune isik esitas 06.01.2015. a vastulause, millest nähtub tema kahetsus ja taotlus kohaldada väärteoasjas VTMS § 30 lg 1 p 1. Kohtuväline menetleja määras 26.01.2015. a otsusega väärteoasjas nr 2780,14,005727 menetlusalusele isikule LS § 201 lg 1 alusel rahatrahvi 20 trahviühiku ulatuses, s.o

80 eurot. Karistuse määramisel arvestati menetlusaluse isiku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Ülalmärgitud dokumentidest nähtub, et süüteo toimepanemise hetkel oli kaitsealune 15-aastane, kellel ei võinud olla M-1 kategooria sõiduki juhtimisõigust LS § 103 sätestatu järgi. Samuti ei tohtinud ta LS § 103 järgi osaleda õppesõidus. Seega puudub antud juhul vaidlus teo karistatavuse üldiste eelduste osas KarS § 2 lg 2 mõttes. LakS § 31 lg 1 kohaselt vastutab eksinud ja õiguserikkumise toime pannud laps oma tegude eest ise, kui kehtiv seadusandlus ei näe ette teisiti.

Kuid Riigikohus on mitmes lahendis selgitanud, et klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale – karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise, ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü. Kuid alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral on rõhuasetus aga teistsugune – karistusõiguse jaoks on sellisel juhul enamtähtis just täideviija isik(sus), mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus. Samuti on alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral esmatähtsad just eripreventiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid, mitte karistamine (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-43-06, 3-1-1-77-11).

Kaitsja on seisukohal, et kohtuväline menetleja eksis kaitsealusele karistuse määramisel KarS § 56 kohaldamisel, sest jättis arvestamata tema isiksuse ja süüteo toimepanemise asjaolud. Kaitsja ei õigusta kaitsealuse toimepandud tegu, kuid palub arvesse võtta, et kaitsealune püüdis õppida juhtima sõiduautot, kuigi tal puudus LS § 103 järgi selleks õigus. Lisaks väärib tähelepanu, et kaitsealune täitis varem korralikult LakS § 19 p-s 4 sätestatud kohustusi ühiskonna ees ehk pidas kinni väärika käitumise reeglitest ja tavadest ning järgis elu-, tööja õpikoha reegleid.

Vastupidised andmed asjas puuduvad. Lisaks tema kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulausest nähtub, et ta kahetseb siiralt toimepandut. Igale mõistlikule inimesele on selge, et ta elab raskelt juhtunut üle. Nendest asjaoludest tulenevalt pidi kohtuväline menetleja KarS § 56 kohaldamisel arvestama, et kergendavad asjaolud kaaluvad süü suuruse üles. Sellest tulenevalt oleks tulnud kaaluda, kas on otstarbekas kaitsealust tingimata karistada. Kaitsja leiab, et antud juhul eksis kohtuväline menetleja kaitsealuse karistamisel KarS § 56 kohaldamisel, sest jättis arvestamata eripreventiivsed eesmärgid.

VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Riigikohtu mitmes lahendis on selgitatud, et süülise väärteo toimepanek ei too kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. Väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas KrMS §-s 202 sätestatut. Tulenevalt eeltoodust on vajalik hinnata, kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-91-13, 3-1-1-11-14).

Teisisõnu selgitab Riigikohus, et teatud juhtudel tuleb hoiduda karistuse kohaldamisest, kui see ei ole üldega eripreventiivsetel eesmärkidel tingimata vajalik. LakS § 34 lg 3 kohaselt kohaldatakse kuriteo toime pannud laste suhtes kõigepealt niisuguseid mõjustusvahendeid, nagu nõustamine, käendus, lepitamine, hooldus ning õigusrikkumisi ärahoidvad õppeprogrammid. Vestlusest kaitsealusega on ilmne, et kõik toimepanemise asjaolud ja selle rikkumise menetlemine nii kohtuvälise menetleja poolt kui ka kohtu poolt osutasid kaitsealusele tugevat mõju ja on temale heaks õppetunniks edaspidi seaduserikkumisest hoiduma.

Antud vaidluses ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiksid vajaduse ilmtingimata kaitsealust karistada, kuna muudest vahenditest tema mõjutamiseks ei piisa. Kaitsja on seisukohal, et kohtuväline menetleja eiras väärteomenetlusõigust, sest 26.01.2015. a otsusest ei nähtu VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaldamata jätmise põhjendused. VTMS § 132 p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või §-s 30 sätestatud alustel. Kaitsja on lisanud seisukohale K.Z.klassijuhata iseloomustuse K.Z.kohta, millest nähtuvalt K.Z. on XXX õpilane.

K.Z.õpitulemused on koolis head ning tegemist on võimeka õpilasega. Kenert on koostöövalmis, tundides valdavalt aktiivne ha töökas, õpetajate ja kaasõpilastega on üldiselt sõbralik ja abivalmis. Kohtus tuvastatud asjaolud ja järeldused.

Kohus lahendab K.Z.kaebuse kohtuvälise menetleja 26.01.2015. a otsuse peale kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ega soovi asja arutamist kohtuistungil.

VTMS § 123 lg 2 järgi maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus uuris järgmisi dokumente:

- väärteoprotokoll, mille andmetel K.Z. 27.12.2014. a kell 19.28 Tartumaal Tartu vallas Raadiraja tänaval juhtis mootorsõidukit Ford Galaxy reg.nr XXX (omanik S.Z.), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritav LS §

201 lg 1 järgi. Juht on protokollile alla kirjutanud. Juhi ütluste kohaselt sõitis ta autoga, kuna tahtis sõitma õppida libedaga paremini.

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati K.Z. sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 4 alusel alates 27.12.2014 kell 19.28 kuni põhjuse ära langemiseni. Juht on otsusele alla kirjutanud.

- K.Z.poolt 06.01.2015.a kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulause, milles K.Z. selgitab juhtunu asjaolusid. Ta tunnistas end koheselt kohapeal protokolli koostamise ajal süüdi ja tunnistab ka vastulauses. Sündmuse toimumise ajal juhtis ta autot, omamata juhtimisõigust, kuna tahtis veidi omandada iseseisvat sõidukogemust. Tema rikkumine oli toime pandud mitte teiste liiklejatega koos tänavaliikluses osaledes, vaid täiesti liiklusest kõrvalisel alal Raadil. Samal ajal ei viibinud seal ühtki teist sõidukit ega liiklejat ja ta ei pannud tahtlikult ohtu kedagi kõrvalist. Sõidukis istus tema kõrval ja abistas teda täiskasvanud inimene. Teda ei ole varem väärteokorras karistatud. Ta on XXXXpõhikooli õpilane, õpib hästi ja on vanemate ülalpidamisel. Ta kahetseb oma tegu väga ja ei kavatse rohkem rikkumisi toime panna. Ta on saanud piisava õppetunni ja omab kindlat teadmist, et nii enam ei käitu. Ta leiab, et tema teole järgnev karistamine ei ole eeltoodu põhjal vajalik ja esmakordse rikkumise korral ning arvestades tema alaealisust oleks võinud menetluse tema suhtes lõpetada. Eeltoodut arvestades palub lõpetada tema suhtes väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

- karistusregistri 22.01.2015. a teatis, mille andmetel ei ole K.Z.it varasemalt väärteokorras karistatud. Tunnistaja A.S.27.12.2014. a ülekuulamise protokoll. Tunnistaja on andnud ütlusi selle kohta, et täitis 27.12.2014. a tööülesandeid ja teostas liiklusjärelevalvet koos patrullpolitseinik K.K. Tartumaal Tartu vallas Raadiraja tänaval. Kella 19.28 paiku märkasid nad sõitvat sõiduautot, mis tegi platsi peal ringe ja sõitis lumehange. Nad sõitsid kõrvale ja ta nägi, kuidas sõiduauto juht istus kõrvalistuja koha peale ja kõrvalistuja väljus autost. Selgus, et sõiduautot Ford Galaxy reg.nr XXX juhtis K.Z., kellel puudus juhtimisõigus. Juhi kõrval istus tema isa S.Z., kes lasi pojal sõita harjutamise eesmärgil. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel tuginenud kahele tõendile: tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustele. Menetlusalune isik on ütlused kirjutanud väärteoprotokolli omakäeliselt. Eelnimetatud ütluste andmise viis on lubatud VTMS § 65 lg 1 ja § 69 lg 2 p 3 järgi. Menetlusaluse isiku süüd omaksvõtvad ütlused on tõendatud tunnistaja A.S.ütlustega. LS § 103 sätestab juhi vanuse alammäära. K.Z. oli teo toimepanemise ajal 15-aastane ja seetõttu ei saanud tal objektiivsetel asjaoludel olla juhtimisõigust mootorsõidukile, mida ta juhtis. Vanusest tulenevalt ei saanud tal olla ka LS §-st 95 tulenevat piiratud juhtimisõigust. K.Z. juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta ja rikkus sellega LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid.

Menetlusaluse isiku käitumises on väärteokoosseisu olemasolu tõendatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lõikes 1 ettenähtud väärteona.

LS § 201 lg 1 järgi mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

Kohus ei tuvastanud väärteomenetluses olulisi menetlusnormide rikkumisi. Väärteoprotokollis oli sündmus, koht ja aeg kirjeldatud selgelt. Kohtuvälise menetleja otsuses on sündmuskoht ja tõendid märgitud selgelt. Märgitud on õigusnormid, mille rikkumist ette heidetakse. Eeltoodust järeldub, et väärteoprotokollis kajastatuga on menetlusalusele isikule arusaadavalt teatavaks tehtud temale etteheidetav tegu ning rikkumise seaduslik alus. Kaitseõiguse rikkumist kohus ei tuvastanud. Kohtuväline menetleja on põhjendanud karistuse määramist oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra, s.o ühe kümnendikuna maksimaalsest määrast.

Ta on arvestanud vastulauses esitatut. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendava asjaoluga, puhtsüdamliku kahetsusega. Kahetsus ilmneb vastulausest. Väärteoprotokollis ei ole K.Z. kahetsust väljendanud. Kohtuvälise menetleja otsus on jälgitav. Kohtuistungil uuritud kaevatavas otsuse nimetatud tõendid ei tekita kahtlust väärteo toimepanemises väärteootsuses märgitud ajal ja kohas. Asjaolu, et kohtuväline menetleja ei ole otsuses põhjendanud, miks ta jättis väärteomenetluse lõpetamata VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, nagu vastulauses taotletakse, ei ole hinnatav olulise menetlusnormi rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes.

Kohtuvälisel menetlejal on otsuse tegemisel kaalutlusõigus. Kohtuväline on valinud väärteomenetluse lõpetamisele karistamise ja seda otsuses ka põhjendanud. Väärteomenetluse lõpetamata jätmise põhjendamata jätmine ei ole hinnatav otsuse tervikuna põhjendamata jätmisena. Eeltoodust lähtudes ei ole kohtul alust teha järeldust menetlusaluse isiku õiguste rikkumisest. Menetlusalune isik teadis, mille vastu ennast kaitsta ning tegi seda vastulause esitamisega ja kohtuvälise menetleja otsuse peale kohtule kaebuse esitamisega. Seega on kohtuvälise menetleja otsus tuginenud tõendatud faktilistele asjaoludele.

Kohtu hinnangul ei esine menetlusnormide rikkumist, mida hinnata VTMS § 150 sätestatud olulisteks menetlusnormide rikkumisteks, mis toovad kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise. Menetlusaluse isiku süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus, vaadanud läbi kaebuse põhjendused, kaitsja seisukoja ja Lõuna Prefektuuri kirjaliku seisukoha, leiab, et K.Z.kaebus tuleb rahuldada osaliselt, s.o väärteomenetluse lõpetamise osas VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohus teeb otsuse VTMS § 132 p 3 alusel tühistades Lõuna Prefektuuri 26.01.2015. a otsuse väärteoasjas nr 2780,14,005727 ja lõpetab menetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

K.Z. on karistusregistrisse kandmata isik ja seetõttu ei ole tema õiguskuulekuses midagi ette heita. Teo toimepanemise ajal oli K.Z. 15-aastane. Menetlusaluse isiku vanusest ja teda iseloomustavatest andmetest teeb kohus järelduse, et K.Z.it on võimalik mõjutada karistust kohaldamata. Rikkumise asjaoludest järeldub süü suurus. Ta oli väärteo toimepanemise ajal seadusliku esindaja järelevalve all ja kõrvalises kohas. Tema tegevus oli eesmärgipärane, kogemuste omandamine edaspidi liikluses paremini toimetulekuks. Ta ei ohustanud liikluses teisi isikuid. Teo asjaolud ei ole nii tõsised, et vajavad vältimatult reageerimist karistamisega. Arvestades teo toimepanemist alaealise poolt esmakordselt ja rikkumises ohtliku olukorra puudumist on võimalik K.Z.suhtes väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel. Kuna väärtegu on toimunud seadusliku esindaja juuresolekul ja teadmisel, ei pea kohus vajalikuks kohaldada K.Z.suhtes VTMS § 30 lg 2. Kohus ei saada K.Z.väärteomaterjale arutamiseks alaealiste komisjonile.

Menetluskulud.

Kaitsja on esitanud taotluse õigusabi kulude kindlaksmääramiseks ning taotleb osutatud õigusabi eest 4,5 tunni ulatuses 216 eurot (tuuni hind 40 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %). Kohus peab sellist töömahtu põhjendatuks ning rahuldas taotluse täies ulatuses. Kaitsja poolt kohtule esitatud argumendid ja asjaolud on põhjalikud, töö maht on proportsionaalne kulunud ajaga. Tulenevalt VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 183 väärteomenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik. Sel põhjusel jäävad menetluskulud täies ulatuses riigi kanda.

Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/