3-14-67/37 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-67 Haldusasi Levon Arendus OÜ kaebus Maksuja Tolliameti

20. detsembri 2013. a maksuotsuse nr 12.2-3/17563-4 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 26. mai 2014. a otsus Menetlusosalised Kaebaja – Levon Arendus OÜ, esindaja adv Madis Uusorg Vastustaja – Maksuja Tolliamet, esindaja Pille Lehis Menetluse alus ringkonnakohtus Levon Arendus OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Levon Arendus OÜ apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 26. mai 2014. a otsus haldusasjas nr 3-14-67 ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada Levon Arendus OÜ kaebus ning tühistada Maksuja Tolliameti 20. detsembri 2013. a maksuotsus nr 12.2-3/17563-4. 3. Mõista Maksuja Tolliametilt Levon Arendus OÜ kasuks välja menetluskulud esimese ja teise astme kohtus kokku 5015 (viis tuhat viisteist) eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 27. aprillil 2015 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-14-67 2(11) kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinnas Nõmme linnaosas Pihlaka tn 6 asuva elamu korteriomandite omanikud, Korteriühistu Pihlaka 6 ja hüpoteegipidajad sõlmisid 13.05.2008 notariaalse lepingu, millega moodustati Pihlaka tn 6 hoone pööningukorrusest korteriomandid nr 13 (üldpind 69,6 m2), nr

14 (üldpind 141,6 m2) ja nr 15 (üldpind 117,5 m2) ning otsustati need müüa AK-le, kes kohustus ruumid hiljemalt 16 kuu jooksul omal kulul välja ehitama. Levon Arendus OÜ ja KÜ Pihlaka

6 sõlmisid 14.07.2009 finantseerimislepingu, mille kohaselt finantseerib korteriühistu pangalaenu abil AK poolt 13.05.2008 lepinguga võetud ehitusja renoveerimistööde teostamise kohustust ning arendaja Levon Arendus OÜ omafinantseeringu suuruseks on 20%. Levon Arendus OÜ sõlmis Pihlaka tn 6 hoones renoveerimistööde tegemiseks 31.08.2009 ehituse töövõtulepingu Alfahaus OÜ-ga ja 15.03.2010 ehituse töövõtulepingu AAB Grupp OÜ-ga. Korteritele on väljastatud kasutusload 02.11.2011. Finantseerimislepingust tulenevad laenusummad ja omafinantseeringu on Levon Arendus OÜ eest alates 13.01.2010 tasunud AK. Levon Arendus OÜ esitas 11.11.2011 AK-le arve nr 20218 kinnisvaraarenduse eest Pihlaka tn 6-13 summas 48 316,40 eurot (sh käibemaks 8052,73 eurot). Levon Arendus OÜ sõlmis 23.11.2012 Estate Investment OÜ-ga esindaja teenuslepingu korteriomandite Pihlaka tn 6-14 ja 6-15 müümiseks. Levon Arendus OÜ esitas 04.03.2013 AK-le arve nr 20227 kinnisvaraarenduse eest Pihlaka tn 6-15 summas 94 735,91 eurot (sh käibemaks 15 789,32 eurot). Levon Arendus OÜ deklareeris Pihlaka tn 6-13 ja 6-15 korterite müügiga seoses maksustatavat käivet vastavalt 2011. a novembris ja 2013. a märtsis.

2. Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskus (LäMTK) suurendas 29.11.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/1405-5 Levon Arendus OÜ 2010. a detsembrikuu maksustatavat käivet 191 403,05 euro võrra ja määras täiendavalt tasumisele kuuluvaks käibemaksuks

38 280,58 eurot. Maksuja Tolliamet (MTA) rahuldas 09.08.2013 vaideotsusega Levon Arendus OÜ vaide ja tunnistas LäMTK 29.11.2011 maksuotsuse kehtetuks. MTA jätkas 03.09.2013 korraldusega nr 12.2-3/17563-1 Levon Arendus OÜ suhtes maksumenetlust (laiendades üksnes kontrolliperioodi) ning kontrollis äriühingu käibedeklaratsioonidel esitatud andmete õigsust maksustamisperioodidel jaanuar 2009 kuni märts 2013.

3. Maksuja Tolliamet määras 20.12.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/17563-4 Levon Arendus OÜ-le täiendavalt tasumiseks käibemaksu 25 445,90 eurot seonduvalt maksustamisperioodidega jaanuar 2009 kuni märts 2013. Levon Arendus OÜ on kontrollitud perioodil kajastanud oma raamatupidamises kinnisvarainvesteeringutena Pihlaka tn 6 korterite nr 13, nr 14 ja nr 15 ehitamisega seotud teenuste ja materjalide maksumuse, deklareerides sisendkäibemaksu 49 287,95 eurot. Sisendkäibemaks on tagastatud või kantud teiste maksude katteks. Vastavad korteriomandid kuulusid AK-le, kes on Levon Arendus OÜ osanik ja ainus juhatuse liige. KÜ Pihlaka 6 maksis 14.07.2009 sõlmitud finantseerimislepingu alusel Levon Arendus OÜ ettepanekul ehitusteenuse osutajatele 85 897,45 eurot Levon Arendus OÜ-le esitatud arvete alusel. Lisaks on Levon Arendus OÜ tasunud ehitusteenuse osutajale 6359,78 eurot AK-lt ja temaga seotud äriühingutelt saadud laenude arvelt. Lisaks ehitusteenusele on

3-14-67 3(11) Levon Arendus OÜ kajastanud kauba ja teenuste soetust erinevatelt äriühingutelt, millelt on arvestatud käibemaks 24 050 krooni. Ostude eest on tasunud AK ja kajastanud tasutud summad äriühingule antud laenudena. Finantseerimislepingu kohaselt peab Levon Arendus OÜ kandma igakuiselt jooksvaid makseid. Tegelikkuses on kohustuse täitnud AK isiklikult pangakontolt.

Levon Arendus OÜ ja AK vahel ei ole sõlmitud kirjalikku lepingut. AK seletuse kohaselt ehitatakse välja katusekorterid, mille kulude kohta esitab Levon Arendus OÜ korterite müügi korral AK-le arve proportsionaalselt müüdud korterite suurusega. Levon Arendus OÜ on esitanud AK-le korteri nr 13 eest 11.11.2011 arve nr 20218 (sh käibemaks 8052,73 eurot) ja korteri nr 15 eest 04.03.2013 arve nr 20227 (sh käibemaks 15 789,32 eurot). Korter nr 14 on müümata.

Kokku soetas Levon Arendus OÜ kontrolliperioodil kaupu ja teenuseid, millelt on arvestatud sisendkäibemaksu 49 287,02 eurot. Maksuhaldur on maha arvestanud Levon Arendus OÜ poolt pärast korterite müüki AK-le esitatud arvetel näidatud käibemaksu kogusummas 25 445,90 eurot. Käibemaksu määramise aluseks on asjaolu, et Levon Arendus OÜ on jätnud AK-le kaupade ja teenuste vahendamisest tekkinud käibe deklareerimata maksustamisperioodil, millal käive tekkis, ning seetõttu on jäetud maksmata ka käibemaks. Tähtaegselt tasumata käibemaksule lisanduvad intressid vastavalt maksukorralduse seaduse § 115 lg-le 1. Tegemist ei olnud arendusteenuse, vaid ehitustegevuse vahendamisega. Käibe tekkimise aja määramisel tuleb lähtuda käibemaksuseaduse (KMS) § 11 lg 1 p-st 1. KMS § 11 lg 4 ei kuulu kohaldamisele, sest selle sätte eelduseks on, et ka arve teenuse eest esitatakse pärast teenuse osutamise lõppu. Kui raha kauba või teenuse eest laekub enne kauba võõrandamist või teenuse osutamist, tuleb käibemaksu arvestada raha laekumise maksustamisperioodil. Seega tekkis käive siis, kui arvetel näidatud kaubad ja teenused tehti AK-le kättesaadavaks.

Puudub alus arvata, et Levon Arendus OÜ ei saanud aru oma tegevuse sisust. AK on raamatupidamise ja maksualase nõustamisega tegeleva Finance Management OÜ omanik ja juhatuse liige alates 2000. a. Seega pidid AK-l olema piisavad teadmised ja oskused anda oma tegevusele maksuõiguslik hinnang. Ta pidi aru saama, et eiras KMS § 11 lg-s 1 toodud kohustust deklareerida käive maksustamisperioodil, millal käive tekkis. Selline kohustuse täitmata jätmine on tahtlik tegevus, mille osas kohaldub 5-aastane aegumistähtaeg.

4. Levon Arendus OÜ esitas 20.01.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 20.12.2013 maksuotsuse tühistamiseks. Maksuhaldur ei ole esitanud põhjendusi, miks tuleks käive lugeda tekkinuks siis, kui ehitusteenuse osutajad ja kaupade müüjad esitasid kaebajale arved, sest Levon Arendus OÜ osutas AK-le ühekordset terviklikku arendusteenust, mille sisuks oli pööningukorruse väljaehitamiseks vajaliku dokumentatsiooni hankimine ning ehitustööde ja valminud korterite müügi korraldamine. See tähendab, et kaebaja ei müünud AK- le eraldi kaupu ega teenuseid ning maksustamisel tuleb lähtuda KMS § 11 lg 4 esimesest lausest. Pooltevahelise suulise kokkuleppe kohaselt loeti igale korterile ostja leidmise puhul teenus AK- le KMS § 11 lg 1 p 1 ja lg 4 järgi osutatuks proportsionaalselt mahus, mis on võrdeline müüdava korteri suurusega. Korterite nr 13 ja nr 15 võõrandamisel on AK-le esitatud arve ja teenuselt deklareeritud käibemaks.

Tervikliku arendusteenuse osutamist tõendavad järgmised asjaolud: kaebaja esindas korteriühistut viimase volituse alusel Tallinna Linnaplaneerimise Ametis toimunud haldusmenetluses; kaebaja sõlmis töövõtulepingu eskiisprojekti ja eelprojekti koostamiseks; kaebaja korraldas ehitustööde teostamise ja sõlmis ehitustööde lepingud; kaebaja sõlmis kinnisvaramaakleriga lepingu korteritele nr 14 ja nr 15 ostja leidmiseks. Levon Arendus OÜ osutatud teenus ei vasta KMS § 2 lg-s 11 sätestatud vahendusteenuse mõistele, sest kaebaja

3-14-67 4(11) tegutses teenust osutades enda nimel ja arvel. Maksuhaldur on põhjendamatult samastanud ehitusteenuse osutajate ja kaebaja vahelise käibe ning kaebaja ja AK vahelise käibe. Maksuhaldur ei ole tuvastanud kaebaja vahendustasu suurust, vaid maksustanud kogu deklareeritud müügikäibe. Maksuhaldur ei saa kohtumenetluses asuda muutma maksuotsuses toodud seisukohta, et tegemist oli vahendusega.

Maksusumma määramine on osaliselt aegunud, sest Levon Arendus OÜ ei ole soovinud käibe deklareerimisest kõrvale hoiduda. Kaebaja kavatseb korteri nr 14 müümise korral deklareerida ka arendustegevuse käivet. Kaebaja on käibe deklareerimisega seonduvad otsused teinud lähtuvalt oma maksualastest teadmisest ja KMS § 11 lg 4 esimese lause tõlgendusest. Kui maksukohustuslane tegutses enda hinnangul õiguskuulekalt, aga hiljem selgub, et tema käitumine on normidega vastuolus, ei saa väita, et isik on tegutsenud tahtlikult maksudest kõrvalehoidumise eesmärgiga. Maksuhaldur on muutnud varasemas maksuotsuses toodud seisukohta, et käibe tekkimise aeg ei ole käesoleval juhul selge ja seega ei saa väita kaebaja teadlikku õigusvastast tegutsemist.

5. Maksuja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Levon Arendus OÜ ei ole esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit, mis tõendaks AK-le arendusteenuse osutamist. Käibemaksuseaduses puudub erisäte arendusteenuse osutamise korral käibe tekkimise aja määramiseks ning lähtuda saab üksnes KMS § 11 lg-st 1. Esitatud tõendid viitavad pigem ehitusteenuse ja kaupade edasimüügile ning kaebaja tegutses sisuliselt vahendajana, mistõttu tekkis tal käive pärast ehitustööde akteerimist ja akteeritud tööde eest tasumist. Kaebaja ei ole eristanud vahendusteenust ning kaupade ja teenuste edasimüüki selle otseses tähenduses. Edasimüüja soetab kauba või teenuse oma nimel ja müüb selle enda nimel edasi teisele isikule, maksustades kauba või teenuse igakordsel müügil täies ulatuses. Sellega on tegemist ka praegusel juhul ning käive kuulus deklareerimisele hetkel, mil kaup või teenus tehti lõppostjale ehk AK-le kättesaadavaks.

Ekslik on kaebaja seisukoht, et tegemist on pikaajalise teenuse osutamisega. Valminud ehitustööde kohta on koostatud regulaarsed üleandmise aktid ja väljastatud arved. Pikaajalise teenuse osutamise eelduseks on see, et teenuse osutamisest alates ei ole teenuse eest tasutud ega selle kohta arveid väljastatud. Esitatud dokumentidest nähtub, et arve väljastamise ajaks oli teenus osutatud, mis omakorda tähendab, et käibe tekkimise ajaks oli sisuliselt tööde üleandmise akti koostamise aeg. Kaebaja lähenemisega nõustumise korral tekiks olukord, kus juhul, kui AK loobuks korteriomandite võõrandamisest, vabaneks Levon Arendus OÜ käibe deklareerimise ja käibemaksu tasumise kohustusest üldse.

Kuivõrd Levon Arendus OÜ oleks pidanud oskama määrata käibe tekkimise aja õigesti, on ta teadlikult ja tahtlikult jätnud käibemaksu nõuetekohaselt deklareerimata ja tasumata. KMS §

11 lg-s 4 sätestatud erikorra ebaõige kohaldamine sai toimuda üksnes tahtlikult. Tehingupoolte vahel puuduvad igasugused lepingud, mistõttu oli tehingule võimalik anda moonutatud kuju, et põhjendada kaebajale soodsama erikorra rakendamist. Vaidemenetluse tulemusel maksuotsuse kehtetuks tunnistamine tähendab seda, et ennistatakse maksuotsusele eelnenud olukord ning maksuhalduril on õigus teha uus maksuotsus uuel alusel.

6. Tallinna Halduskohus jättis 26.05.2014 otsusega Levon Arendus OÜ kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Asjas ei vaielda faktiliste asjaolude üle, vaid Levon Arendus OÜ ja AK vahel sõlmitud lepingu ja selles kajastatud teenuse õigusliku määratlemise üle, millest oleneb, millal tekkis Levon Arendus OÜ poolt AK-le osutatud teenuse käive ja millega seondub ka küsimus maksusumma määramise võimalikust aegumisest.

3-14-67 5(11) Puudub vaidlus, et Levon Arendus OÜ-le esitatud ehitusteenuste arvete alusel on korteriühistu tasunud Alfahaus OÜ-le ja AAB Grupp OÜ-le kokku 85 597,45 eurot. Lisaks on Levon Arendus OÜ ise tasunud Alfahaus OÜ arvete alusel 6359,78 eurot ning kajastanud oma raamatupidamises kinnisvarainvesteeringutena täiendavalt 120 250 eurot. AK on Levon Arendus OÜ ainuosanik (alates 24.08.1999) ja juhatuse liige (sh ainus juhatuse liige ajavahemikul 25.03.1999–27.07.2012 ja alates 16.09.2013 ning perioodil 27.07.2012– 19.09.2013 oli Levon Arendus OÜ juhatuse liige KK). Majandusaasta aruannetest nähtuvalt Levon Arendus OÜ-l töötajad puuduvad. Pihlaka tn 6 korterite nr 13, nr 14 ja nr 15 registriosad avati 03.06.2008 ning korterite omanikuks on algusest peale olnud AK. Korter nr 13 võõrandati 17.10.2011 ja korter nr 15 võõrandati 13.03.2013 kolmandatele isikutele. Korter nr 14 on jätkuvalt AK omandis.

Levon Arendus OÜ väidab, et tema ja AK vahel on sõlmitud suuline leping tervikliku arendusteenuse osutamiseks selliselt, et teenuse osutamine lõppeb korterite müügiga. Maksuhaldur on seisukohal, et sellise lepingu olemasolu ei ole tõendatud ning tegemist oli üksnes ehitusteenuse vahendamisega AK-le. Kuna AK on Levon Arendus OÜ juhatuse liikmena sõlminud väidetava lepingu iseendaga, siis pelgalt isiku enda väited lepingu olemasolu ei tõenda. Tervikliku arendustegevuse läbiviimist ei kinnita ka korteriühistu volitusel kaebaja osalemine Tallinna Linnaplaneerimise Ametis toimunud haldusmenetluses, sest sellest ei saa järeldada AKga lepingu olemasolu. Ka Levon Arendus OÜ lepingud FE Arhitektid OÜ-ga, Alfahaus OÜ-ga ja Estate Investment OÜ-ga ei tõenda, et kaebaja ja AK vahel oli sõlmitud terviklik arendusleping, mitte üksikud lepingud iga arendustegevuse etapi kohta eraldi. Ükski esitatud dokument sellise tervikliku lepingu olemasolule ei viita. Sisuliselt iseendaga sõlmitud suulise lepingu olemust on isikul võimalik tagantjärele oma tahte ja vajaduste järgi sisustada ning lepingu algset sisu ei ole võimalik usaldusväärselt tuvastada. Samas peab maksukohustuslane korraldama oma ettevõtlustegevuse selliselt, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud oleksid kontrollitavad (vt Riigikohtu 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-15-13). Arvestades, et Levon Arendus OÜ on koostanud põhjalikke lepinguid teiste Pihlaka tn 6 korterite väljaehitamisega seotud isikutega ning AK on tegev ettevõttes, mis osutab raamatupidamise ja maksualase nõustamise teenust, on tegemist kaebaja teadliku tegevusega, et lepingu tegelikku sisu ei oleks võimalik objektiivselt tuvastada.

Arenduslepingu olemasolu ei ole asjas kogutud tõendite pinnalt ka eluliselt usutav ning Levon Arendus OÜ kasutamine AK-le ehitusteenuste n-ö vahendamisel ei vasta tavapärasele teenuste osutamise eesmärgile, v.a sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalus. Pihlaka tn 6 elamu omanike, korteriühistu ja AK vahel 13.05.2008 sõlmitud lepingu p-de 3.3, 3.10 ja 1.5.5 koosmõjust tuleneb, et AK võib lepingust tuleneva renoveerimisja ehitustööde tegemise kohustuse anda kolmandatele isikutele üle üksnes kõigi kaasomanike eelneval nõusolekul. Sellist nõusolekut ei ole maksuega kohtumenetluses esitatud. Levon Arendus OÜ ja korteriühistu vahel sõlmitud finantseerimislepingust tulenevaid kohustusi täitis AK isiklikult. Ehitusfirmadele on tasutud või ehitustarbeid ostetud AK-lt saadud vahendite arvelt, mida on Levon Arendus OÜ raamatupidamises kajastatud laenuna. Kaebaja poolt AK-le osutatud n-ö teenuse eest makstav summa on tasaarvestatud varasemate laenudega. Dokumentidest nähtuvalt ei vabanenud AK ühestki väidetava tervikliku arenduslepingu töövõtja eeldatavast kohustusest. Kõik dokumendid on allkirjastanud AK ise ja tema võttis vastu ka ehitustööd.

Vaidlust ei ole selles, et ehituslepingute pooleks oli kaebaja, kes on ehituslepingutest tulenevad teenused AK-le edasi müünud. Maksuotsuse sõnastus on Levon Arendus OÜ poolt AK-le ehitusteenuse osutamise osas mitmeti mõistetav, kuid puudub sisuline vaidlus, et Levon Arendus OÜ ei ole AK-le ehitustegevust osutanud vahendamisteenusena KMS § 2 lg 11 mõttes.

3-14-67 6(11) Maksuotsuse eksitavale sõnastusele ei saa siiski omistada määravat tähendust. Maksuotsusest nähtub kogumis selgelt, et tegemist oli edasimüügiga ja kuivõrd maksuhaldur ei ole KMS § 2 lg-le 11 tuginenud, ei too nimetatud eksimus kaasa maksuotsuse tühistamist.

Maksuhaldur on seisukohal, et kaebajal tekkis käive perioodil, mil teenus tehti kättesaadavaks AK-le, kes oli teenuse lõpptarbijaks ehk sisuliselt samal hetkel, kui tekkis käive kaebaja ja ehitusfirmade vahel. Maksuhaldur ei ole selgelt eristanud Levon Arendus OÜ poolt kaupade ja teenuste ostmisel tekkinud käivet sellest käibest, mis tekkis nende kaupade ja teenuste edasimüügil AK-le. See põhjendamispuudus ei tingi iseenesest maksuotsuse tühistamist. AK- le osutati ehitusteenust temale kuuluvates korterites. Hiljemalt arvete tasumise ajaks olid ehitustööd tehtud ja need muutunud AK korterite oluliseks osaks. Kuna AK-l ei olnud ilmselgelt võimalik töid vastu võtta üksnes Levon Arendus OÜ esindajana, vaid talle pidi ka füüsilise isikuna olema selge, et tema omandi suhtes on ehitusteenus osutatud, tuleneb sellest, et koos kaebaja poolt tööde vastuvõtmisega muutusid samad tööd KMS § 11 lg 1 p 1 mõttes kättesaadavaks AK-le kui teenuse lõpptarbijale.

Maksuasjas analüüsitud tehingutest tuleneb kogumis, et tegemist ei olnud eksliku tõlgenduse, vaid kaebaja teadliku skeemiga lükata väidetava suulise arenduslepingu alusel käibe tekkimine ja seega ka tehingu maksustamine määramata tulevikku. KMS § 11 lg 4 kohaldamise eeldusi ei ole kaebajal aga õnnestunud tõendada. Levon Arendus OÜ ja AK vahel sõlmitud lepingu sisu tõendamatuse tõttu võib AK igal ajal ka viimase korteri müügisoovist loobuda, mille tulemusel oleks ta füüsilise isikuna saanud korteris tehtud ehitustööde teenused käibemaksuvabalt. Esialgse maksuotsuse kehtetuks tunnistamine vaideotsusega ei välista kaebaja tahtlust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Levon Arendus OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Levon Arendus OÜ osutas AK-le terviklikku arendusteenust, mille osutamine toimub pikema aja jooksul, mistõttu kuulub käibe tekkimise aja määramisel kohaldamisele KMS § 11 lg 4. Levon Arendus OÜ ja AK on sõlminud suulises vormis arenduslepingu, mille järgi kohustus apellant hankima kogu vajaliku dokumentatsiooni korterite renoveerimiseks ja valmisehitamiseks, korraldama ehitustööde teostamise ja tegema nende üle järelevalvet ning korraldama ka korterite müügi. Arendusteenus loetakse iga korteri osas eraldi osutatuks pärast arendatud korterile ostja leidmist ja korteri võõrandamistehingu sõlmimist. Sellise suulise lepingu sõlmimist on kaebaja maksuhaldurile järjepidevalt kinnitanud juba alates 2009. aastast. Halduskohtu põhjendustest võib järeldada, et Levon Arendus OÜ viis küll läbi arendustegevust, kuid tõendamata on üksnes asjaolu, et seda tehti AKga sõlmitud arendusteenuse lepingu täitmiseks. Samas tekib küsimus, kellega sõlmitud lepingu täitmiseks või miks üldse Levon Arendus OÜ siis arendustegevust läbi viis. Samuti jääb arusaamatuks, et kui Levon Arendus OÜ oli üksnes ehitusteenuse ja kauba edasimüüjaks, siis miks osales ta projekteerimistingimuste väljastamise protsessis AK-le teenuse osutajana. Kohtuotsusest ei selgu, miks tuleb pidada eluliselt usutavamaks seda, et Levon Arendus OÜ ja AK sõlmisid iga kauba ja teenuse edasimüügi kohta eraldi, võrreldes sellega, et poolte vahel oli sõlmitud üks leping tervikliku arendusteenuse osutamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 1 kohaselt omavad suulises ja kirjalikus vormis sõlmitud lepingud samasugust õiguslikku tagajärge. Kuivõrd apellant ei ole oma selgitusi kordagi muutunud ja need on kooskõlas asjas kogutud tõenditega, ei ole toimunud ka mingit lepingu tagantjärele sisustamist. Halduskohtu viidatud 13.05.2008 lepingu p-de 3.3, 3.10 ja 1.5.5 koosmõjust ei tulene, et AK pidi korterite

3-14-67 7(11) renoveerimisja ehitustööd teostama isiklikult, vaid oluline oli see, et lepinguga võetud kohustused elamu omanike ees jääksid jätkuvalt AK kanda. Kohus on Levon Arendus OÜ ja AK isikud põhjendamatult samastanud. Olukorras, kus Levon Arendus OÜ osutas AK-le terviklikku arendusteenust, vabanes AK isiklikust vastutusest üksikute teenuste osutajate ja kaupade müüjate ees ega pidanud füüsilise isikuna täitma ka tülikat täieulatuslikku raamatupidamiskohustust, et korterite hilisema müügi puhul tõendada nende soetusmaksumust.

Vaidlusalune maksuotsus on sedavõrd ebaselge ja puudulikult põhjendatud (maksukorralduse seaduse § 46 lg 2 ja lg 3 p 5), et see tingib juba iseseisvalt maksuotsuse tühistamise. Maksuotsuse õiguslik ja faktiline põhjendus on diametraalses vastuolus ning viiteid vahendusteenusele ei saa pidada pelgalt keeleliseks vääratuseks. Maksuhaldur on kohtumenetluse käigus asunud haldusakti tagantjärele põhjendama, kuid see ei saa olla aktsepteeritav, sest maksuotsuse õiguspärasust kontrollitakse selle andmise aja seisuga. Halduskohus on otsuse p-s 11 lisaks asunud sisuliselt ise maksuotsust põhjendama, tuues välja omapoolse nägemuse, miks kuulub kohaldamisele KMS § 11 lg 1, kuigi maksuotsuses selline argumentatsioon puudub.

Apellant lähtus müügikäibe deklareerimisel enda arusaamast käibe tekkimise aja määramise osas. Kui Levon Arendus OÜ osutas AK-le terviklikku arendusteenust, siis on apellant teenuse osutamisest tekkinud käivet deklareerinud KMS § 11 lg 4 alusel korrektselt. Levon Arendus OÜ ei ole jätnud müügikäibelt tekkinud käibemaksu riigile tasumata, vaid küsimus on üksnes käibe tekkimise ajas. Isegi kui asuda seisukohale, et käibe tekkimise aja määramisel kuulub kohaldamisele KMS § 11 lg 1, on maksusumma määramine osaliselt aegunud. Halduskohtu otsus on kaebaja väidetava tahtluse osas täielikult põhjendamata ja kohus ei ole kaebaja sellekohaseid väiteid analüüsinud. Apellant möönab, et suulises vormis sõlmitud lepingu puhul peab isik olema valmis selgitama ja tõendama selle sisu, kuid Levon Arendus OÜ ongi nii erinevate maksumenetluste kui ka kohtumenetluse raames osutatud kompleksteenuse sisu põhjalikult selgitanud ega ole oma käsitlust muutnud. Levon Arendus OÜ ja AK seotusest tulenevalt esines poolte vahel ilmselgelt märkimisväärselt suurem usaldus, mistõttu võib suulises vormis lepingu sõlmimist lugeda mõistetavaks ja tavapäraseks. Pigem võinuks kahtlusi äratada kirjaliku lepingu sõlmimise vajalikkus. AKga toimunud tehingud on raamatupidamises kajastatud nõuetekohaselt ning kirjaliku lepingu puudumine ei takista käesoleval juhul kuidagi maksukohustuse väljaselgitamist. Tehingud AK-ga on deklareeritud maksustamisperioodil, mil tekkis Levon Arendus OÜ käive arendusteenuse osutamisest. Apellandi tahtluse puudumist tõendab ka maksuhalduri seisukoha diametraalne muutus käibe tekkimise aja määramise ja selle õigusliku aluse osas. LäMTK 29.11.2011 maksuotsuse andmisele eelnenud maksumenetlustes jagas maksuhaldur Levon Arendus OÜ seisukohta KMS § 11 lg 4 kohaldamise osas, kuid 09.08.2013 vaideotsuses asus seisukohale, et kohaldamisele kuulub KMS § 11 lg 1. Seega ei olnud AK-le osutatud teenuse käibe tekkimise aja määramine üheselt selge ning sellises olukorras on põhjendamatu väita, et Levon Arendus OÜ on esitanud maksuhaldurile teadlikult valeandmeid ja tahtlikult deklareerinud AK-le osutatud teenuse käivet valel maksustamisperioodil.

8. Maksuja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja jääb maksuotsuses ja kohtumenetluses esitatud seisukohtade juurde ega hakka neid kõiki üle kordama. Sõltuvalt sellest, kas Levon Arendus OÜ ja AK vahel toimus kaupade ja teenuste edasimüük või tervikliku arendusteenuse osutamine, kuuluvad käibe tekkimise aja küsimuses kohaldamisele vastavalt kas KMS § 11 lg 1 või lg 4. Maksuhaldur ei ole tehingut kunagi käsitlenud vahendusteenuse osutamisena KMS § 2 lg 11 tähenduses, maksuotsuse p 2 on üksnes ebaõnnestunud sõnakasutusega.

3-14-67 8(11)

Halduskohus leidis õigesti, et Levon Arendus OÜ poolt tervikliku arendusteenuse osutamine AK-le ei ole leidnud tuvastamist. Lepinguid võib küll sõlmida ka suulises vormis, kuid tuleb arvestada, et tehingu poolteks on praegusel juhul põhimõtteliselt üks ja sama isik, mis võimaldab apellandil pooltevahelist kokkulepet mugavalt ja kontrollimatult sisustada vastavalt oma äranägemisele. Esitatud tõendid viitavad pigem ehitusteenuse ja kaupade edasimüügile, mille puhul tuleb käibe tekkimise aja määramisel lähtuda KMS § 11 lg-s 1 toodud üldsättest. KMS § 11 lg-s 4 sätestatud erikord ei ole antud juhul asjassepuutuv, sest see eeldab, et teenuse osutamisest alates ei ole teenuse eest tasutud ega selle kohta arveid väljastatud. Valminud ehitustööde kohta on aga regulaarselt koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktid ning sellest lähtuvalt väljastatud arved, mis on tellija poolt tasutud. Kui apellandil oleks võimalik ise määratleda, millal lugeda teenus osutatuks ja seega käive tekkinuks, vabaneks apellant käibe deklareerimisest ja käibemaksu tasumisest üldse juhul, kui AK korteriomanikuna loobuks valminud korteriomandite võõrandamisest. Samas on apellant kogu korteriomandite väljaehitamiseks soetatud teenustelt ja kaupadelt tasutud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvanud ning see on talle ka tagastatud.

Maksusumma määramine ei ole üheski osas aegunud, sest maksuotsuses on põhjendatud apellandi teadlikku ja tahtlikku käibemaksu deklareerimata ja tasumata jätmist. Apellant pidanuks oskama määrata osutatud teenuse käibe tekkimise aega õigesti. Esmase maksuotsuse vaidemenetluses kehtetuks tunnistamine ei võta maksuhaldurilt õigust teha uus maksuotsus (sh uuel õiguslikul alusel). Seejuures tunnistati maksuotsus vaideotsusega kehtetuks nimelt põhjusel, et nii maksuhaldur kui ka apellant olid valel seisukohal, et asjas kohaldub KMS § 11 lg-s 4 sätestatud erikord.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

10. KMS § 11 lg 1 kohaselt on käive tekkinud või teenus saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine; 3) omatarbe puhul kauba võõrandamine või teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimisvõi kontrollorgani liikme poolt või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil.

KMS § 11 lg 4 sätestab, et teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood, loetakse osutatuks ja saaduks maksustamisperioodil, mil selle teenuse osutamine lõpeb. Samale ostjale teenuste osutamisel või kaupade regulaarsel võõrandamisel loetakse kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise või saamise ajaks maksustamisperiood, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse või mille kestel saadud kaupade või teenuste eest tasumine on kokku lepitud, kuid mitte hiljem kui 12 kalendrikuu möödumisel. Teenuse, mille puhul maksukohustus tekib teenuse saajal, regulaarsel osutamisel pikema ajavahemiku jooksul kui üks aasta, loetakse käive tekkinuks teenuse osutamise algusest arvates järgmise kalendriaasta 31. detsembril, kui selle perioodi jooksul ei ole teenuste eest tasutud ning teenuste osutamist ei ole lõpetatud. Kursiivis esitatud täpsustus KMS § 11 lg 4 kuni 31.12.2009 kehtinud redaktsioonist puudus, kuid muus osas oli säte praegu kehtiva (alates 01.01.2010) redaktsiooniga sisuliselt identne.

3-14-67 9(11)

11. MTA 20.12.2013 maksuotsuses (I kd, tl 44-55; II kd, tl 9-21) on asutud kokkuvõtlikult seisukohale, et Levon Arendus OÜ müüs Pihlaka tn 6 renoveerimisja ehitustöödega seoses hangitud kaubad ja teenused AK-le edasi samal ajal, kui vastavad kaubad muutusid kättesaadavaks või teenused osutati apellandile endale (KMS § 11 lg 1 p 1). Levon Arendus OÜ seevastu leiab, et on AK-le osutanud terviklikku arendusteenust, mille osutamine lõpeb täielikult alles Pihlaka tn 6 korterite nr 13, nr 14 ja nr 15 võõrandamisega (KMS § 11 lg 4 esimene lause).

Maksuotsuses on küll mitmes kohas (lk-d 3, 5, 6) räägitud Levon Arendus OÜ poolt kaupade ja teenuste AK-le „vahendamisest“, kuid et maksuhaldur ei ole KMS § 2 lg-le 11 kordagi viidanud ning vahendusteenusele iseloomulikke tunnuseid ei ole välja toodud ka maksukorrigeerimise faktilises aluses (sh MTA 11.11.2013 kontrollaktis – I kd, tl 29-39p; II kd, tl 37-47p), siis tuleb sellist sõnakasutust pidada üksnes terminoloogiliseks ebatäpsuseks, mis ei saa olla kuidagi takistanud apellandil maksuotsuse mõistmist. Muu hulgas sisaldub samasugune eksimus juba MTA 09.08.2013 vaideotsuse p-s 27 (I kd, tl 25-27; II kd, tl 140- 142) ning Levon Arendus OÜ 28.11.2013 eriarvamusest kontrollaktile (I kd, tl 40-43p; II kd, tl 23-27) nähtub üheselt, et maksukohustuslasele ei ole maksuhalduri etteheite sisu jäänud arusaamatuks. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks vahendusteenuse küsimusel pikemalt peatuda.

12. Vaidlust ei ole selles, et Levon Arendus OÜ ja AK vahel puudub kirjalikult vormistatud kokkulepe, mis määratleks väidetava tervikliku arendusteenuse kui kompleksteenuse sisu ja selle osutamise tingimused. Maksuhaldur küll möönab, et AK seletused (nt AK 27.07.2010 ekiri maksuhaldurile – I kd, tl 85-86p; AK 07.06.2011 seletus – II kd, tl 76 ja pöördel; AK 05.01.2012 vaie – I kd, tl 21-24; AK 20.09.2013 seletus – II kd, tl 73-74) tervikliku arendusteenuse osutamisest, mis lõpeb korterite mahamüümisel (ja mille kohta esitatakse pärast iga korteri müümist AK-le arve proportsionaalselt müüdud korteri suurusega), on olnud järjepidevad, kuid leiab, et asjas kogutud tõendid viitavad sellele vaatamata hoopis kaupade ja teenuste edasimüügile. Seda järeldust on jaganud ka halduskohus.

Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et suulise lepingu sisustamiseks on esmajoones oluline hinnata AK seletuste elulist usutavust koosmõjus muude asjas kogutud tõenditega. Halduskohus on ka iseenesest õigesti märkinud, et Levon Arendus OÜ esitatud dokumendid (sh korteriühistu esindamine Tallinna Linnaplaneerimise Ametis, lepingud FE Arhitektid OÜ-ga, Alfahaus OÜ-ga, AAB Grupp OÜ-ga ja Estate Investment OÜ-ga, finantseerimisleping KÜ-ga Pihlaka 6) ei sisalda otseseid viiteid apellandi ja AK vahel sõlmitud terviklikule arenduslepingule ega võimaldaks seetõttu kuidagi eristada väidetavat pikaajaliselt osutatavat kompleksteenust ning samuti pika aja jooksul toimuvat üksikute kaupade ja teenuste pidevat edasimüüki. Teisalt tuleb silmas pidada sedagi, et Levon Arendus OÜ tellitud ehitusteenuste ja kaupade AK-le n-ö pidevaks edasimüügiks pole samuti sõlmitud mingit kirjalikku kokkulepet ega nähtu selle olemasolu ühestki asjas kogutud tõendist.

13. Levon Arendus OÜ ja AK vahelise kirjalikult vormistamata tervikliku arendusteenuse osutamise lepingu olemasolu on ringkonnakohtu hinnangul siiski eluliselt usutavam kui üksikute kaupade ja teenuste edasimüük. Halduskohus on Pihlaka tn 6 korteriomanike, KÜ Pihlaka 6 ja AK vahel 13.05.2008 sõlmitud nn tekkivate korteriomandite müügilepingu (II kd, tl 53-64p) p-dele 3.3, 3.10 ja 1.5.5 nende koosmõjus omistanud põhjendamatult kaugeleulatuva tähenduse. Apellant on õigesti märkinud, et nimetatud punktidest ei saa tuletada AK kohustust teostada Pihlaka tn 6 renoveerimisja ehitustööd isiklikult ega keeldu tellida tööde teostamist muu hulgas tervikuna kolmandalt isikult või tema kaudu, vaid neist tuleneb üksnes piirang AK

3-14-67 10(11) õiguste ja kohustuste kolmandale isikule ülekandmiseks. Kinnisvaraarendusteenuse sisu ei ole õigusaktides täpselt piiritletud ning selle elemendid määratakse kindlaks eelkõige poolte kokkuleppega. Sellise teenuse osutamine võib toimuda ka alltöövõtu korras ning teenuse osutamise korral on võimalik arendada ka teisele isikule kuuluvat kinnisasja. Kuna praegusel juhul poolte vahel kirjalik leping puudub, siis tuleb kokkuleppe eeldatavale sisule hinnang anda muude tõendite põhjal.

14. Ringkonnakohus leiab, et Levon Arendus OÜ poolt AK-le kompleksse arendusteenuse osutamist kinnitavad antud juhul peamiselt asjaolud, et lisaks projekteerimisja ehitusteenuste tellimisele tegeles Levon Arendus OÜ (ja mitte AK füüsilise isikuna) täiendavalt selliste tegevustega, mille puhul mingist kaupade või teenuste edasimüügist ei ole üldse võimalik rääkida (s.o korteriühistu volitusel haldusmenetluses osalemine ja ametiasutustega suhtlemine

– vt I kd, tl 58-60; I kd, tl 63-64; II kd, tl 30-35p). Samuti viitab Levon Arendus OÜ ulatuslikumale rollile korteriühistuga 14.07.2009 sõlmitud finantseerimisleping (II kd, tl 65), millega on pangalaenu teenindamise, ehitustööde etapiviisilise vastuvõtmise ja tööde teostajale väljamaksete tegemise ettepanekute esitamise ülesanded pandud nimelt apellandile.

15. Ehitusteenuse ja kaupade edasimüüki ei kinnita seegi asjaolu, et AK on osaliselt isiklikult täitnud Levon Arendus OÜ 14.07.2009 finantseerimislepingust tulenevaid kohustusi KÜ Pihlaka 6 ees (vt maksekorraldused – II kd, tl 81-93) ning Levon Arendus OÜ soetas kaupu ja teenuseid AK-lt saadud vahendite arvelt. Mõlemal juhul kajastas Levon Arendus OÜ seda AK- lt saadud laenuna ning laenuandja poolt summa ülekandmist otse kolmandale isikule saab pidada täiesti tavapäraseks ja otstarbekaks käitumiseks. Vaidlust ei ole selles, et ehituslepingute pooleks oli Levon Arendus OÜ, mitte AK. Maksuotsuses (lk 3) on KMS § 11 lg 4 kohaldamine välistatud aga nimelt viitega, et sätte kohaldamine eeldab arve esitamist pärast teenuse osutamise lõppemist, kuid käesoleval juhul esitati arved teostatud tööde kohta jooksvalt vastavalt tööde üleandmise etapi kaupa ning ka tasumine toimus samuti vahetult pärast arve esitamist. Toodud põhjendusest nähtuvalt ei ole maksuhaldur sisuliselt eristanud teenuste osutamist Levon Arendus OÜ-le ja nende edasimüüki AK-le. Olukorras, kus samas ei ole seatud kahtluse alla Levon Arendus OÜ tehingute tegelikku toimumist, ei saa sellist lähenemist pidada millegagi põhjendatuks. Vaidlust ei ole selles, et Levon Arendus OÜ on Pihlaka tn 6 renoveerimise ja katusekorterite väljaehitamisega seoses esitanud AK-le üksnes kaks arvet – 11.11.2011 arve nr 20218 (I kd, tl 56; II kd, tl 80) ja 04.03.2013 arve nr 20227 (I kd, tl 57; II kd, tl 80 pöördel) – vastavalt Pihlaka tn 6 korterite nr 13 ja nr 15 võõrandamise järgselt.

16. Ringkonnakohus ei jaga ka halduskohtu seisukohta, et kuna AK võttis Levon Arendus OÜ esindajana vastu kõik ehitustööd, mis tehti temale kui füüsilisele isikule kuuluvates korteriomandites, siis ei saa Levon Arendus OÜ poolt AK-le teenuse osutamise aeg ühelgi juhul erineda ehitusettevõtjate poolt Levon Arendus OÜ-le teenuse osutamise ajast. Teenuse osutamise aeg oleneb osutatava teenuse sisust. Kuivõrd AK oli Levon Arendus OÜ juhatuse liikmeks, siis on üheselt arusaadav, miks on kõik arendusteenuse osutamise raames koostatud dokumendid allkirjastanud AK ja tema võtnud vastu ka valminud ehitustööd. Ehitustööde vastuvõtmisega võisid kättesaadavaks muutuda üksnes vastuvõetud ehitustööd, aga mitte apellandi kirjeldatud arendusteenus tervikuna, sest KMS § 11 lg 4 esimene lause sätestab sellisteks puhkudeks erandi KMS § 11 lg 1 p-st 1. Praegusel juhul ei ole enne kinnisvaraarendusteenuse osutamise lõpetamist (s.o korteritele ostjate leidmist) ja selle kohta arvete esitamist toimunud ka AK poolt teenuse eest Levon Arendus OÜ-le tasumist, mistõttu ei kuulu kohaldamisele KMS § 11 lg 1 p 2 (vt lisaks L. Lehis. Eesti maksuseaduste kommentaarid 2013, Tartu: 2013, lk 308; samuti maksuotsuses viidatud „Käibemaksuseadus Rahandusministeeriumi kommentaaridega“, http://www.fin.ee/public/pressiteated/KMS_kommentaarid_seis_01_01_2015_ules.pdf).

3-14-67 11(11)

17. Maksuhaldur on korduvalt rõhutanud sedagi, et kui aktsepteerida Levon Arendus OÜ ja AK võimalust määrata sisuliselt ise käibe toimumise aeg, siis tekiks olukord, kus juhul, kui AK loobuks korteriomandite võõrandamisest, vabaneks Levon Arendus OÜ käibe deklareerimise ja käibemaksu tasumise kohustusest üldse. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ning peab siinkohal vajalikuks viidata, et kui juba enne KMS § 11 lg-s 4 sätestatud pikaajalise teenuse osutamise lõppemist peaks toimuma Levon Arendus OÜ poolt saadud kaupade või teenuste kasutuselevõtmine äriühingu juhatuse liikme poolt või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil, siis tuleb kõnealune arendusteenus lugeda KMS § 11 lg 1 p-st 3 juhindudes sellel hetkel saaduks. Samuti tuleks arendusteenuse osutamine lugeda ka KMS § 11 lg 4 järgi lõpetatuks siis, kui AK loobub korteriomandi võõrandamisest, sest sellisel juhul kitseneks osutatava teenuse sisu (s.o langeb ära müügi korraldamine kui üks algselt kokkulepitud arendusteenuse komponentidest, millest tulenevalt on arendusteenuse osutamine tervikuna lõppenud). Käesoleval juhul on vastav arutlus siiski üksnes hüpoteetiline, sest vaidlusaluses maksuotsuses puuduvad igasugused viited, et AK oleks Pihlaka tn 6-14 korteri müügist loobunud või võtnud selle isiklikku kasutusse.

18. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb Levon Arendus OÜ apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 26.05.2014 otsuse ja teeb asjas ise uue otsuse, millega rahuldab Levon Arendus OÜ kaebuse ning tühistab MTA 20.12.2013 maksuotsuse.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 4 näeb ette, et juhul, kui kõrgema astme kohus muudab madalama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. HKMS §

109 lg-st 6 tulenevalt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et esimese astme kohtus on Levon Arendus OÜ taotlenud menetluskulude väljamõistmist summas 3081 eurot (sh riigilõiv kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt kokku 765 eurot – I kd, tl 96; õigusabikulud 2316 eurot koos käibemaksuga – I kd, tl 164-173). Ringkonnakohtus on Levon Arendus OÜ taotlenud menetluskulude väljamõistmist summas 2790 eurot (sh riigilõiv apellatsioonkaebuselt 750 eurot – II kd, tl 202; õigusabikulud 2040 eurot koos käibemaksuga). Menetluskulude kandmine ning nende seos käesoleva haldusasjas menetlemisega esimese ja teise astme kohtutes on nõuetekohaselt tõendatud. Õigusteenuse kulule vastav advokaadi töömaht esimese astme kohtumenetluses on olnud 16,08 tundi ja apellatsioonimenetluses 14,17 tundi. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asjas vaidluse all olnud küsimuste suhteliselt väikest mahtu ja apellatsioonimenetluses uute sisuliste väidete puudumist, ei saa apellandi menetluskulusid teise astme kohtus pidada täies mahus vajalikeks, vaid väljamõistetavat summat tuleb vähendada. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud mõista vastustajalt apellandi õigusabikulude katteks kahe kohtuastme peale kokku välja 3500 eurot, millele lisandub 1515 eurot tasutud riigilõivude katteks. Ülejäänud osas jäävad Levon Arendus OÜ menetluskulud HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda. Maksuja Tolliameti võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets