1-14-6939/48 · 1-14-6939/48 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

1-14-6939

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25

. märts 2015. a Tallinn Kriminaalasja number 1-14-6939 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Andres Parmas ja Sten Lind Sekretär Liina Kaev Tõlk Svetlana Talli Kriminaalasi K.S süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 121 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 29. detsembri 2014. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav K.S Prokurör Raigo Aas Süüdistatav K.S isikukood XXX, elukoht X XXXXX XX- XXXXXX

XX, , varem 3 korda kriminaalkorras karistatud, ei tööta viimati 09.01.2014 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 9 kuu 28 596 tunni järgi päeva vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga tähtajaga 12 kuud, kinni peetud 26.11.2014

Kaitsja Vandeadvokaat Juho-Enn Aule Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 29. detsembri 2014. a kohtuotsus K.S suhtes jätta muutmata ja

apellatsioon rahuldamata.

Välja mõista K.S-ilt Eesti Vabariigi kasuks 24 (kakskümmend ) eurot määratud neli kaitsjale vandeadvokaat Juho-Enn Aulele makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS

2

Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300 . )

Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos.

Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik.

Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebe kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 29. detsembri

2014. a otsusega lühimenetluses tunnistati K.S süüdi ja karistati 199 lg 2 p 9 KarS § järgi vangistusega 1 aastaks ja KarS § 121 järgi vangistusega 6 kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aastaks 6 kuuks. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti vangistus 1 aastaks. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud 1 päev ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud 29 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 9. jaanuari 2014 . a otsuse järgi mõistatud karistuse ärakandmata osa, so 22 päeva tundi üldkasulikku tööd ehk 8 kuu (524 262 päeva vangistust) võrra ja liitkaristuseks mõisteti päeva vangistus 1 aastaks 8 kuuks 21 ks alates 26. novembrist 2014.

2. K.S mõisteti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, pani ajavahemikul kuni 25. juunini 2014 Tallinna linnas toime taas 4 21. märtsist vargust. Vargusi pani ta toime kauplustest, korteritest

. S- ja sõiduautost Üks vargus Paldiski mnt st,

mille käigus ta üritas varastada kosmeetikatarbeid, jäi katse staadiumi, sest tu vatöötaja pidas ta r kauplusest väljumisel kinni.

KarS § 121 järgi mõisteti K.S süüdi selles, et ta 23. novembril 2014. a hommikul kella 06.00 paiku Tallinnas T MOK- , millega Hotelli toas lõi terava küüneviiliga reide, rindkeresse ja kaela le tekitas talle kehavigastusi.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav K.S, kes vaidlustab kohtuotsust talle mõistetud karistuse ja tsiviilhagide osas.

Apellant leiab, et S -le ei ole ta kahju tekitanud, sest kosmeetikatooted tagastati kauplusele AS

rikkumatult ja neid võis uuesti müüki panna. TS on oma kahjusid alusetult suurendanud, sest on hinnanud asju kui uusi, ehkki need olid tegelikult kasutatud. Lisaks sellele sai ta osa asju tagasi.

Kuna K.S ei ole varem kinnipidamiskohas viibinud, siis on talle mõistetud karistus põhjendamatult karm.

3

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega, leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks põhjust ei anna.

4.1 Esmalt peatub kohtukolleegium apellatsiooni väitel, et maakohus on rahuldanud kannatanute S AS ja

TS tsiviilhagid alusetult täies ulatuses.

Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et maakohtu istungil ei ole süüdistatav tsiviilhagide suurusele ega nende temalt väljamõistmisele vastu vaielnud (II kd, tl 126-127). Kirjeldatud olukorras on tegemist hagi õigeksvõtmisega TsMS § 440 tähenduses ning vastavalt osundatud paragrahvi lg-le 1 peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama ning selliselt on maakohus ka toiminud. Seejuures tuleb märkida, et kohus on hagi õigeksvõtuga seotud, välja arvatud juhul, kui ei esine TsMS § 440 lg-s 4

sätestatud asjaolusid, mis on aluseks menetluse jätkumisele. Käesolevas kriminaalasjas hagi õigeksvõttu takistavaid asjaolusid TsMS § 440 lg 4 tähenduses ei esinenud ning kohus on mõistnud tsiviilhagid K.S-ilt välja. Maakohtul puudusid selles osas teised käitumisalternatiivid. Tuleb märkida veel sedagi, et hagi õigeksvõtu korral võib kohus otsusest välja jätta nii kirjeldava kui ka põhjendava osa (TsMS § 444 lg ), st ei pea hagide väljamõistmist põhjendama. 4

Seega on süüdistatava poolt maakohtule tehtud etteheited tsiviilhagide rahuldamise kohta alusetud.

4.2 Järgnevalt käsitleb kohtukolleegium K.S-ile mõistetud karistust.

Kohtukolleegium märgib, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus

muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. -

Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS § s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – - kohus

arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Käesolevas süüdistusasjas kohtukolleegiumi hinnangul selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid, mis tingiksid K.S-ile KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 121 järgi mõistetud e tähtaja karistust lühendamist, ei esine.

K.S korda kriminaalkorras karistatud ning talle mõistetud vangistused on jäetud on varem 3 tingimuslikult kohaldamata või on need asendatud üldkasuliku tööga. Lisaks sellele on teda karistatud 29 korda Viimati karistati teda 9. jaanuaril 2014. a Harju Maakohtu poolt 9 väärteomenetluse korras.

kuu 28 596 (2 kd tl 36-38) päeva vangistusega, mis asendati tunni üldkasuliku tööga . Kriminaalhooldusametniku on

vaid 50 õiendi kohaselt K.S ära teinud üldkasuliku töö tundi (2 kd tl 103). Juba kolme kuu möödudes pärast eelmist kohtuotsust, so üldkasuliku töö tegemiseks määratud katseajal, asus K.S uuesti vargusi toime panema. Seega ei ole varasemad karistused

tema käitumisele mõju avaldanud, mistõttu maakohus leidis põhjendatult, et talle tuleb mõista karistuseks reaalne vangistus. Puhtsüdamlikku kahetsust on maakohus karistust kergendava asjaoluna juba arvesse võtnud. Kuna süüdistatav pani uued kuriteod toime katseajal, so ajal mil ta pidi tegema üldkasulikku tööd, siis on maakohus kohaldanud tema suhtes põhjendatult KarS § 65 lg 2 sätteid ning suurendanud talle mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa

4

võrra. Nimelt sätestab KarS § 69 lg 7 üheselt tiive välistavalt, et kui süüdlane paneb

ja alterna üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lõikes 6 sätestatud vahekorras ning liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Maakohus arvas karistusest põhjendatult maha K.S vahi all viibitud aja 21. juulist kuni 31. juulini 2014, so 11 päeva (4 kd tl 94-95).

Seega on K.S-ile maakohtu poolt mõistetud vangistus kuuks, mida lühendati ühe 1 aastaks 6

kolmandiku võrra, põhjendatud ja seaduslik, mistõttu selle tühistamiseks puudub alus. Samuti

on seadusega kooskõlas K.S-ile KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmine mitme kohtuotsuse

järgi. Seetõttu jätab kohtukolleegium süüdistatava apellatsiooni karistuse mõistmise osas

ka rahuldamata.

5. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 5 alusel määratud kaitsjatele tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras K.S kaitsjale vandeadvokaat J. E. Aulele välja maksta - 24 eurot.

KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend (maakohtu otsus jäetakse muutmata), jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse K.S suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda.

6. -st 1 kohtukolleegium Harju Maakohtu 29. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p jätab detsembri 2014. a otsuse

K.S suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Meelika Aava Andres Parmas Sten Lind /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/