1-15-2344/3 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. märts 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-2344 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Riigiprokuratuuri 25. veebruari 2015 määrus kaebuse rahuldmata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Danel Parmase taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON Danel Parmase taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 25. veebruari 2015 määrusele kaebuse esitamiseks jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. 02.01.2015 esitas kohtualune Danel Parmas Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale kuriteokaebuse selles, et Tartu Vangla ametnikud on 22.12.2014, 24.12.2014, 28.12.2014 ja 29.12.2014 ebaseaduslikult piiranud tema õigust helistada kaitsjale ja Euroopa Inimõiguste kohtu esindajale, kuna ei võimaldanud tal teostada telefonikõnesid soovitud kuupäevadel. 2. Justiitsministeeriumi vanglate osakonna sisekontrolli talitus jättis 07.01.2015 teatisega nr 15700000004 kriminaalmenetluse alustamata, kuna D. Parmase kaebuses toodud asjaolusid ei ole võimalik seostada KarS §-s 324 toodud kuriteo koosseisu objektiivsete tunnustega. 3. 20.01.2015 esitas D. Parmas kriminaalasja mittealustamise peale kaebuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri, kuid 04.02.2015 määrusega jättis ringkonnaprokurör Külli Saks kaebuse rahuldamata, kuna leidis, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on põhjendatud ja seaduslik. 4. 18.02.2015 saabus Riigiprokuratuuri D. Parmase kaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 04.02.2015 määruse peale, kus isik väidab, et helistamise piiramine on kuritegelik ja see tuleb

kvalifitseerida EIÕK art 34 rikkumisena ning toime on pandud KarS §-s 324 sätestatud kuritegu. 5. Riigiprokuratuuri 25.02.2015 määrusega jäeti D. Parmase kaebus rahuldamata ning riigiprokurör märkis, et nõustub täielikult Lõuna Ringkonnaprokuratuuri seisukohtadega. Ka Riigiprokuratuuri määruse kohaselt puuduvad D. Parmase kuriteoteates kirjeldatud asjaoludes kuritegude tunnused. Võttes arvesse VangS § 28 lg-t 3, § 96 lg-t 1, Vangla sisekorraeeskirja, Tartu Vangla kodukorda ja erakorraliste kõnede teostamise korda leidis prokurör, et D. Parmase helistamisõigust ei ole ebaseaduslikult piiratud. Isikul on võimaldatud helistada isegi rohkem, kui seda näevad ette õigusaktidega kehtestatud piirid. Eeltoodust arvesse võttes ei tuvastanud Riigiprokuratuur sellist erakorraliste kõnede piiramist, mis oleks käsitletav kuriteona KarS § 324 mõttes. 6. D. Parmas soovib esitada kaebuse Riigiprokuratuuri 25.02.2015 määrusele ning taotleb selleks riigi õigusabi, kuna vastavat kaebust ringkonnakohtusse saab esitada üksnes advokaadi vahendusel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 7. Ringkonnakohus leiab, et D. Parmase taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 25.02.2015 määruse vaidlustamiseks tuleb jätta rahuldamata. 8. KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. 9. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuriga, et käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada mingitki kriminaalmenetluse alust, mistõttu on kriminaalmenetluse algatamine välistatud. Riigiprokuratuuri määruses on põhjalikult selgitatud, et kaebaja õigusi ei ole rikutud ning ametnike tegevus ei vasta KarS § 324 koosseisule. Seega on D. Parmase võimalus Riigiprokuratuuri 25.02.2015 määruse vaidlustamiseks ning vanglaametnike suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks ilmselgelt perspektiivitu ja talle riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda. 10. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 1 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus D. Parmase taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Mati Kartau Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 2 2