3-13-692/131 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-692 Haldusasi RA kaebus Harku Vallavolikogu 28. veebruari 2013. a otsuse nr 29 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17. juuni 2014. a otsus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – RA Vastustaja – Harku vald, esindaja v.adv Taimar Ehrlich Kolmandad isikud I – PL, EK, TR, S-AU, ÕR, AA ja OÜ Valenpiks Grupp, esindaja v.adv Raiko Lipstok Kolmandad isikud II – MMLR, AR, CMR, OEPR, CMR ja JPR, esindaja Rein Peeter Aspe Menetluse alus ringkonnakohtus RA apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata RA taotlus nõuda Harku vallalt välja Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kooskõlastamist kajastavad dokumendid. 2. Jätta RA apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. juuni 2014. a otsus haldusasjas nr 3-13-692 muutmata. 3. Mõista RA-lt PL, EK, TR, S-AU, ÕR, AA ja OÜ Valenpiks Grupp kasuks solidaarselt välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 720 (seitsesada kakskümmend) eurot. 4. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-13-692 2(10)

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 27. aprillil 2015 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku Vallavalitsus algatas 12.04.2005 korraldusega nr 573 detailplaneeringu koostamise Harku vallas Harkujärve külas maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksustel, mille vahele jääb reformimata riigimaa. Planeeritava maa-ala pindala on ca 5,9 ha. Detailplaneering võeti vastu Harku Vallavalitsuse 18.05.2010 korraldusega nr 625. Harju maavanem kiitis 21.10.2011 kirjaga nr 2.1-13k/4431 detailplaneeringu heaks.

2. Harku Vallavolikogu kehtestas 28.02.2013 otsusega nr 29 Harkujärve külas Tooma 3, Tooma 4, Jõetooma II ja Trahteri maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu osaliselt (I etapp) vastavalt Ruum ja Maastik OÜ tööle nr 07/05. Detailplaneering näeb ette 27 krundi moodustamise, millest 13 on pereelamu krundid. Samuti on kavandatud 3 avaliku kasutusega haljasala ja 3 metsamaa krunti ning muud elurajooni toimimiseks vajalikud alad. Juurdepääsuks planeeritavale alale on kavandatud liikluslahendus mööda Toome teed ja läbi Jaagu III kinnistu. Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Harku valla kehtiva üldplaneeringuga (kehtestatud Harku Vallavolikogu 26.03.1996 otsusega nr 21), mille järgi asub planeeringuala pereelamute maa-alal. Planeeringulahendus on kooskõlas ka menetluses oleva Harku valla uue üldplaneeringuga, mille järgi on planeeritava ala juhtfunktsiooniks kavandatud elamumaa. Valdav osa detailplaneeringuga hõlmatud alast ja kõik ehitusõigusega kavandatud krundid paiknevad tiheasustuspiirkonnas. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud 11.02.2003) kajastatud rohekoridor K9 ei toimi juba alates selle kavandamise hetkest. Teemaplaneering on üldist ja suunavat laadi dokument, millega antakse suuniseid edasiseks planeerimistegevuseks. Teemaplaneeringu eesmärk ei olnud määratleda ulatuslik „roheline pind“ ja jätta see majandustegevusest välja. Harku järve läänekaldaga paralleelselt kulgev rohekoridor K9 on olnud juba enne teemaplaneeringu kehtestamist lõigatud läbi olemasolevate elamukvartalitega ega toimi seetõttu tuumalade ühendajana. Samale järeldusele on jõudnud ka keskkonnaeksperdid, Keskkonnaamet ja planeeringulahenduse heaks kiitnud Harju maavanem.

3. RA esitas 28.03.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavolikogu 28.02.2013 otsuse nr 29 tühistamiseks. Kehtestatud detailplaneering on vastuolus seadusega, üldisemate planeeringute, Harku valla uue üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

3-13-692 3(10) hindamise aruande tulemuste ja Harku valla ehitusmäärusega. Harju maavanema 11.02.2003 korraldusega nr 356-k kehtestatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ja Harku valla üldplaneeringust tulenevad maakasutuse põhimõtted ei näe planeeringualal ette kinnisvaraarendust, vaid seavad hoopis tingimusi rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks. Tugialasid ja koridore on liialt hõredalt just Tallinna rohelise vööndi piires ja siin on möödapääsmatu vajadus rohelist võrgustikku tugevdada. Ehitusalade valikul peab lähtuma rohelisest võrgustikust, mitte vastupidi. Harku vald on detailplaneeringu koostamise ja selle finantseerimise õigusvastaselt üle andnud AA- le. Detailplaneeringu lahendust on pärast avalikustamist oluliselt muudetud, kuid tehtud muudatusi pole eraldi välja toodud. Mitmed planeeringujoonised ei haaku ja muudatustel puuduvad nõutavad kooskõlastused. Kinni pole peetud Harku valla uue üldplaneeringu nõudest, et väikeelamumaa elamukrundi miinimumsuuruseks väljaspool alevikke on 2000 m2. Vaidlustatud detailplaneering rikub lisaks kaebaja subjektiivseid õigusi puhtale keskkonnale (mille aluseks on põhiseaduse § 53 ja maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustik – vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.2008 otsus nr 3-06-2301, p 14) ning tema elukohast mööduval teel senise liikluskoormuse säilimisele. Planeeritav juurdepääsutee mööda Toome teed ja läbi Jaagu III kinnistu on välja ehitamata ning selle väljaehitamiseks puudub planeeringumaterjalides vastav leping. Teine võimalus planeeringualale ligipääsuks on mööda olemasolevaid Hobuseraua teed ja Kolde teed. Kaebaja elab Hobuseraua tee ääres ning selle kasutamise korral (mis on väga tõenäoline) kasvab oluliselt suureneva liikluskoormuse tõttu ümbruskonnas vibratsioon ja müra ning halveneb kaebaja elukvaliteet.

4. Tallinna Halduskohus jättis 17.06.2014 otsusega RA kaebuse tervikuna rahuldamata ning mõistis kaebajalt kolmandate isikute PL, EK, TR, S-AU, ÕR, AA ja OÜ Valenpiks Grupp kasuks välja menetluskulud 1152 eurot.

RA populaarkaebusega kaitstavaks avalikuks huviks on maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus ettenähtud rohekoridori säilimine ja selle toimimise tagamine. Planeeringud on erineva täpsusastme ja ülesannetega. Maakonnaplaneeringut (sh teemaplaneeringut) tuleb planeerimisseaduse (PlanS) § 7 lg-st 3 lähtudes pidada pigem väga suure üldistusastmega strateegiaks, mis määrab küll ära maakasutuse üldised suunad, kuid ei reguleeri maakasutust detailselt (vt ka Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 17). Vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtisid Harku valla 1996. a üldplaneering ja Harju maakonnaplaneeringu 2003. a teemaplaneering. Vanas üldplaneeringus oli planeeritav hoonestusala nähtud ette pereelamute maaks (s.o tegemist on perspektiivse elamualaga tiheasustusala piires). Teemaplaneeringust lähtudes paikneb vaidlusalune planeeringuala tervikuna rohevõrgustiku alas (rohekoridoris K9) ja osaliselt selle tuumalas (viimatinimetatud osa jääb siiski tiheasustusalast välja ja sinna ei ole elamumaa krunte kavandatud). Harku Vallavolikogu 27.08.2009 otsusega nr 71 vastu võetud ja Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla uues üldplaneeringus on detailplaneeringu elamumaa osa arvatud rohevõrgustikust välja.

Teemaplaneering ei muuda ühtegi üldplaneeringuga määratletud ala juhtfunktsiooni, kuid teemaplaneering tõi kaasa vajaduse arvestada täiendavalt rohevõrgustikuga. Kuna teemaplaneering ei välista ehitusõiguse andmist rohekoridori alal, siis ei ole põhjendatud väide, et detailplaneering muudab teemaplaneeringut. Vastuolu teemaplaneeringuga võiks väita juhul, kui vaidlusalune detailplaneering lõikaks läbi (katkestaks) toimiva rohekoridori või halvendaks selle toimimist. See oleneb hinnangust, kas olemasolev faktiline olukord võimaldab rohekoridori toimimist ning kas ja kuivõrd vaidlusalune detailplaneering seda olukorda halvendab. Meelevaldne oleks piirata ehitusõigust ainuüksi põhjusel, et planeeringuala paikneb formaalselt teemaplaneeringuga ettenähtud rohekoridoris, kui

3-13-692 4(10) nimetatud rohekoridor faktiliselt ei toimi. Mõju rohekoridori toimimisele saab hinnata eelkõige vastava kompetentsiga spetsialist. Detailplaneeringu menetluses koostatud OÜ Keskkonnakorraldus eksperthinnangus on leitud, et teemaplaneeringu alusel moodustatud rohekoridor on algusest peale väheefektiivne, sest alal paikneb hulk takistusi loomade ja taimede levikuks (sh karjäär, kasvuhoonekompleks, elamukrundid, autoteed). Eksperdi hinnangul ei „tööta“ rohekoridor juba praegu ning samale järeldusele on jõutud ka Eestimaa Looduse Fondi uuringus. Seega ei lõpeta ega kahjusta vaidlusalune detailplaneering rohekoridori toimimist, võrreldes olemasoleva faktilise olukorraga. Maaomanike õiguste meelevaldne piiramine ei aitaks mittetoimiva rohekoridori toimet kuidagi taastada. Kuivõrd kaebaja soovib säilitada rohekoridori olukorras, kus rohekoridor (transiitkoridorina) antud piirkonnas tegelikkuses ei toimi, vaid on üksnes formaalne, siis juba ainuüksi sellel põhjusel ei saa populaarkaebust rahuldada, sest kaebaja kaitstavat avalikku huvi ei ole kahjustatud.

Kavandatud elamukruntide suuruse osas puudub vastuolu kehtinud üldplaneeringuga, samuti on valdavas osas asjakohaselt järgitud menetluses olnud uut üldplaneeringut (vt ka Riigikohtu 20.03.2014 otsus nr 3-3-1-87-13, p 12). Valla ehitusmääruses esitatud nõue põhjendada külades alla 2000 m2 suurusega kruntide lubamist, on täidetud Harku Vallavalitsuse 25.10.2012 korraldusega nr 80, mis on kehtiv ega ole käesoleva vaidluse esemeks. Detailplaneeringuga ei ole muudetud kummagi üldplaneeringu põhilahendust (PlanS § 9 lg 7 p 1), sest mõlema üldplaneeringu kohaselt on maakasutuse juhtfunktsiooniks elamumaa. Põhjendamatud on ka kaebaja väited planeeringu tellija osas kehtestatud piirangute rikkumisele, millele vald on vastanud juba kaevatavas haldusaktis. Viide Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.2008 otsusele nr 3-06-2301 on asjassepuutumatu, sest nimetatud asjas puudus analüüs, mille põhjal haldusorgan rohekoridori mittetoimimist järeldas. Antud juhul selliseid vigu tehtud ei ole. Planeeringu võimalikud vormistuslikud vead selle kehtestamise otsuse tühistamist ei tingi, sest kaebusest ei nähtu vigu, mis mõjutanuks lõplikku otsust. Planeeringu täpsustamine pärast avaliku väljapaneku ja arutelu lõppu on iseenesest võimalik. Põhilahendust ei ole muudetud.

RA subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud väide, et kui detailplaneeringus ettenähtud juurdepääsuteed välja ei ehitata, siis hakatakse planeeringualale juurdepääsuks tõenäoliselt kasutama tema kinnistust mööduvat teed, on üksnes hüpoteetiline. Detailplaneeringuga ettenähtud avaliku kasutusega juurdepääsutee rajamine on tagatud kas kohaliku omavalitsuse poolt vastava kohustuse lepinguga arendajale üleandmisega (leping Toome tee rajamiseks on ka sõlmitud) või muul viisil kohaliku omavalitsuse poolt (nt Riigikohtu 16.01.2007 otsus nr 3- 4-1-9-06, p 20; 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-26-10, p-d 13-14; 28.10.2010 otsus nr 3-3-1-37-10, p 12). Kui ettenähtud juurdepääsuteed soovitakse muuta, tuleb selleks viia läbi uus detailplaneeringumenetlus, mille tulemusi on kaebajal võimalik vajaduse korral vaidlustada. Praegusel juhul detailplaneeringus sätestatud juurdepääsutee kaebajat ei puuduta. Kaebajal ei ole ka subjektiivset õigust, et tema poolt kasutatava avaliku kasutusega tee liikluskoormus ei suurene. Kaebaja sellekohast huvi tuleb küll planeeringu koostamisel kaaluda, kuid subjektiivse õiguse rikkumisega saaks olla tegemist üksnes siis, kui liikluskoormuse kasvuga kaasneksid kaebajale õigusaktides ettenähtud piirmäärasid ületavad mõjud. Põhiseadusest ega teemaplaneeringust ei tulene kaebaja õigust puhtale keskkonnale (vt Riigikohtu 18.06.2010 määrus nr 3-3-1-101-09). Seetõttu jääb rahuldamata ka subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-13-692 5(10) 5. RA palub apellatsioonkaebuses (ja 10.03.2015 täiendavates seisukohtades) halduskohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda. Halduskohus leidis ebaõigesti, et vaidlusalune detailplaneering ei kahjusta ega lõpeta olemasoleva rohekoridori toimimist. Piirkonnas kulgev rohekoridor K9 on määratud kehtiva Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga, mida Harku vald ei ole vaidlustanud. Rohekoridori on sidusa ja toimivana nimetatud ka Eestimaa Looduse Fondi uuringus, millele tugineb Harku valla 2013. a üldplaneering. OÜ Keskkonnakorraldus eksperthinnangu kohaselt väheneb detailplaneeringu tulemusel rohekoridori laius lokaalselt ligikaudu 60% võrra ning planeeringualal paiknevad rohumaad ja nende keskel asuv mustikamännik muutuvad loomadele juurdepääsmatuks, samuti väheneb sidusus Harku järve ja planeeringualast loodes asuva metsatuka vahel. Teemaplaneeringus (vt seletuskirja p 2.2.1) sätestatud nõue tagada rohelise võrgustiku jätkuv toimimine ja tugevdada võrgustikku Tallinna rohelise vööndi alal, on kohalikule omavalitsusele täitmiseks kohustuslikud. Harku Vallavolikogu 28.02.2013 otsus ei sisalda kaalutlusi (ega viiteid nende sisaldumisele mõnes muus dokumendis), miks on rohevõrgustiku alal lubatud ehitustegevus just vaidlusaluses detailplaneeringus ettenähtud mahus ja kuidas on arvestatud rohevõrgustiku toimimise säilitamise vajadusega.

Detailplaneeringuga muudetakse kruntide senine maatulundusmaa sihtotstarve elamumaaks. Varasem üldplaneering keskkonnaküsimusi ei puudutanud, küll aga käsitleti neid maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus. Detailplaneeringu seletuskirjas on tõdetud vastuolu teemaplaneeringuga, kuid erinevalt üldplaneeringust ei saa detailplaneeringuga taotleda teemaplaneeringu muutmist. Teemaplaneeringus ettenähtud rohekoridori laiuse osaliselt 60% ulatuses vähendamine ei ole käsitatav pelgalt planeeringualase täpsustusena. Harku valla uue üldplaneeringuga on rohekoridor küll sisuliselt likvideeritud (kaebaja on üldplaneeringu vaidlustanud haldusasjas nr 3-14-50433), kuid see ei andnud antud juhul võimalust planeerida elamuehitust rohekoridori. Tiheasustusalade läheduses paikneva rohevõrgustiku muudatused on äärmiselt kõrge riskiga, sest võivad oluliselt ja raskesti prognoositavalt mõjutada suurt hulka kolmandaid isikuid (nt võib ühes kohas toimiva võrgustiku häirimine avalduda märksa kaugemal tekkivate liiklusohtlike olukordadega vms).

Harku vald on õigusvastaselt andnud vaidlusaluse detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse lepinguga üle AA-le, rikkudes PlanS § 10 lg-t 6. Detailplaneering on otseses vastuolus teemaplaneeringuga (s.o rohevõrgustiku toimimiseks vajalike nõuetega). Kõnealuse lepinguga on lisaks lahendamata planeeritava alani teede ja trasside väljaehitamise küsimus (vt ehitusseaduse (EhS) § 13). Harku vallal puuduvad vahendid Toome tee väljaehitamiseks. Kui planeeringualale pääsemiseks hakatakse kasutama Hobuseraua teed ja Kolde teed, siis suureneb sellega apellandi elukohast mööduva Hobuseraua tee liikluskoormus ning kaasnevad müra, vibratsioon ja muu saaste.

6. Harku vald vaidleb kirjalikus vastuses (ja 18.03.2015 täiendavates seisukohtades) apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohus on detailplaneeringu mõju rohekoridorile ja sellega seotud avalikule huvile hinnanud õigesti. Apellant on jätnud tähelepanuta asjaolu, et teemaplaneeringu seletuskirja p-st 2.1.1 nähtuvalt ei ole selle eesmärk määratleda ulatuslik „roheline pind“ ja jätta see majandustegevusest välja, mistõttu ei tulene teemaplaneeringust ka üldist keeldu vaidlusaluse ala maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks või hoonestamiseks. Vaidlusaluses otsuses on teemaplaneeringus sätestatut ulatuslikult kajastatud. Teemaplaneeringu realiseerimine toimub selle seletuskirja p-de 2.2.1 ja 5 kohaselt üldplaneeringute ja detailplaneeringutega, millega täpsustatakse muu hulgas rohevõrgustiku struktuurielementide piire. Teemaplaneering seab üksnes rohelise võrgustiku tugialade ja koridoride üldised

3-13-692 6(10) kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Teemaplaneeringu koondkaardi vähest täpsusastet (M 1 : 150 000) arvestades ei saa üksnes selle põhjal määratleda rohevõrgustiku elementide asukohta ega piire. Apellandi viited OÜ Keskkonnakorraldus eksperthinnangule on kontekstist välja rebitud, sest ka selles (ja lisaks Eestimaa Looduse Fondi analüüsis) on jõutud kokkuvõttes järeldusele, et rohekoridor planeeringuala piirkonnas ei toiminud ega toimi. Kuna maakonnaplaneeringu teemaplaneering ei määratlenud rohevõrgustiku elementide täpset asukohta ega piire (ebaõige on lähtuda pelgalt koondkaardist), siis ei muuda detailplaneering teemaplaneeringut ega ohusta rohevõrgustiku toimimist. Toimunud ei ole rohekoridori likvideerimist, vaid Harku valla uue üldplaneeringuga on rõhevõrgustiku elemente täpsustatud ja saavutatud rohekoridori sidusus. Mittetoimiva rohevõrgustiku puhul on väited selle muutmisega kaasnevast kõrgest riskist ainetud. Apellatsioonkaebus ei sisalda uusi väiteid, millele vastustaja poleks juba vastanud.

PlanS § 10 lg 6 nõudeid ei ole rikutud, sest ükski sättes loetletud piirangutest ei ole käesoleval juhul asjakohane. Detailplaneering ei ole vastuolus teemaplaneeringuga ega takista rohevõrgustiku elementide toimimist. EhS §-st 13 ei tulene, et detailplaneeringu kehtestamine oleks lubatav üksnes tingimusel, et planeeringualale juurdepääsuks kavandatav tee on juba rajatud või sõlmitud leping selle rajamiseks. Isegi kui detailplaneeringu realiseerimisega kaasneks Hobuseraua tee intensiivsem kasutamine, ei tulene sellest apellandile subjektiivset õigust nõuda tee intensiivsema kasutuselevõtu keelamist. Apellant elab tiheasustusalal ning ta peab arvestama kodukoha ümber toimuvate muudatuste võimalusega. Asjas pole esitatud väiteid, et suureneva liikluse tõttu toimuks keskkonnanormatiivide ületamine.

7. Kolmandad isikud PL, EK, TR, S-AU, ÕR, AA ja OÜ Valenpiks Grupp vaidlevad kirjalikus seisukohas apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Detailplaneering ei muuda maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut ega avalda mistahes negatiivset mõju teemaplaneeringus nimetatud rohekoridorile K9, sest see pole looduses toiminud juba enne planeeringu kehtestamist, mida on tuvastanud ka eksperdid ja millega nõustus detailplaneeringu üle järelevalvet teostanud Harju maavanem. Sisuliselt on kõnealuse rohekoridori määratlemisel eksitud juba teemaplaneeringus. Harku valla uues üldplaneeringus ei ole antud alale enam rohekoridori ette nähtud. Detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse AA-le üleandmine oli õiguspärane. Apellandi vastupidine väide põhineb vääral eeldusel, et detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga. Detailplaneering ei riku ka apellandi subjektiivseid õigusi ning seda isegi siis, kui Hobuseraua tee liikluskoormus tegelikult kasvaks. Apellant ei ole väitnud, et liikluse võimaliku intensiivistumisega kaasnevad mõjud ületaksid kehtestatud piire. Hobuseraua tee planeeringualale pääsemiseks kasutamise perspektiiv on üksnes hüpoteetiline.

8. Kolmandad isikud MMLR, AR, CMR, OEPR, CMR ja JPR ei ole apellatsioonkaebuse suhtes oma seisukohta esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata. Apellatsioonkaebuses on sisuliselt üksnes korratud esimese astme kohtule esitatud seisukohti, millele on halduskohtu otsuses juba vastatud.

3-13-692 7(10) 10. Apellandi väited vaidlusaluses detailplaneeringus ettenähtud lahenduse vastuolust Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus määratud rohekoridori K9 kulgemisega on ekslikud. Vaidlust ei ole iseenesest selle üle, et kehtestatud teemaplaneeringuga kui liigilt üldisema planeeringuga peavad kooskõlas olema kõik sama maa-ala kohta käivad üldja detailplaneeringud. Selle nõude olemasolu ei sõltu kuidagi asjaolust, kas kohalik omavalitsus on maakonnaplaneeringu PlanS § 17 lg 2 p 1 alusel kooskõlastanud või mitte. Seetõttu tuleb apellandi 10.03.2015 taotlus Harku vallalt teemaplaneeringu kooskõlastamist puudutavate dokumentide väljanõudmiseks jätta rahuldamata.

11. Vastustaja on põhjendatult viidanud, et teemaplaneeringu kaardi „Roheline võrgustik“ suurt mõõtkava (M 1 : 150 000) arvestades ei ole pelgalt selle põhjal võimalik määratleda rohekoridoride täpset kulgemist. Teemaplaneeringu seletuskirja p 2.2.1 kohaselt täpsustab muu hulgas maakonna tasandi rohelise võrgustiku struktuurielementide (sh maakonna väikese rohekoridori K9) piirid üldplaneering ning rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima. Teemaplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt on selles läbivalt suurt tähelepanu omistatud nimelt edasises planeerimistegevuses potentsiaalsete konfliktialade täpsemale väljaselgitamisele ning toimiva rohelise võrgustiku säilitamiseks ja tugevdamiseks meetmete võtmisele, mille aluseks peaksid olema asjakohased keskkonnauuringud. Seejuures tugineb teemaplaneering rohelise võrgustiku määratlemisel esmajoones Harju maakonnas kujunenud ja planeeritud maakasutuse kaardianalüüsil ning teemaplaneeringu koostamise käigus ei ole selgitatud üksikasjalikult välja rohelise võrgustiku elementide tegelikku toimet. Muu hulgas on seletuskirja p-s 2.2.1 selgelt rõhutatud, et Tallinna rohelise vööndi (millesse jääb ka vaidlusaluse detailplaneeringuga hõlmatud ala) kohta tuleb koostada maakasutustingimusi täpsustav eraldi teemaplaneering (mis senini puudub), mis kinnitab veelgi, et 11.02.2003 kehtestatud teemaplaneeringu eesmärk oli üksnes üldiste suuniste andmine, mitte rohevõrgustiku elementide lõplik kindlaksmääramine. Seetõttu ei saa teemaplaneeringu kaardil tähistatud rohekoridori täpsele kulgemisele omistada määravat tähendust. Detailplaneeringu seletuskirjas ei ole ka tõdetud vastuolu teemaplaneeringuga ega peetud vajalikuks teemaplaneeringut muuta, vaid mööndud üksnes teemaplaneeringuga rohekoridori K9 osas mittearvestamist põhjusel, et nimetatud rohekoridor eksisteerib antud piirkonnas ainult kaardil, mitte tegelikkuses.

12. OÜ Keskkonnakorraldus 2010. a eksperthinnangust „Sagari, Nurme ja Nurme 1 ning Tooma 3, Tooma 4, Jõetooma II ja Trahteri maaüksuste detailplaneeringute mõju rohevõrgustikule“ ei saa teha järeldust, et nimetatud kahe detailplaneeringuga moodustatavad kokku 23 elamumaa krunti, millest igaühele on lubatud püstitada üks elamu ja üks kõrvalhoone, kahjustaksid toimivat rohekoridori, vaid analüüsi tulemusel on jõutud hoopis tõdemusele, et teemaplaneeringuga moodustatud rohekoridor ei võimalda juba praegu loomade liikumist (ja seega kavandatavad detailplaneeringud rohelise võrgustiku toimimise seisukohalt reaalset olukorda ei mõjuta). Olemasolevate metsaalade võimalikult suures ulatuses säilitamist on peetud vajalikuks samuti mitte loomastiku elupaikadena, vaid elutegevuseks vajalike ressursside (hapnik, vesi) taastootjatena ning saaste ja reostuse puhverdajate ja puhastajatena.

Harku Vallavolikogu 28.02.2013 otsusega nr 30 kehtestatud Sagari, Nurme ja Nurme 1 maaüksuste detailplaneeringu (millega planeeritud ala piirneb käesolevas asjas vaidlustatud detailplaneeringuga hõlmatud alaga) on RA vaidlustanud haldusasjas nr 3-12-693, milles tehtud Tallinna Halduskohtu 28.03.2014 otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2014 otsusega on tema kaebus jäetud rahuldamata. Kohtuotsused on jõustunud Riigikohtu 11.02.2015 määrusega nr 3-7-1-3-788-14, millega jäeti RAe kassatsioonkaebus menetlusse

3-13-692 8(10) võtmata. Ringkonnakohus on ka nimetatud asjas tehtud otsuses leidnud, et Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus kajastatud rohekoridor K9 oli juba varasemalt loodud elamukvartaliga läbi lõigatud ning detailplaneeringu menetluse ajal see tegelikkuses enam ei toiminud, mistõttu ei esinenud ka detailplaneeringu vastuolu teemaplaneeringuga (s.o detailplaneering ei saanud mittetoimivat rohekoridori kuidagi täiendavalt kahjustada). Samasuguse olukorraga on tegemist ka praegusel juhul.

13. Vaidlusaluse detailplaneeringu koostamisel on lisaks põhjendatult arvestatud Harku valla uues üldplaneeringus kavandatuga, olenemata sellest, et üldplaneering kehtestati alles Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 (vt ka Riigikohtu 20.03.2014 otsus nr 3-3-1- 87-13, p 12). Üldplaneeringu koostamise menetluses koostatud Eestimaa Looduse Fondi 2007. a „Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuringus“ ei ole rohekoridori K9 toimimist või mittetoimimist eraldiseisvalt analüüsitud (nimetatud uuringu eesmärk oli hoopis pakkuda välja üldplaneeringu koostamiseks tegelikult toimiv rohevõrgustik), mistõttu ei saa nimetatud uuringu põhjal samuti väita, et esineks vastuolu teemaplaneeringuga. Vaidlust ei ole selles, et Harku valla üldplaneeringute järgi on järjepidevalt olnud tegemist elamumaa juhtfunktsiooniga alaga, uus üldplaneering planeeritavatel elamukruntidel rohekoridori kulgemist ette ei näe ning varasemast üldplaneeringust ei tulenenud planeeritava ala maakasutuse jaoks üldse mingeid täiendavaid keskkonnakaitselisi kitsendusi (s.o lisaks õigusaktides sätestatud piirangutele). Kuivõrd detailplaneeringu koostamisele eelnenud eksperthinnangus leiti lisaks, et rohekoridor planeeritaval alal ei toimi, siis ei pidanudki planeeringu kehtestamise otsus sisaldama eraldi põhjendusi, miks on ehitustegevus rohekoridoris lubatud just konkreetses mahus ja miks aktsepteeritakse maatulundusmaa sihtotstarbe muutmist elamumaaks.

14. Detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmine AA-le ei olnud vastuolus PlanS § 10 lg-ga 6 (kuni 30.06.2009 kehtinud redaktsioonis), sest nagu ringkonnakohus eespool järeldas, toimus detailplaneeringu koostamine vastavuses kehtestatud kõrgema taseme planeeringutega.

15. Vaidlustatud detailplaneering ei riku ka RA subjektiivseid õigusi. Olemasoleva keskkonna säilimine ei ole iseenesest subjektiivsete õigusena kaitstavaks väärtuseks (vt Riigikohtu 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 22). Apellant on seostanud oma õiguste võimaliku riive esmajoones planeeringualale juurdepääsuks kasutatava teega. Seejuures saaks RA õigusi kahjustada üksnes olukord, kus Toome teed välja ei ehitata ning rajatavasse elamurajooni pääsemiseks hakatakse kasutama tema elukohast mööduvat Hobuseraua teed. Halduskohus on põhjendatult märkinud, et apellandi õiguste riive võimalus on üksnes hüpoteetiline, sest vaidlusaluse detailplaneeringu seletuskirjast nähtub üheselt, et juurdepääs planeeritavale alale on kavandatud mööda Harku valla uues üldplaneeringus kavandatud Toome teed ja läbi Jaagu III kinnistu. Vastustaja on kohtule esitanud ka planeeringuala kinnistuomanikega 20.02.2013 sõlmitud notariaalse kokkuleppe (II kd, tl 10-21p) EhS §-s 13 sätestatud teede, tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamiseks ning nendega seonduvateks käsutusteks (sh tekkivate transpordija üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistute tasuta vallale võõrandamiseks). Lepingu p 3.4.1 kohaselt on kinnistuomanikud kohustunud omal kulul ehitama välja detailplaneeringu kohase tehnilise infrastruktuuri (sh teed – vt lepingu p 1.7.2) enne kavandatavatele elamumaa sihtotstarbega kinnistutele hoonete ehitamiseks vajalike ehituslubade väljastamist. Lisaks on kinnistuomanikud võtnud lepingu p-ga 3.4.6 kohustuse tagada detailplaneeringu kohane juurdepääs Toome teelt ja sõlmida teeservituudi leping Jaagu III kinnistu omanikuga. Seega on EhS §-s 13 sätestatud kokkulepe olnud sõlmitud juba enne vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamist. Pidades silmas, et planeeringualale on nähtud ette kokku 13 elamumaa krundi moodustamine (igale krundile

3-13-692 9(10) lubatud vaid üksikelamu ja abihoone püstitamine), ei saaks liikluskoormuse tõus ning seeläbi suurenevast mürast, vibratsioonist ja saastest tulenev negatiivne mõju RA õigustele olla kuigi märkimisväärse intensiivsusega isegi juhul, kui planeeringualale pääsuks kasutataks (sh ajutiselt) Hobuseraua teed.

16. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb RA apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.06.2014 otsus muutmata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et RA on esimese ja teise astme kohtus tasunud riigilõivu kokku 30 eurot (I kd, tl 5-6; II kd, tl 70). Muude menetluskulude kandmise kohta pole kaebaja kohtutele andmeid esitanud. Kuivõrd ringkonnakohus jätab RA apellatsioonkaebuse rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsuse, millega kaebus jäeti tervikuna rahuldamata, peab menetluskulud HKMS § 108 lg 1 järgi kandma kaebaja. Seega jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda.

Harku vald taotles esimese astme kohtus 1457,26 euro suuruse õigusabikulu väljamõistmist (I kd, tl 118-131). Halduskohus jättis vastustaja menetluskulud tema enda kanda, leides, et vaidlus ei välju haldusorgani põhitegevuse raamidest ning kaebajale pole põhjust heita ette pahatahtlikkust. Harku vald ei ole halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud. Ringkonnakohtus on Harku vald taotlenud kaebajalt õigusabikulude väljamõistmist summas 660,55 eurot. Menetluskulude seos käesoleva asja apellatsioonimenetlusega ja kulude kandmine on nõuetekohaselt tõendatud. Ringkonnakohus leiab siiski, et vastustaja menetluskulud tuleb HKMS § 109 lg 6 alusel jätta tema enda kanda, sest käesolev vaidlus ei välju haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest.

Kolmandad isikud PL, EK, TR, S-AU, ÕR, AA ja OÜ Valenpiks Grupp taotlesid esimese astme kohtus menetluskulude kaebajalt väljamõistmist summas 1152 eurot (I kd, tl 110-115). Halduskohus mõistis nimetatud suuruses menetluskulud kaebajalt kolmandate isikute kasuks välja. Apellant ei ole väljamõistetud menetluskulude suurusele ja tõendatusele esitanud sisulisi vastuväiteid. Apellatsiooniastmes on kolmandad isikud taotlenud kaebajalt õigusabikulude väljamõistmist advokaadi 5 töötunni ulatuses kogusummas 720 eurot. Taotlusele on lisatud advokaadibüroo arved ning nende OÜ Valenpiks Grupp ja Marella BG OÜ poolt tasumist kinnitavad pangaväljavõtted.

HKMS § 109 lg 8 näeb ette, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kuivõrd kolmandad isikud osalesid RA vastaspoolel, tuleb HKMS § 108 lg 1 järgi nende menetluskulud kanda apellandil. Menetluskulude kandmine ja nende seos käesoleva haldusasja menetlemisega apellatsiooniastmes on nõuetekohaselt tõendatud. HKMS § 109 lg 5 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist see, kui need on tema eest kandnud muu isik. Ringkonnakohtu hinnangul on taotletud menetluskulud asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ning mõistliku suurusega. Seetõttu tuleb kolmandate isikute õigusabikulud apellatsioonimenetluses mõista RA-lt välja tervikuna. Kuivõrd kolmandad isikud ei ole esitanud täpsemaid andmeid, milline osa kantud menetluskuludest seondub iga konkreetse kolmanda isikuga, tuleb menetluskulud nende kasuks mõista välja solidaarselt. Võlaõigusseaduse § 73 lg 2 kohaselt võib võlgnik täita kohustuse kõigile solidaarvõlausaldajatele või mõnele neist.

Kolmandad isikud MMMLR, AR, CMR, OEPR, CMR ja JPR ei ole esimese ega teise astme kohtus menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad kolmandate isikute võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

3-13-692 10(10)

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets