3-15-203/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

26. märts 2015, Tartu Haldusasja number 3-15-203 Haldusasi Jevgeni Kuznetsovi kaebus Tartu Vangla 25. novembri 2014. a käskkirja nr 6-2/1439 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 4. märtsi 2015. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jevgeni Kuznetsovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Jevgeni Kuznetsov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. märtsi 2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jevgeni Kuznetsov määrati Tartu Vangla 17. oktoobri 2014. a käskkirjaga nr 6-3/148 vangla majandustööle abitöölise ametikohale alates 21. oktoobrist 2014 kuni 31. jaanuarini 2015.

J. Kuznetsovi karistati Tartu Vangla 25. novembri 2014. a käskkirjaga nr 6-2/1439 viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega töökohustuse eiramise eest.

J. Kuznetsov esitas nimetatud käskkirjale vaide, kuid see jäeti Tartu Vangla 26. jaanuari 2015. a vaideotsusega nr 1-11/584-4 rahuldamata.

2. J. Kuznetsov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse eelnevalt nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiseks, kuna kaebajat on korduvalt ühe ja sama teo eest distsiplinaarkorras karistatud.

Koos kaebusega esitas J. Kuznetsov taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3. Tartu Halduskohtu 4. märtsi 2015. a määrusega jäeti J. Kuznetsovi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Määruse kohaselt:

3.1. Riigilõivu seaduse § 60 lg 1 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel halduskohtule riigilõivu

15 eurot.

3.2. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel tuleb juhinduda halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-st 1 ning § 112 lg 1 p-st 1. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et tal oli taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul sissetulekuid 1,96 eurot, millest on lubatud maha arvata 1,37 eurot. Nimetatu põhjal võib kaebajat antud haldusasjas maksejõuetuks pidada.

3.3. Maksejõuetuse tuvastamine ei tingi veel kaebajale menetlusabi andmist riigilõivu tasumisest vabastamise näol, kuna hinnata tuleb ka kaebuse edulootusi. Kaebaja leiab, et vaidlusaluse käskkirjaga on teda ühe ja sama teo eest karistatud juba mitmendat korda. Kaebaja määrati Tartu Vangla 17. oktoobri 2014. a käskkirjaga nr 6-3/148 vangla majandustöödele abitöölise ametikohale tähtajaliselt alates 21. oktoobrist 2014 kuni 31. jaanuarini 2015. Viidatud ajaperioodil keeldus kaebaja tööle asumast kuuel korral – 21. oktoobril 2014, 5. novembril 2014, 13. novembril 2014, 12. detsembril 2014, 22. detsembril 2014 ja 23. jaanuaril 2015. Distsiplinaarkorras karistati teda viie käskkirjaga – 30. oktoobri 2014.a, 12. novembri 2014. a, 25. novembri 2014. a, 9. jaanuari 2015. a ja 3. veebruari 2015. a käskkirjaga. Vaidlustatud 25. novembri 2014. a käskkirjast nähtub, et kaebajat on karistatud 13. novembril 2014 aset leidnud tööst keeldumise eest viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kõik distsiplinaarrikkumisi puudutavad käskkirjad on koostatud erinevatel kuupäevadel töökohustuse eiramise eest. Viimati mainitud kuupäeval aset leidnud rikkumise eest on kaebajat karistatud ainult ühel korral. Seega ei ole kaebajat ühe ja sama rikkumise eest topelt karistatud. Analoogses haldusasjas (Tartu Ringkonnakohtu 18. septembri 2009. a otsus nr 3-09-468, jõustunud Riigikohtu 16. novembri 2009. a määrusega) on leitud, et olukorras, kus kinnipeetav on keeldunud korduvalt tööle minemast ja teda on selle eest karistatud, on iga käskkirjaga käsitletud eraldiseisvat tegu, mistõttu ei ole eksitud topeltkaristamise keelu vastu. Kuna antud juhul on tegemist sarnase olukorraga, ei saa J. Kuznetsovi kaebust perspektiivikaks pidada. Halduskohus lisas, et kinnipeetava töökohustus tuleneb vangistusseaduse § 37 lg-st 1 ja kaebaja ei ole viidanud, et antud asjas esineksid alused tema töökohustusest vabastamiseks. Kaebaja ei ole eitanud vanglaametniku korralduse täitmata jätmist. Vaidlusaluse käskkirjaga määratud karistust ei saa pidada ebaproportsionaalseks võrreldes rikkumise raskusastmega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. J. Kuznetsov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 4. märtsi 2015. a määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on kohus jätnud kaebaja ebaõigesti riigilõivu tasumisest vabastamata. Kaebaja on jäetud olukorras, kus nenditud on kaebaja maksevõimetust, samas leides, et kaebusel puuduvad eduväljavaated, ilma võimalusest oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 4. märtsi 2015. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid seetõttu vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väited ei tingi halduskohtu määruse tühistamist.

7. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. märtsi 2015. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene