1-13-6097/45 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

25. märtsil 2015 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-6097 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 25.03.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid I.V tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu I.V isikukood XXX viibib Viru Vanglas Kaitsja Kaido Kooga Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. I.V

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus I.V ´ile riigi õigusabi osutamise e eurot. est tasu määramiseks summas 48,0

Välja mõista I.V ´ilt menetluskulud 48,0 eurot kaitsjatasu.

I.V ´il tasuda kaitsjatasu tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise

12 kuulise

tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE891010220034796011,

Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr

EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „I.V 1-13-6097 menetluskulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast ko

htumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.V tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

I.V Viru Maakohtu 06.09.2013 otsuseg

118 lg 1 p 1 tunnistati süüdi a KarS § järgi

ning KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks KarS § 68

3 aastat vangistust. lg 1 alusel

karistuse hulka arvati eelvangistuse aeg. Karistuse kandmise algus 07.03.2013 ja lõpp 07.03.2016.

Kinnipidamisasutuses I.V ko teda on 2 hta koostatud iseloomustusest nähtub, et korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral I.V omab kindla elukoha, aadressil xxx. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust. Tartu vanglas alustas tisleri kutse õpinguid, kuid eriala jäi lõplikult omandamata. Hetkel ei ole edasisest õppimisest motiveeritud, kuna on peatselt vanglast vabanemas. Enne vangistust ei olnud isik tööga hõivatud, sissetulekuks oli vaid sotsiaaltoetus. Minevikus tegeles puidutöödega, kuid seda mitteametlikult. Hiljem tegeles metsatöödega, kus oskused omandas töö käigus. Vangistuses töötas ajavahemikul 07.10.2013- 18.03.2014 majandustöödel koristajana. Alates 18.03.2014 töötab majandustööl. Isik on rahul ja motiveeritud töötama. Vabanedes isikul töökoht puudub. Isik on kõik kuriteod sooritanud alkoholijoobes. Meditsiiniosakonna poolt on isikul diagnoositud sõltuvus. Vabaduses jõi õlut, viina, vahel ka odekolonni ja suuloputusvett. On tarvitanud teise inimese suhtes vägivalda ja tekitanud tervisekahjustusi. Isik ei näe alkoholi tarvitamises probleemi, samuti ei taju alkoholi tarvitamise ja kuriteo vahel seoseid. Alkoholivastasel ravil ei ole käinud. Kinnipeetavaga on toimunud vestlused seoses alkoholi kuritarvitamisega, täitnud mitmeid töölehti. I.V on kriminaalkorras karistatud seitse korda, vanglas viibib viiendat korda. Varasemalt karistatud eest, varavastaste surma põhjustanud üliraske kehavigastuse tekitamise kuritegude ja röövimise eest. Viimane karistus on mõistetud raske tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on kaasnenud oht elule. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 25%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 40%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla toetab isiku ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral on isikul võimalik elama asuda aadressile kuuluva korteriga, leping I.V´iga on xxx. Tegu xxx sõlmitud tähtajatult. Seega säilib eluase isiku vangistuses viibimise aeg ning vabanedes on tal koht kuhu elama asuda. Tegu ühiselamutüüpi elamispinnaga. Kaasüürnikud antud hoones on sarnase elustiiliga isikud. Enne vangistust oli I.V toimetulekutoetuse saaja. Vabanedes isikul puudub töökoht. I.V on xxx sotsiaalregistris, ta on abivajaja, toimetulekutoetuse saajate nimekirjas. I.V omab hoolimatut elustiili, kuhu kuuluvad sarnaste elukommetega isikud, kes tarvitavad tihti koos alkoholi. I.V´i elustiil enne vangistust oli hoolimatu nii iseenda kui teiste suhtes. Samuti kuritarvitas ta alkoholi igapäevaselt. Suhtumine ühiskonna normidesse ükskõikne, isegi pigem negatiivne. Soov muutuda ja elada edaspidi kainena ning ühiskonnareeglite järgi, tõsiselt küsitav.

Prokuröri abi Kristiina Erte andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. I.V

taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja

toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri arvamusega ning ära kuulanud kaitsja ja süüdimõistetu selgitused, leiab, et tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest I.V

vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Kinnipeetava kohta koost tumine, toimepandud atud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käi kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipee

tava õiguspärane käitumine vangistuses. I.V nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 2 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.

I.V on 7 korda kriminaalkorras karistatud (isikuja varavastaste kuritegude eest).

Vanglakaristust kannab viien karistust raske isikuvastase dat korda. Käesoleval ajal kannab kuriteo eest. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kinnipeetav väitis, et vabaduses on ta valinud usu kuid vaatamata sellele ei ole olnud võimalik iseseisvalt loobuda alkoholi kuritarvitamisest ning ikkagi pani toime uue kuriteo.

Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski.

Peale seda kinnipeetaval oli probleeme alkoholi tarvitamisega, tal on diagnoositud liig

alkoholisõltuvus ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Ülaltoodust võib järeldada, et puhul on olemas tõenäoline kõrge I.V

käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtl

ikkust ühiskonnas alandada.

Arvestades kinnipeetava hoolimatut elustiili vabaduses ei ole ta ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab kats p eaja läbida ning leiab, et iirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Käitumiskontroll ei hoiaks uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine kinnipeetavat katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuriteo iseloomu ning I.V vabaduses ja vangistuses ei ole käitumist kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu vabastamata temale mõistetud I.V van

gistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Loretta Pikma Kohtunik