3-14-51661/37 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 26. märts 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-51661 Kohtuasi I.O.i kaebus Viru Vangla 16.05.2014 käskkirja nr 6-1/742-KP tühistamiseks ning valju muusika mängimises seisneva tegevuse lõpetamisele kohustamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: I.O. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta I.O.i kaebus kohustamisnõude osas läbi vaatamata.

2. Jätta kaebus muus osas rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 27.04.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 16.05.2014 on Viru Vanglas koostatud käskkiri nr 6-1/742-KP (tl 47-48), millega kohaldati kinnipeetav I.O.i (edaspidi kaebaja) suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse ning kehakultuuriga tegelemise piiramist. 21.07.2014 vaideotsustega nr 6-12/138-7 ja nr 6-12/150-5 (tl 52 ja 65) jäeti 16.05.2014 käskkirja nr 6-1/742-KP kehtetuks ning valju muusika mängimise õigusvastaseks tunnistamise ja vastava tegevuse lõpetamise nõuetega vaided (tl 40-44, 49-50, 53-57 ja 63) rahuldamata.

Veel on toimikusse esitatud kaebaja 06.06.2014 taotlus (tl 6), milles ta kurtis, et 12.05.2014 isoleeriti ta P-2 osakonda, kus kella 8.00 kuni 20.00 mängiv muusika segab tema rahu ja häirib teda ning palus välja kirjutada und soodustav ravim, meditsiiniosakonna juhataja 19.06.2014 vastus nr 6- 10/21404-2 (tl 5), milles teatati, et 18.06.2014 toimunud psühhiaatri vastuvõtul ordineeriti talle Levozini 25 mg õhtul, kaebajale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta Viru Vanglas 01.04.2013 koostatud käskkiri nr 6-1/376-KP (tl 60-62), tema tervisekaardi väljavõte alates 01.01.2014 kuni vabanemiseni (tl 101-105) ning Telegrupp AS poolt 11.01.2013 koostatud nõrkvoolusüsteemide hooldustööde protokoll (tl 118 pöördel).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 03.08.2014 vormistatud kaebuses (tl 1-2) kurtis kaebaja, et vangla P-2 hoones iga päev 12 tundi mängiv muusika rikub tema rahu ja mõjub tervisele halvasti. Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-17-14 tuginedes palus ta tunnistada, et Viru Vangla tegevuses sisaldub ebainimlik kohtlemine ning võimaldada tema õigustele efektiivne kaitse. 10.08.2014 kaebuse puuduste kõrvaldamiseks koostatud täienduses (tl 21-23) selgitas kaebaja valju muusika mängimisega seotud asjaolusid ning palus, et halduskohus tunnistaks vastava tegevuse ebainimlikuks kohtlemiseks. 26.08.2014 koostatud täienduses (tl 26-28) palus kaebaja, et kohus tühistaks 16.05.2014 käskkirja nr 6-1/742-KP ning tunnistaks selle alusel tehtud vangla tegevused õigusvastaseks. Ta väitis, et vangla on põhjustanud talle kannatusi, mis pole vangistusseaduse järgi ette nähtud. 26.08.2014 täienduses (tl 31) märkist ta lisaks, et nimetatud käskkiri tuleb automaatselt kehtetuks tunnistada, sest selle alusel tehtud tegevustega rikuti Euroopa inimõiguste ja vabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi EIÕK) artiklit 3.

3. Viru Vangla vastuses (tl 90-91) paluti kaebuse menetlemine lõpetada põhjusel, et selle esitaja on 18.09.2014 vanglast vabanenud, vaidlustatud käskkirja kehtivus seetõttu lõppenud ning vangla P2 osakonnas mängiv muusika ei mõjuta teda enam. 13.02.2015 edastatud täienduses (tl 107) jäädi selle juurde, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuid lisati ka, et julgeolekumeetmeid kohaldati kaebaja suhtes õigesti, paluti arvestada kohtueelses menetluses väljendatud seisukohtadega ja märgiti, et kaebuses välja toodud ajal vastas heli tugevus osakonnas õigusaktides kehtestatud normidele.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas on kohtul vaja lahendada küsimused, kas pärast kaebaja vabanemist on kaebuse nõuded täies ulatuses lubatavad ning olemas alused, mis saavad kaasa tuua täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta koostatud käskkirja tühistamise ja vangla P2 osakonnas valju muusika mängimises seisnenud tegevuse lõpetamise kohta ettekirjutuse tegemise.

5. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega seonduvat reguleerib vangistusseaduse § 69. Selle lõike kaks punktides 1, 2, 3, 4 ja 5 kehtestatu võimaldab vanglateenistusel kuni asjaolude äralangemiseni vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise või kehakultuuriga tegelemise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ja ohjeldusmeetmete kasutamist raske õiguserikkumise ärahoidmiseks või kinnipeetava suhtes, kes süstemaatiliselt rikub vangistusalaste õigusaktide nõudeid, kahjustab oma tervist, on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega või on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Riigikohtu halduskolleegium on lahendites nr 3-3-1-33-10 ja 3-3-1-63-09 väljendanud seisukohta, et vangistusseaduse § 69 lg 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal kaalutlusõiguse alusel võimalik otsustada julgeolekuabinõu kohaldamise vajaduse üle ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud abinõudest. Seega on tegemist kaalutlusotsustusega, mille puhul on kohtulik kontroll piiratud. Kohus saab hinnata üksnes seda, kas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üle otsustamisel või meetme valikul esines kaalumisvigu või mitte, kuid ei saa seejuures kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust ja hinnata, millist meedet tuli kohaldada ja kas konkreetse meetme rakendamine oli otstarbekas või mitte. Viimati nimetatud lahendis on leitud veel, et täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada ka preventiivsel või tõkestaval eesmärgil, et seejuures antakse tulevikku suunatud prognoosi ja piiratud teabe alusel hinnang kaitstava õigushüve kahjustuse tõenäosusele, kahjustuse hilisem tegelik saabumine pole oluline, julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav üksnes see, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises ning ta ei saa õigushüve kahjustust ootama jääda, vaid peab selle tõenäosuse puhul ennetavaid meetmeid kasutama.

6. Kaebaja suhtes tingis täiendavate julgeolekuabinõude rakendamine vaidlustatud käskkirjas kirjeldatu kohaselt 12.05.2014 vanglateenistuse ametniku vastu toime pandud sõnaline rünne, tema isikule ja varasemale käitumisele antud hinnang, mis on andnud aluse järeldada, et tegemist on kinnipeetavaga, kes võib oma tahtmise saamiseks toime panna raske rikkumise või vigastada teisi isikuid. Kaebaja ise tugines vaides üksnes üldsõnalisele väitele, et ametniku sõnad pole tõepärased ega esitanud kohtumenetluses üldse midagi niisugust, mis saaks vaidlustatud haldusaktis toodud väited kahtluse alla seada või hoopis ümber lükata. Käskkirjas kirjeldatud käitumisega on ta tõestanud, et tema puhul pole vägivald kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike ega ka iseenda suhtes välistatud. Kinnipeetavast tulenevate julgeolekuriskide hindamine on üksnes vastavate vanglateenistuse ametnike pädevuses. Nende poolt antud hinnangut pole võimalik ümber lükata kinnipeetava enda väidete ja arvamustega. Käesoleval juhul on tegemist ennetavat eesmärki kandvate meetmete rakendamisega. Seega sai vastav hinnang rajaneda vaid varem toimunu ja kaebaja isikust tuleneva analüüsile. Kuna tema ise pole pädev oma käitumist ja sellest tulenevaid ohte hindama, ei saa ta ka kuidagi väita, et vanglaametnike poolt antud hinnang polnud õige ja alused ennetavat laadi julgeolekumeetmete rakendamiseks puudusid.

7. Haldusakti õiguspärasuse eeldused sisalduvad haldusmenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. Täiendavate julgeolekuabinõude puhul piiratakse kinni peetava isiku vangistusseadusest tulenevaid õigusi. Seetõttu peavad nende rakendamiseks esinema olulised põhjused ning meetmete kohaldamine peab toimuma vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega, olema taotletud eesmärgi saavutamiseks vajalik ja mõõdukas. Kaebaja puhul see nii ka on, sest täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tingis ta enda konkreetne tegu vanglateenistuse ametniku suhtes toime pandud ähvarduse näol. Vaidlustatud käskkirjas sisalduva kohaselt on vangla enne vastava otsustuse tegemist hinnanud kaebaja käitumist läbi aegade, lähtunud otsuse langetamisel ta varasemast käitumisest ja iseloomuga seotu kogumist ning kaalunud piisava põhjalikkusega tema ja teiste vanglas viibivate isikute huve. Selle kõige tulemusel on tekkinud veendumus, et valitud abinõud aitavad kõige tõhusamal viisil ära hoida kokkupuuteid teiste isikutega ning seeläbi uute rünnete võimalust nende suhtes ning on seetõttu nende turvalisuse ja julgeoleku huvides igati vajalikud. Seega on toimunud nii asjaolude kontrollimine kui kaalumine ning kaalutluse piire ei ole seejuures ületatud.

8. Vangistusseaduse § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad talle elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri ning kambris peab olema aken ja ruumi piisavat valgustatust tagav kunstlik valgustus. Eluruumidele esitatavad nõuded on Vabariigi Valitsus kinnitanud 26.01.1999 määrusega nr 38. Selle punktis 10 on kehtestatud, et müra eluruumis ei tohi ületada päeval 40 ja öösel 30 detsibelli. Vastustaja vastuse lisana edastatud protokoll kinnitab, et 11.01.2013 teostas AS Telegrupp helindussüsteemi hooldustööde käigus P2 osakonna kõigis kambrites helitugevuse mõõtmise ning vähendas seda 7dB võrra, mille tulemusel jäi see kambrites 40 dB piiridesse. Vaidlustatud käskkirja kohaselt paigutati kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse alates 12.05.2014. Kuna peale 11.01.2013 teostatud hooldustöid ei ületanud kambrite helitugevus enam eluruumidele kehtestatud mürataseme norme, on kaebuse viited sellest kuupäevast varasemat olukorda käsitlevale Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-17-14 asjakohatud ning puudub alus pidada vangla tegevust muusika mängimisel kaebaja seadusest tulenevate õiguste rikkumiseks.

9. Eeltoodud järeldustel pole Tartu Halduskohtul põhjust pidada kaebaja kohta tehtud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja õigusvastaseks ega seda tühistada. Õigusvastasus puudub ka P2 osakonnas valju muusika mängimises seisnenud vangla tegevuses. Käesolevaks ajaks on kaebaja vangistusest vabanenud. Vangla P2 hoones valitsev olukord ei puutu tema õigustesse ning enam pole vajalik ega võimalik teha selle kohta vanglale mingeid ettekirjutusi. Kaebuse kohustamisnõue jääb seetõttu halduskohtumenetluse seadustiku § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata ning kaebus muus osas rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud 15 euro suurusest riigilõivust. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane