4-15-496/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

4-15-496

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26.03.2015. a Tartu Kohtumaja, Tartu, Kalevi 1, kirjalikus menetluses Kohtunik Madis Kägu Väärteoasja number 4-15-496 (2302,15,000725) Väärteoasi

D.A

kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 09.01.2015. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,15,000725 Menetlusalune isik, kaebuse esitaja D.A Isikukood: XXX, elukoht: XXXX vald, e-post: XXXX; töökoht: XXXX Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveamet Põhja Prefektuur Rahumäe tee 6/1, Tallinn RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1, kohus otsustas:

jätta D.A kaebus rahuldamata.

Jätta muutmata Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 09.01.2015. a otsus väärteoasjas nr 2302,15,000725.

Edasikaebamise kord

Edasikaebus EV Riigikohtule kassatsiooni korras Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks saamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud

D.A karistati Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 09.01.2015. a kiirmenetluse otsusega TeeS § 401 lg 1 järgi rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, s.o 340 eurot.

Otsuse kohaselt teostas D.A teeseadusega kehtestatud eriloata erakorralist vedu, juhtides autorongi (Haagis- Briab SBB4A, reg. märk XXX), mille massid ja teljekoormused ületavad registreerimisel määratud ning majandusja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi. Mootorsõiduki I-telje tegelik teljekoormus oli 8,107t. Lubatud suurim registriteljekoormus 7,5t. Mootorsõiduki II-telje tegelik teljekoormus oli 10,959t. Lubatud suurim registriteljekoormus 9,5t. Mootorsõiduki III-telje tegelik teljekoormus oli 10,72t. Lubatud suurim registriteljekoormus 9,5t. Mootorsõiduki tegelik mass oli 29,786t. Lubatud suurim registrimass 26t. Autorongi tegelik mass oli 50,558t. Lubatud suurim tegelik mass 44t.

26.01.2015. a jõudis kohtusse 23.01.2015. a D.A poolt postitatud kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale. Kaebuses taotletakse väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu ning kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist.

Kaebuse kohaselt peab MõõteS §-st 5 lg 2 p 2 tulenevalt väärteoasjas karistuse määramisel olema mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. Vastavalt MõõteS § 5 lg 1 esimesele lausele on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS §-st 10 lg 3 tuleneb, et mõõtevahendit tuleb kasutada nii, nagu on ette nähtud tootja koostatud kasutusjuhendis. Kaalude kasutamist reguleerivad nõuded on sätestatud MõõteS § 21-23. Vastavalt MõõteS § 21 lg 2 p 2 ja 23 lg 1 p 4 sätetele tuleb trahvide arvutamisel massi mõõtmiseks mõeldud kaalude kasutamisel järgida kaalu kohta antud tootjapoolseid juhendeid. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1- 68-13 punktis 6 asunud seisukohale, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust.

Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendist lähtudes on autorongi üldmassi tuvastamiseks tarvis samaaegselt paigaldada kaalud kõikide rataste alla ning just selline kaalumisviis annab õigeid tulemusi. Menetlusalune isik on seisukohal, et üldmassi tuvastamisel on ainsaks asjakohaseks ja usaldusväärseks autorongi kogukoormuse tuvastamise viisiks Metoodika MM 02-2010 punkti 11 esimeses lõigus märgitud viis: kui kaalud on korraga kõikide rataste all. Ainult eeltoodud viisil kaalumise läbiviimisel on järgitud MõõteS § 5 lg 2 p 2, mille kohaselt peab karistuse määramisel väärteoasjas olema mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. 3-teljelisest sõidukist ning 3-teljelisest haagisest koosneva autorongi koormuse tuvastamiseks kasutati käesolevas asjas 6 kaalu, mistõttu on ilmselge, et kaalumisel ei saanud kohtuvälise menetleja ametnikud kasutada ainukest käesoleval juhul lubatud kaalumisviisikui kaalud on korraga kõikide rataste all. Seega, kuna kaalumine on läbi viidud vastuolus kaalu tootja poolt juhendis sätestatuga, ei ole kaalumisel järgitud asjakohast mõõtemetoodikat ning mõõtetulemuste jälgitavus ei ole tõendatud.

Põhja prefektuuri kirjalik seisukoht koos väärteomaterjalidega saabus kohtusse 04.02.2015. a. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata.

Kohtuvälise menetleja seisukohas märgitu kohaselt on D.A-le selgitatud VTMs § 19 sätestatud õigusi-kohustusi, ta on nõustunud kiirmenetlusega ja olnud teadlik kiirmenetluse kohaldamise erisustest. D.A võimaldati anda väärteoasja kohta ütlusi, süüteo asjaolud olid menetlejale selged. Ütlustes tunnistas D.A veoauto Scania juhtimist, mille kaalumisel selgus, et auto teljekoormused ja kogumass ei vasta nõuetele. Ütlustes on

D.A märkinud, et sarnase materjali veol on ennegi kaalutud ja ei ole üle olnud.

Kaalumise võimalus puudus. Ütlustes peab menetlusalune isik võimalikuks materjali kaalu hindamisel eksimist.

Seega on kohtuväline menetleja täitnud kõik VTMS § 55 sätestatud nõuded kiirmenetluse kohaldamiseks, menetlusnorme rikutud ei ole.

09.01.2015. a kell 13.10 peatas liikluspolitseinik E.R.Viljandi-Rõngu tee 59. kilomeetril autorongi, mis koosnes mootorsõidukist Scania R164 GB6X4NZ, reg.märgiga XXX, ja haagisest Briab SBB4A, reg.märgiga XXX. Liikluspolitseinik M.S.viis läbi autorongi kaalumise kasutades 6 mitteautomaatkaalu. Kaalumise tulemusel tuvastas M.S., et veduki teljekoormused ületavad registriteljekoormuseid ja veduki ja autorongi massid ületavad lubatud väärtused. Liikluspolitseinik E.K.koostas D.A-le kiirmenetluse otsuse, määrates rahatrahvi 85 trahviühiku ulatuses.

MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab karistuse määramisel väärteoasjas olema mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. Mõõtetulemus on MõõteS § 5 lg 1 kohaselt tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kasutatud on taadeldud mõõtevahendit ning järgitud on asjakohast mõõtemetoodikat. Mõõtevahendit tuleb MõõteS § 10 lg 3 kohaselt kasutada nii, nagu seda on ette näinud mõõtevahendi tootja.

09.01.2015. a kaalus liikluspolitseinik M.S. Evocar 2000 mitteautomaatkaaludega mootorsõidukist ja haagisest koosnevat autorongi. LS § 2 p 73 kohaselt on sõiduk teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul. Seega käsitletakse sõiduki mõiste all eraldi mootorsõidukis ja tema haakes olevat haagist.

Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika MM 02-2010 p 11 kohaselt kaalutakse sõiduki või autorongi ratta-, teljevõi kogukoormuse saamiseks sõidukit pikivõi põikisuunas kui kaalud on korraga kõikide rataste all. Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendi p 1.2 on määratud sõiduki kaalumiseks ettenähtud kaalude kogus. M.S.kasutas 6 kaalu 3-teljelise sõiduki (mootorsõiduki)

kaalumiseks vastavalt kasutusjuhendi p 1.2 pildile nr 2. Kolmeteljelise haagise kaalumisel lähtus M.S.kasutusjuhendi p 1.2 pilt nr 4 juures toodud juhistest, et haagisega sõiduki kombinatsiooni korral tuleks kaaluda iga sõiduk eraldi, kui pole kasutada piisavat arvu kaalu. Sellest tulenevalt oli võimalik teise sõiduki (haagise) kaalumine eraldi 6 kaaluga.

Maanteeameti e-teeninduse andmete väljatrüki kohaselt on sõiduk registreerimismärgiga XXX haagis keretüübiga DB. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 05.09.2007. a direktiivi nr 200/46/EÜ II lisa C osa p 4 kohaselt on DB keretüübiga O kategooria sõiduk täishaagis, millel on vähemalt

2 telge, millest vähemalt 1 on juhitav ning mis on varustatud (haagise suhtes) vertikaalsuunas liigutatava haakeseadmega ja mille staatiline vertikaalkoormus vedukile on väiksem kui 100 daN (lisa 1,2). Oma hinnangu sellisele kaalumise viisile andis 27.05.2014. a Evocar kaalude tootja Tecnoscale OY, kinnitades, et veduki ja haagise eraldi kaalumisel on tulemus aktsepteeritav ning 3-teljelist vedukit ja 3-teljelist haagist võib kaaluda üks sõiduk korraga 6 kaaluga (lisa 3, PPA dokumendiregister 2.2-3/87729 30.05.2014).

Kohtu seisukoht

VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on kohtule teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul puudub kohtul vajadus esitatud tõendeid kohtuistungil uurida, mille tõttu leiab kohus, et väärteokaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 lg 2 sätestatu kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Menetlusaluse isiku kaebust lahendades annab kohus kõigepealt hinnangu kaebaja väidetele, et mõõtetulemus ei ole jälgitav, kuna kaalud ei olnud kogukoormuse mõõtmisel korraga kõikide rataste all, mistõttu ei ole karistamine võimalik (I) ning seejärel käsitleb määratud karistust (II).

I

TeeS § 401

lg 1 näeb ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel.

TeeS § 35 lg 1 kohaselt on erakorralised vedu või sõit, mil suuremõõtmelise või raskekaalulise veose või veoseta sõiduki kas või üks suurim mõõde, mass või teljekoormus ületab TeeS § 33 lg 4 alusel kehtestatud suuruse.

TeeS § 35 lg 2 kohaselt on avalikult kasutataval teel erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel.

LS § 80 lg 1 sätestatu kohaselt ei tohi sõiduki tegelik mass ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust.

LS § 80 lg 2 sätestatu kohaselt võib sõidukit liikluses kasutada TeeS § 35 kehtestatud korras, kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse.

LS § 80 lg 3 sätestatu kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega sõiduki, autorongi ja masinrongi lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, samuti sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad massid ning teljekoormused.

Majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 grupp 11 sätestab sõiduki mõõtmed ja massid.

D.A poolt juhitud autorongi massi üle lubatu olemist tõendab massimõõteseadme kasutamise protokoll. Protokolli kohaselt kaaluti D.A poolt juhitud mootorsõidukit Scania R164 GB6X4NZ 480 koos haagisega Briab SBB4A 09.01.2015. a kell 13.10. Kaalumine toimus Tartumaal, Rõngu vallas, Viljandi-Rõngu tee 59. kilomeetril Kingu bussipeatuses. Kaalumiseks on kasutatud 6 mitteautomaatkaalu Evocar 2000 (nr 201248, 201240, 201241, 201242, 201243, 201239). Protokolli on kantud veduki ja haagise teljekoormused, kogukoormus ning D.A on omakäeliselt kinnitanud protokolliga tutvumist, andes selle kohta ka allkirja.

Samuti kinnitavad D.A poolt juhitud autorongi massi üle lubatud olemist tunnistajana üle kuulatud politseiametniku E.R.ütlused ja menetlusaluse isiku enda ütlused. E.R.ütluste kohaselt oli ta 09.01.2015. a tööl autopatrullis 3780 ja teostas liiklusjärelevalvet Tartumaal Rõngu vallas. Kell 13.10 peatas ta Viljandi-Rõngu tee 59. kilomeetril autorongi, mis koosnes mootorsõidukist ja haagisest Scania R164 GB6X4NZ riikliku registreerimismärgiga XXX, Briab SBB4A XXX: Sõiduk liikus Viljandi suunas. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis D.A. Liikluspolitseinik M.S.tuvastas massimõõtmise teel, et veduki ja autorongi tegelikud massid ületavad registreerimisel lubatud väärtusi ja veduki teljekoormused ületavad registriteljekoormusi.

Menetlusalune isik on kohtuvälises menetluses samuti kinnitanud teljekoormuste ja kogumass nõuetele mittevastavust. 09.01.2015. a ülekuulamisel andis D.A järgmisi ütlusi (kirjapilt muutmata): „ “

Samas leiab menetlusalune isik esitatud kaebuses, et kaalumisel on eksitud, kuna kaalud oleks tulnud paigutada kõikide rataste alla, sest vaid selline kaalumisviis annab õigeid tulemusi, olles ainsana asjakohaseks ja usaldusväärseks autorongi kogukoormuse tuvastamise viisiks metoodika MM 02-2010 p 11 esimese lõigu mõttes.

MõõteS § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

Kui mõõtevahend on kantud MõõteS § 7 lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuse jälgitavise tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohasel peab mõõtetulemuse jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuse alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust.

MõõteS § 7 lg 3 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab MõõteS § 7 lg 1 loetletud kasutusaladest tulenevalt kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad (edaspidi metroloogilise kontrolli nimistu).

MõõteS § 10 lg 3 kohaselt tuleb mõõtevahendit kasutada nii, nagu see on ette nähtud tootja koostatud kasutusjuhendis. MõõteS 5. jaos on mitteautomaatkaalude kasutamist reguleerivad nõuded § 21-23. MõõteS § 23 lg 1 p 4 kohaselt võib MõõteS § 21 lg 2 loetletud otstarbel kaalu kasutada, kui järgitakse kaalu kohta antud tootjapoolseid juhendeid.

Majandusja kommunikatsiooniministri 12.12.2006. a määruse nr 104 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ lisa 2 p 1.13 kohaselt on mitteautomaatkaalude, mida kasutatakse õigusakti täitmise järelevalvel otseselt kontrollmõõtevahendina, taatluskehtivusaeg 1 aasta.

Määruse nr 104 lisa 1 kohaselt tuleb mitteautomaatkaale, mida kasutatakse õigusakti täitmise järelevalvel otseselt kontrollmõõtevahendina, sealhulgas sõidukite rattaja teljekoormuse mõõtmiseks ning selle alusel sõiduki kogumassi määramiseksklass III või IIII, kohustuslikult metroloogiliselt kontrollida, samuti on kohustuslik vastavushindamisprotseduuride läbimine.

Kuigi käesolevas väärteoasjas ei ole kaebuse esitaja seadnud kahtluse alla kaalumise läbiviimist pädeva mõõtja poolt, siis märgib kohus siiski, et väärteotoimikus on olemas 31.12.2010. a käskkiri nr 612, millega on massi mõõtmisel pädevaks kaalujaks määratud käesolevas väärteoasjas D.A poolt juhitud autorongi kaalumist teostanud M.S. Lisaks on olemas ka Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistus, et Politseija Piirivalveamet on hinnatud erialaselt pädevaks vastavalt Majandusja Kommunikatsiooniministri 05.10.2006. a määruse nr 85 nõuetele pikkuse ja liiklusjärelevalve sõidukite massi mõõtmise alal. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub alus kahelda mõõtmist läbiviinud isiku pädevuses.

D.A juhitud autorongi mõõtmist teostati 6 EVOCAR 2000 mitteautomaatkaaluga (nr

201248, 201240, 201241, 201242, 201243, 201239). Kasutatud mitteautomaatkaalude taatlustunnistuste numbrid on kantud 09.01.2015. a massimõõteseadme kasutamise protokolli. Toimikus olevatest sertifikaatidest nähtub, et kaal nr 201240 on taadeldud 08.12.2014. a, kaal nr 201239 on taadeldud 11.12.2014. a, kaal nr 201241 on taadeldud 11.12.2014. a, kaal nr

201242 on taadeldud 11.12.2014. a, kaal nr 201243 on taadeldud 11.12.2014. a ja kaal nr 201248 on taadeldud 11.12.2014. a. Kuivõrd D.A poolt juhitud autorongi kaalumine toimus 09.01.2015. a, siis nähtub eelpool toodud sertifikaatidest, et kaalud olid taadeldud ja kehtiva taatlustunnistusega. Lisaks sellele nähtub sertifikaatidest, et kaalud on tunnistatud vastavaks direktiivi 2009/23/EÜ nõuetele (tuleneb vastavushindamisprotseduur) ja on täpsusklassiga IIII. Sellise täpsusklassiga kaalude kasutamine on lubatav ka vastavalt metoodika MM 02-2010 „Sõiduki koormuse mõõtmine“ punkti 2 kohaselt, mis sätestab, et kasutatavad kaalud peavad vastama vähemalt IIII täpsusklassi nõuetele.

Kohus on tutvunud ka muude mõõtemetoodika punktidega ning EVOCAR 2000 mitteautomaatkaalude kasutusjuhendiga ning ei ole tuvastanud, et kohtuväline menetleja oleks eksinud mõõtemetoodikas või kasutusjuhendis märgitu vastu.

Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika kohaselt on lubatud kaaluda sõiduki või autorongi ratta-, teljevõi kogukoormuse saamiseks sõidukit piki või põikisuunas selliselt: - kui kaalud on korraga kõikide rataste all; - telgede kaupa, kasutades kaaludeta rataste all kaalude paksusi tasandusmatte; - telgede kaupa, tasandusmatte kasutamata; - külgepidi, kasutades kaaludeta rataste all kaaludele vastava paksusega tasandusmatte; - külgepidi, tasandusmatte kasutamata; - sõidukit ja haakes poolhaagist eraldi.

Lisaks on toimikus olemas EVOCAR 2000 kaalude tootja Teknoscale OY vastus (eestikeelne tõlge), kus tootja on märkinud, et autorongide kaalumisel, näiteks 3-teljeline veduk ja 4- teljelione täishaagis= kokku 7 telge, võib öelda, et kui kasutada ei ole 14 kaalu (1 kaal iga ratta alla), siis võib vedukit kaaluda eraldi 6 kaaluga ja haagist eraldi 8 kaaluga ja kaalumise tulemus on täiesti aktsepteeritav. Selle põhimõtte järgi võib 3-teljelist veokit ja 3-teljelist haagist kaaluda üks sõiduk korraga 6 kaaluga.

Kohtuväline menetleja on kirjalikus seisukohas märkinud, et M.S.kasutas 6 kaalu 3-teljelise sõiduki (mootorsõiduk) kaalumiseks vastavalt kasutusjuhendi p 1.2 ja pildile nr 2. Kolmeteljelise haagise kaalumisel lähtus M.S.kasutusjuhendi p 1.2 pildi 4 juures toodud juhistest, millest lähtuvalt tuleks haagisega sõiduki kombinatsiooni korral kaaluda iga sõiduk eraldi, kui pole kasutada piisavat arvu kaale. Kuue kaalu kasutamist sõiduki kaalumisel on kinnitanud ka D.A esitatud kaebuses, märkides samas, et tulenevalt sellest on ilmselge, et kohtuvälise menetleja ametnikud ei saanud 3-teljelisest sõidukist ja 3-teljelisest haagisest koosneva autorongi kaalumisel kasutada seetõttu ainukest lubatud kaalumisviisi, s.t, kui kaalud on korraga kõikide rataste all.

Eeltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul vaidlust, et D.A juhitud autorongi puhul kaaluti sõidukit ja haagist eraldi (nähtub ka massimõõteseadme kasutamise protokollist) ning kaalumisel kasutati 6 mitteautomaatkaalu. Samas ei nõustu kohus kaebajaga selles osas, et nimetatud kaalumisviis ei ole lubatud. Selline kaebaja väide on lükatud ümber nii eelpool toodud mõõtemetoodikas sisalduva lubatud kaalumisviiside loeteluga, kaalude tootja Teknoscale OY vastuse kui ka EVOCAR 2000 mitteautomaatkaalude kasutusjuhendis tooduga.

Teknoscale vastuse ja kaalude kasutusjuhendi kohaselt on kolmeteljelise sõiduki ja kolmeteljelise haagise eraldi kaalumiseks vaja 6 kaalu. Samuti on kasutusjuhendis märgitu kohaselt sarnaselt mõõtemetoodikale lubatud kaaluda igat sõidukit eraldi, s.t haagist ja vedukit eraldi, nagu ka käesoleval juhul on tehtud.

Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks märkida, et Tartu Maakohtu Võru kohtumaja

04.12.2014. a otsuses nr 4-14-7290, mis on käesolevaks hetkeks Riigikohtu määrusega jõustunud, on viidatud väärteoasjas nr 4-14-5675 teostatud uurimiseksperimendi protokollile. Selle uurimiseksperimendi käigus teostati kaalumised koos veduki ja haagisega ning eraldi veduk ja haagis. Eksperimendi tulemusena selgus, et veduki ja haagise koos kaalumisel, terve autorongi kaalumisel ja eraldi veduki ning haagise kaalumisel saadud tulemused erinevad üksteisest vaid 60 kg võrra. Seega, kui lähtuda D.A poolt viidatust, et tema juhitud autorongi oleks tulnud täismassi saamiseks kaaluda tervikuna, paigutades kaalud samaaegselt kõikide rataste alla, mitte eraldi, nagu käesolevas väärteoasjas on tehtud, siis oleks saadud tulemus siiski tunduvalt ületanud lubatud massi (D.A autorongi tegelik mass oli 50,558 t, lubatud suurim tegelik mass 44 t) .

Kokkuvõtvalt leiab kohus eeltoodu alusel, et käesolevas väärteoasjas on D.A poolt juhitud autorongi kontrollimine toimunud kooskõlas kaalude kasutusjuhendiga, sõiduki massi mõõtemetoodikaga ning mõõtetulemus on jälgitav.

Tõendamist on leidnud D.A poolt TeeS § 40

1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine.

Süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. D.A poolt ülekuulamisel antud ütlustest järeldub, et ta on töötanud autojuhina pikemat aega, kuivõrd ta on selgitanud, et teda on sarnase materjali veol ennegi kaalutud ja üle ei ole olnud. Käesoleva rikkumise toimepanemise ajal oli D.A 7 kehtivat karistust samasuguse rikkumise eest. Seega, arvestades D.A kogemusi metsamaterjali vedava auto juhina, on põhjendatud eeldada, et ta peaks olema suuteline eelnevate kogemuste põhjal hindama, kas tema koorem on ülekaalus või kaalus. Kuivõrd D.A pidi eelnevatele kogemustele tuginedes pidama võimalikuks, et tema poolt juhitud autorong on ülekaalus, kuid ei võtnud kohusetundetu suhtumise tõttu selle kontrollimiseks midagi ette, siis pani ta etteheidetava rikkumise toime vähemalt ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis.

II

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.

TeeS § 401

lg 1 järgi karistatakse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

D.A-le määras kohtuväline menetleja TeeS § 40

1 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 85 trahviühiku ulatuses, s.o 340 eurot.

Kohus ei ole D.A puhul tuvastanud karistust kergendavate või raskendavate asjaoludes esinemist. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisel tuleb väljakujunenud praktika kohaselt lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast. Kohtuväline menetleja on karistust kohaldanud 85 trahviühiku ulatuses, s.o alla karistusraami keskmise määra (100 trahviühikut).

Karistusregistri teatise kohaselt oli D.A väärteo toimepanemise ajal TeeS § 40

1 lg 1

järgi 7 kehtivat väärteokaristust, viimane rikkumine oli toime pandud 09.09.2014. a, kui karistuseks määrati rahatrahv 400 eurot (trahv tasumata). TeeS § 401 lg 1 rikkumiste eest on kõige suurem D.A-le määratud trahv olnud 600 eurot (25.07.2012. a otsus, trahv tasumata) ja kõige väiksem 220 eurot (06.01.2014. a otsus, trahv tasumata).

Hoolimata mitmetest kehtivatest karistustest TeeS § 401 lg 1 järgi ei ole see pannud D.A samalaadsete rikkumiste toimepanemisest hoiduma. Vastupidi, D.A on jätkanud väärtegude toimepanemist. Kuivõrd käesoleva väärteo eest D.A-le määratud karistus vastab tema süü suurusele ja toimepandu raskusele, tuleb mõistetud karistus jätta muutmata.

Kokkuvõtvalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.

Madis Kägu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/