1-13-10145/30 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U

M Ä Ä R U S

Tegi kindlaks:

Kriminaalhooldusametnik Marit Puusepp esitas 25.11.2014 Viru Maakohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kohustust , ei küsi luba elukohast lahkumiseks ja ei küsi luba ilmuda registreerimisele töökoha vahetamiseks.

KarS § 74 lg 4 kohaselt, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi.

KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtu

otsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega.

G.R tunnistati Viru Maakohtu 12.11.2013

199 lg 2 - kohtuotsusega süüdi KarS § §

25 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 10 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks karistuseks mõisteti 9 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,

katseajaga 18 kuud. Katseaja

3 alusel otsustati mõistetud karistust mitte täitmisele pöörata kestel pidi G.R - täitma KarS § 75 lg 1 p 1

5 sätestatud kontrollnõudeid. Kriminaalhoolduse algus 12.11.2013 11.05.2015. ja lõpp

Viru Maakohtu 13.10.2014 määrusega nr.1-13-10145 rahuldati kriminaalhooldusametnik Marit Puuseppa erakorraline ettekanne ja G.R-ile katseaega pikendati kuue kuu võrra, s.o kuni 11.11.2015. Samuti mitte tarvitada katseaja jooksul määrati katseajaks täiendav kohustus – alkoholi ning narkootikume. (tl 126-128) Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-13-10145 Määruse tegemise aeg ja koht 26.

kohtumajas märtsil 2015 Jõhvi Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Inga Kaljus , tõlk Erakorraline ettekanne

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Marit Puusepp’a 25.11.2014 erakorraline ettekanne G.R-ile

Viru Maakohtu 12.11.2013 kohtuotsusega

mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu G.R , isikukood: xxx, xxx

Ettekande esitamise põhjuseks oli registreerimiskohustusele mitteilmumine ettenähtud ajal, kokku

3-l korral. Kodukülastuse käigus selgus, et süüdimõistetu vanemad ei ole poega kuu aega näinud. Vestlusest tööandjaga selgus, et süüdimõistetu ei tööta enam nende ettevõttes.

05.12.2014 kohtumäärusega kuulutati süüdimõistetu tagaotsitavaks ja tõkendiks valiti vahistamine. Süüdistatav on kinni peetud 25.03.2015.

G.R selgitas kohtus, et enne novembrit xxx juurde. Helistada pole mõtet, sest ametnik ei valda vene keelt, tema ei valda eesti keelt. Pärast seda sõitis ta tööandjaga xxx, kus als tööandja ruumis, palka jällegi ei saanud. Tal ei ole kriminaalhoolduse jätlamise kohta ühtegi mõtet.

Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu

, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on kuulub rahuldamisele. põhjendatud ja

Materjalidest nähtub, et esim

esel registreerimisel 05.12.2013 selgitati G.R-ile kriminaalhoolduse -kohustusi õigusi ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. G.R on kinnitanud oma allkirjaga igused ja kohustused on talle arusaadavad. , et õ (t.l. 148 ).

Kuna G.R katseaeg kulges probleemselt, koostati 07.10.2014 erakorraline ettekanne, mis rahuldati Viru Maakohtu 13.10 -13-10145. G.R .2014 määrusega nr.1

katseaega pikendati kuue kuu võrra, s.o määrati kuni 11.11.2015 ning katseajaks täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi ning narkootikume.

Registreerimislehelt (t.l. 141-142) G.R on ilmunud registreerimistele nähtub, et ebakorrapäraselt. Nimelt:

- 10.11.2014 registreerimisele ei ilmunud.

- 17.11.2014 registreerimisele ei ilmunud.

- 24.11.2014 registreerimisele ei ilmunud.

G.R-ilt ei ole kriminaalhooldusametnikul olnud võimalik seletusi võtta, sest ta ei ole G.R näinud.

Kohus märgib, et .2014 määratud registreerimistelt puudumise 10.11.2014; 17.11.2014 24.11 ja

kohta ei ole süüdimõistetu esitanud kriminaalhooldusametnikule ühtegi dokumenti, arstitõendit vms, mis annaks alusel lugeda registreerimiselt puudumise põhjendatuks.

G.R on 05.12.2013 kinnitanud, et õigused ja kohutustused on talle arusaadavad. Samuti pikendati te mitte tarvitada alkoholi ja ma katseaega ja talle oli määratud täiendav kohustus – narkootikume. Kriminaalhooldusametniku ettekandest (t.l. 139) nähtub, et kriminaalhooldusametnik on süüdimõistetule pärast katseaja pikendamist ja täiendava kohustuse määramist tutvustanud kohtumäärust. Seega on kohus seisukohal, et süüdimõistetu põhjendused registreerimiselt puudumiste kohta ei ole mõjuvad ja on ennastõigustavad. üles Seega ei ole G.R

näidanud kohusetunnet ja vastutustundlikku käitumist ega esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust kriminaalhooldusalaste kohustuste täitmata jätmisel. Selline käitumine näitab, et G.R ei võta talle tingimisi mõistetud karistust tõsiselt.

Lisaks registreerimiskohustuse rikkumisele on G.R rikkunud käitumiskontrolli nõuet elada kohtu määratud alalises elukohas.

24.11.2014 teostas kriminaalhooldusametnik Galina Jordan kodukülastuse xxx xxx. Kodus oli

G.R kasuisa, kelle väitel ei ela süüdimõistetu sellel aadressil juba kuu aega. Vanemad ei tea G.R asukohast midagi. (t.l. 151)

Lisaks on G.R rikkunud kontrollnõuet, mille kohaselt on süüdimõistetu kohustatud töökoha vahetamiseks saama eelnevalt kriminaalhooldusametniku loa.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et 25.11.2014 võttis kriminaalhooldusametnik ühendust ettevõtte töödejuhatajaga telefoni teel. Töödejuhataja sõnul ei tööta G.R xxx nende firmas umbes kuu aega ja kontakt temaga puudub. (t.l. 139)

Elektroonilisest maksekohuslase registrist nähtub, et ettevõttest poolt on viimane väljamakse xxx

G.R-ile tehtud augustis 2014. Septembris 2014 sai isik toetust Sotsiaalkindlustusametist. (t.l. 161)

Kohtus märgib, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes oleva viite G.R poolt 20.09.2014 liiklusnõuete rikkumisele LS § 201 lg 2, § 224 järgi jätab kohus kõrvale kui ebaolulise, sest süüdimõistetule hakkas keeld, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, kehtima alates kohtumääruse jõustumisest 28.10.2014.

Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest isik ei näita ül öö vastu es huvi kriminaalhooldusametnikuga koost ja suhtub

negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Toimikust nähtub, et Viru Maakohtu

12.11.2013

otsusega nr.1-13-10145 G.R kriminaalhooldusele ja 13.10.2014 Viru määrati Maakohtu määrusega on uu võrra ja määratud täiendav kohustus, tema katseaega pikendatud kuue k

mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Asjaolu, et süüdimõistetule on juba ühel korral antud võimalus kriminaalhoolduse jätkamiseks, kuid ta ei ole oma käitumist muutnud näitab, et isik on , talle antud kohtu usald Kohtunik ust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt.

on seisukohal, et süüdimõistetu ei ole endale rikkumisest piisavaid järeldusi teinud ja suhtub kriminaalhooldusesse ükskõikselt Isik ei ilmunud kolmel järjestikkusel korral reg . istreerimisele, ei ela kohtu määratud alalises elukohas ja on ilma kriminaalhooldusametniku loata lahkunud püsivalt töökohalt – kõik see ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda ega tahagi oma käitumist seadusekuulekamaks muuta.

Kohtunik peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid (ja kohustusi). Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust.

Maakohus on arvamusel, et atud kriminaalhooldusametniku ettekanne, käesoleval juhul on põhjend

milles kriminaalhooldusametnik taotleb ka . Kuna isik ei ole suutnud ristuse täitmisele pööramist alluda käitumiskontrolli nõuetele ka pärast täiendava kohustuse määramist, katseaja pikendamist ja

on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnetunud. Kriminaalhooldusametnik ja kohus on andnud isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, mis kahetsusväärselt ei ole aga õnnestunud.

Süüdimõistetu selgitused ei ole kohtu arvates tõsiseltvõetavad. Olles teadlik, et tal on kriminaalhooldusest tulenevad kohutused elada kindlas elukohas ja teavitada ametnikku muutmistest, lahkus ta elukohast, tagasi ei tulnud, selle asemel sõitis teisse linna ja elas seal ilma ametniku loata tööandja ruumis. Kohus leiab, et isik demonstreerib ülikergemeelset suhtumist kriminaalhooldusesse ja edasine kriminaalhoolduse jätkamine põhjendatud ei ole. Süüdimõistetu ise selgitas, et ei mõtle kriminaalhoolduse edasise käigu kohta.

Kohus leiab, et kriminaalhooldus G.R nud, kuna isik ei suhtes on ebaõnnestu suutnud täita talle pandud on rikkunud talle pandud

kohustusi. G.R kontrollnõuet

ilmuda registreerimisele, elada kohtu määratud alalises elukohas ja saada kriminaalhooldusametnikult luba töökoha vahetamiseks. Kõik see süüdimõistetu süül on toimunud . Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud.

Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ja tuleb saata G.R karistust kandma.

Juhindudes

74 lg 4,

KarS § KrMS § 432 kohtunik

M ä ä r a s:

Krimin lhooldusametniku taotlus

aa Marit Pusepp’a G.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada.

P Viru Maakohtu 12.11.2013 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata öörata G.R-ile karistus,

9 (üheksa (kakskümmend ) päeva v ) kuud 27 seitse angistust, täitmisele.

Saata G.R kandma karistust.

Tõkend jätta muutmata kohtumääruse jõustumiseni.

- vahistamine-

Karistuse kandmise ajaks lugeda kinnipidamise kuupäev – 25.03.2015.

Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik