3-14-51792/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

26. märts 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51792 Haldusasi I.A.i kaebus Tallinna Vangla tegevusele Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus I.A.ile.

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri teadmiseks kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 18.08.2014 esitas I.A. Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks korraldada venekeelsete televisiooni meelelahutussaadete proportsionaalne edastamine võrreldes uudiste kanalitega ja Tallinna Vangla toimingu (tegevusetuse) õigusvastasuse tuvastamiseks, mis seisneb vaenuliku „nõukogude“ propaganda edastamise takistamata jätmises alates 2012 aasta suvest.

Kaebuse esitaja taotleb enda riigilõivust vabastamist kaebuse esitamisel.

Kaebuse esitaja on lisanud kaebusele Tallinna Vangla 30.07.2014 vaideotsuse nr 5-15/14/18466- 2, millest nähtub, et I.A. esitas 28.05.2015 Tallinna Vanglale taotluse, millega soovis Tallinna Vanglas kinnipeetavatele näha võimaldatud telekanalite France24, TVC (TVZ), 3Sat asendamist venekeelsete telekanalitega Present TV, TV1000, CTC International ja HTB. Tallinna Vangla jättis oma 20.06.2014 otsusega nr 5-8/14/15426-2 vastava taotluse rahuldamata, viidates sellele, et vangla on täitnud enda vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 1 tuleneva kohustuse võimaldada kinnipeetavatel jälgida raadioja televisioonisaateid. Samuti tõi Tallinna Vangla välja, et ühestki vangistusõigust reguleerivast õigusaktist ei tulene kinnipeetavate õigust valida endale meelepäraseid telekanaleid. 27.06.2014 esitas I.A. vaide Tallinna Vangla 20.06.2014 otsusele. Vaide esitaja soovib asja uut sisulist otsustamist. Tallinna Vangla jättis I.A.i vaide rahuldamata (vt tl 15 ja selle pöördel).

2. 18.08.2014 määrusega edastas Tartu Halduskohus I.A.i kaebuse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Nimetatud määrus jõustus 03.02.2015.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel välja selgitama selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Kohus leiab, et kaebuse menetlusse võtmine antud juhul ei ole põhjendatud ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 ja p 2 alusel, kuna kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

4. Kohus leiab tõlgendades kaebust, et kaebaja soovib esitada kohtule kaebuse esiteks nõudega Tallinna Vangla kohustamiseks asendada vanglas vaatamiseks võimaldatud telekanalid France24, TVC (TVZ), 3Sat venekeelsete telekanalitega Present TV, TV1000, CTC International ja HTB. Kaebuse esitaja on vastavas kohustamisnõudes läbinud ka vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 ja HKMS § 47 lg 1 sätestatud kohustusliku kohteelse menetluse (vt tl 15 ja selle pöördel).

HKMS § 41 lg 3 sätestab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama.

5. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.

VangS § 31 lg 1 sätestab, et vanglas võimaldatakse jälgida raadioja televisioonisaateid. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaandes on viidatud paragrahvi osas märgitud, et vangla peab tagama kinnipeetavale võimaluse kuulata raadiot ja vaadata telerit olenemata sellest, kas tal on isiklik raadio või teler. Tegemist on ühe vanglavälise suhtlemise vormiga, mida vanglateenistus peab soodustama. Küll on vanglal õigus selekteerida edastatavaid telekanaleid, kõrvaldades paketist pornograafilise või erootilise sisuga, aga ka nt rahvastevahelist vihkamist või vaenu propageerivaid kanalid (vt L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak Vangistusseadus kommenteeritud väljaanne 2014, lk 96).

Eeltoodust saab järeldada, et isikul peab olema võimalik jälgida televisioonisaateid, kuid vanglal on õigus otsustada, milliseid telekanaleid näidatakse. Samuti saab eeltoodust tulenevalt asuda seisukohale, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda just mingi konkreetse talle meelepärase telekanali edastamist ja vaatamise võimaldamist, millest tulenevalt puudub kaebuse esitajal kaebeõigus vastava kohustamisnõude esitamiseks. Kaebeõiguse puudumist kinnitab ka RVastS §

6 lg 1, millest tulenevalt ei saa kohus kohustada Tallinna Vanglat sooritama toimingut, mille sooritamiseks tal tulenevalt õigusaktidest kohustus puudub.

Kohus peab asjakohaseks viidata siinkohal analoogia korras varasemale kohtupraktikale, kus on leitud, et kinnipeetaval puudub näiteks subjektiivne õigus nõuda konkreetsete venekeelsete ajalehtedega varustamist, kui on tagatud üldine juurdepääs üleriigilistele päevalehtedele (vt näiteks Tartu Ringkonnakohtu 25.01.2013 lahend nr 3-12-1331).

Käesoleval juhul ei ole kaebaja väitnud, et talle ei võimaldataks üldse telekanaleid vaadata, kuid on leidnud, et talle meeldivaid telekanaleid ei edastata piisavalt. Samuti leiab kaebaja, et edastatavad venekeelsed telekanalid on propagandistlikud ja inglise ja saksakeelsete telekanalite edastamine ei ole vajalik, kuna nimetatud rahvusest isikuid Tallinna Vanglas praktilised ei viibi. Küll aga on suur protsent venekeelseid isikuid.

Kaebusest nähtub, et Tallinna Vangla võimaldab vaadata erinevaid telekanaleid, millest 5 on eestikeelsed, 3 venekeelsed, 2 ingliskeelsed ja 3 saksakeelsed. Kohus leiab, et eeltooduga on täidetud piisavalt telekanalite järgimise võimaldamise eesmärk so ühe vanglavälise suhtlemise vormi säilitamine.

Kuna kaebuse esitajal puudub õigusaktidest tulenevalt õigus nõuda konkreetsete talle meelepäraste telekanalite edastamist, siis ei ole kaebuse esitajal võimalik esitatud kaebusega saavutada ka kaebuse eesmärki, milleks on saavutada olukord, et vangla asendaks võimaldatud telekanalid France24, TVC (TVZ), 3Sat venekeelsete telekanalitega Present TV, TV1000, CTC International ja HTB.

6. Teiseks soovis kaebuse esitaja esitada kohtule nõude Tallinna Vangla toimingu (tegevusetuse) õigusvastasuse tuvastamiseks, mis seisneb vaenuliku „nõukogude“ propaganda edastamise takistamata jätmises alates 2012 aasta suvest. Kaebaja märgib, et soovib selles osas esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõude tulevikus. Kaebaja selgitab, et propagandat edastavad telekanalid on TVC (TVZ) ja MNZ TV.

HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Kohus leiab, et kaebuse esitaja tuvastamisnõue ei ole lubatav, kuna hilisem kahju hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Nimelt võib RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

RVastS § 7 lg 2 sätestab, et tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.

Asjaoluga, et vangla on edastanud kaebaja arvates õigusvastaselt propagandistlikku telekanalit ei saa olla rikutud esiteks kaebuse esitaja õigusi, sest kaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda endale meelepäraste telekanalite edastamist, samuti puudub tal subjektiivne õigus nõuda mingite konkreetsete telekanalite näitamise keelamist. Järelikult ei saa olla kaebajale ka mingi konkreetse telekanali edastamisega kahju tekitanud. Samuti ei ole keegi sundinud kaebajat neid kanaleid vaatama.

Nagu juba eelpool märgitud, on vanglal õigus selekteerida edastatavaid telekanaleid, kõrvaldades paketist pornograafilise või erootilise sisuga, aga ka nt rahvastevahelist vihkamist või vaenu propageerivaid kanalid (vt L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak Vangistusseadus kommenteeritud väljaanne 2014, lk 96). Vastav otsustuspädevus on seadusega antud vanglale. Kui kaebaja leidis, et mõne telekanali näitamine tuleks eeltoodud põhjustel lõpetada, siis oli tal võimalus sellele vangla tähelepanu juhtida. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kaebaja seda teinud oma 27.06.2014 vaides ja vangla on kaebajale teatanud, et selles osas viiakse läbi vastav kontroll. Seejuures kohtule teadaolevalt lõpetas Tallinna Vangla alates 01.08.2014 TVC telekanali venekeelsete saadete edastamise (haldusasi nr 3-14-53091). Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks varasemalt, so enne vaide esitamist, juhtinud vangla tähelepanu vastavale asjaolule ja sellest tulenevalt oleks vangla olnud oma tegevusega viivituses.

Lisaks on kaebaja enda vaba valik, kas jälgida televisiooni saateid või mitte. Kaebajat ei ole sunnitud konkreetseid saateid vaatama. Seejuures ei saa igasugune ja kaebaja arvates õigusvastane tegevus kaasa tuua mittevaralise kahju hüvitamist.

Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Asjaolu, et isikul oli võimalik oma vabal valikul vaadata väidetavalt propagandistlikku telekanalit ei ületa kindlasti sellist piiri.

7. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik