1-14-5681/68 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-14-5681

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.2018. a Tallinn kohtumaja a

Kohtuasja nr

1-14-5681

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungi

sekretär Galina Kovaljova

Tõlk Zemfira Lampmann

Prokurör Andrus Ööbik

Kaitsja Yaroslav Radziwill

Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamiseks A.M

suhtes

Süüdimõistetu A.M (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 08.10.2018. a Tallinn kohtumaja, avalik kaugkohtuistung a koht

RESOLUTSIOON

1. KarS § 871

lg 1 alusel kohaldada A.M suhtes karistuse pärast ära käitumiskontroll tähta määrata ta selleks tähtajaks kandmist jaga 2 (kaks) aastat ning

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametniku j ning kohustada A.M - ärelevalve alla järgima KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) aadressil: xxxx; elama kohtu määratud alalises elukohas

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada A.M suhtes

käitumiskontrolli ajaks vastavalt KarS § 75 lg 2,

4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi;

) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ikutega ) is

kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata ja mitte suhelda talle , v.a lähisugulased teadaolevalt alkoholi ja/või narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega.

3. A.M-ile määratud käitumiskontrolli tähtaja kulgemist arvestada alates tema vanglast vabanemise . st

4. KrMS § 180 alusel mõista A.M-ilt välja osa menetluskulu tasu õigusabi -

osutamise eest summas 15 (viisteist eurot), mis tuleb tasuda €

1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse A.M-ile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

5. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta

– tasu õigusabi osutamise eest 60 € osa menetluskulu (kuuskümmend eurot) - riigi kanda.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile Tallinna , Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esindusele ja A.M-ile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esi päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. tada 15

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas 29.08.2018. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A.M suhtes karistus . järgse käitumiskontrolli kohaldamiseks

Viru Maakohtu 28.11.2014. a kohtuotsusega tunnistati A.M

8 lg süüdi KarS § 11

1 p

3 lg 1, M

238 lg 2 alusel 4-aasta

1; § 117 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 6 Kr S § se vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 28.11.2014 28.11.2018. a. . a ja lõpp on

A.M kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

A.M osales 01.04.2016. a - 09.05.2016. a ja 17.01.2017 kuni 28.07.2017. a tööhõives; 16.09.2016 läbis riigikeele kursused (A1, A2). Seoses sellega, et . a - 16.12.2016. a

kinnipeetava vaimne võimekus ei võimalda osaleda temale ITK s määratud -

sotsiaalprogrammides „Sotsiaalsete oskuste arendamise programm“ ja „Eluviisitreening“, asendati sotsiaalprogrammid lihtsustatud struktureeritud vestlustega. Läbiviija hinnangul vajab kinnipeetav tugiisikut tagasilanguse vältimiseks. 03.07.2017. a kuni 31.10.2017. a osales teistkordselt A2-taseme eesti keele kursusel. Sooritas eksami positiivsele tulemusele

(koolieksami tulemus on 51%). 31.10.2017. a kuni 22.02.2018. a osales puhastusteenindaja kursu

k

Kehtivaid sel, läbis kursuse edukalt ja äesoleval ajal osaleb kunstiringis. distsiplinaarkaristusi tal ei ole.

A.M kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on võimalus peale vabanemist minna elama oma vanaisa M L juurde aadressile xxxx.

A.M teatas kohtuistungil talle iskontrolli , et ta on nõus vangistusjärgse käitum kohaldamisega. Tal on võimalik elama minna vanaisa juurde, kellega on tal head suhted. Ta ei hakka enam alkoholi tarvitama.

Prokurör taotles kohtuistung A.M-ile il karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

Kaitsja taotles kohtuistungil A.M-ile

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Isikul on nüüd olemas elukoht. Taotles jätta kaitsjatasu osaliselt riigi kanda, kuna isikul on töövõimetus.

KarS § 871

lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;

2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja

3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal ning kas on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõi – ki A.M isikut iseloomustavad andmed tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral, millest üks karistus on kustunud. Vanglas viibib esimest korda. Isikut on 2-korral karistatud raskete vägivallakuritegude eest. Esimene kuritegu oli surma põhjustamine ettevaatamatuse tõttu, teine kuritegu on raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud oht elule. Vägivaldsusaste on jäänud samaks (mõlemad kuriteod on lõppenud surmaga), kahe kuriteo vaheline aeg on üle 15 aasta.

Kuriteod ei ole olnud planeeritud, tegemist on spontaanse käitumisega, mis on ajendatud konfliktsest suhtest. Kuritegusid soodustab kehv probleemide lahendamise oskus ja alkoholi tarvitamine. Kriminaalhoolduse järelevalve alla A.M varemalt määratud ei ole. Vangistuses kinnipeetav A.M

osales tööhõives, läbis riigikeele kursused ja läbis sotsiaalprogrammide asemel lihtsustatud struktureeritud vestluste seoses tema tervisliku olukorraga. Samuti osales puhastusteenindaja kursusel, läbis kursuse edukalt ja käesoleval ajal osaleb kunstiringis. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole.

Kohtuistungil antud seletuse kohaselt A.M on nõus talle karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamis riminaalhoolduse nõuete täit ega. K mine ei ole tema jaoks raske ning v vanaisa juures xxxx. abanemisjärgne elukoht on olemas

Vanglamaterjalide kohaselt A.M l alkoholi tarvitama umbes hakkas enda sõnu 18- -korral karistatud aastaselt. Alkoholi on kuritarvitama ajendanud lähedaste kaotus. Isikut on 3

AS § 70 2005). Tunnistab, et esines mitmepäevaseid joomatsükleid ja tarvitas alusel (2003-

pigem kangemaid jooke. Isik on kaks raskete tagajärgedega vägivalla kuritegu toime pannud alkoholijoobes. Isik väidab, et tahab tarvitamise lõpetada, kuna tarvitamise tõttu võib vanglasse tagasi sattuda. Samas jääb mulje, et isik ei ole teinud põhjapanevaid järeldusi alkoholi tarvitamise ja vägivaldse käitumise vahel. Vähene arusaam antud probleemist võib olla tingitud tema vaimsest võimekusest. Isiku vanaisa sõnul oli ta saanud omal ajal isiku nõusse ning talle oli tehtud kodeerimine alkoholi vastu, ent see toimis lühiajaliselt, kuni uue tarvitamisepisoodini.

Isiku vanaisa loodab väga, et ehk saab olema kriminaalhooldajast vajalik abi A.M alkoholi tarvitamise ohjeldamisel. Isiku toimtulekuoskused puudulikud, kergesti ärakasutatav teiste poolt, enesekehtestamine ja enese eest seismine on puudulik. Seoses isiku intellektipuudega on raskendatud probleemide tajumine ning antud asjaolu võib olla ohtlik nii temale kui ka teda ümbritsevatele inimestele. Kuritegelikud hoiakud ei ole omased, kuid need ei tundu tema jaoks ka tabu olema ning need väljenduvad eelkõige tutvusringkonnas kellega suhtleb. Teiste inimeste ründamine ei ole seotud hoiakutega, pigem on tegemist toimetuleku strateegiaga. Viimases kuriteos ennast süüdi ei tunnista. Kriminaalhooldusel ta ei ole olnud, aga peab seda kasulikuks,

mistõttu ei suhtu vastumeelselt karistusjärgsesse käitumiskontrolli.

Väidetavalt saab aru normide vajalikkusest ja enda sõnul on püüdnud käituda normikohaselt.

Isikul on soov muutuda, tal on olemas ka seda toetav lähedane inimene, kuid isik võib olla mõjutatav ka vanast tutvusringkonnast ja seetõttu võib jätkuda senine elustiil.

Prokurör ja vangla to avad A.M-ile et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

Kohtu arvates on A.M-ile 2-aasta

kohaldamine vajalik, kuna ne käitumiskontrolli süüdimõistetu on toime pannud kaks väga rasket isikuvastast süütegu, milles on inimesed oma elu kaotanud. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimaldab teostada A.M suhtes järelevalvet peale karistuse ärakandmist, kindlustamaks positiivseid muutusi.

Kohus usub, et

süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus arvestab ka sellega, et A.M-ile skontrolli käitumi kohaldamine annaks võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Käitumiskontrolli ajal on võimalik hinnata

A.M püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kaitsjatasu jätab kohus osaliselt riigi kanda, kuna isikule on määratud töövõimetus. xxxx

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/