1-13-5809/29 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5) Toimik nr 1-13-5809

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht kohtumajas . märtsil 2 Jõhvi Kohtuasja number 1-13-5809 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid T.P tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 25.03.2015 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu T.P, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , määras:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. T.P

Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga T.P-le taotlus ja määrata tema poolt

osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 48 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 40

8 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista T.P-lt kriminaalmenetluse kulud:

eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest.

T.P tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003

Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „ 99915700020415 T.P 1-13-

5809 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(5)

Asjaolud

Tartu Maakohus edastas Tartu Vangla poolt esitatud materjalid 18.03.2015 Viru Maakohtule kinnipeetava T.P vangistusest vabastamiseks. tingimisi enne tähtaega

T.P Tartu Maakohtu 21.06.2013 kohtuotsusega KarS tunnistati süüdi KarS § järgi ja §

65 lg 2 kohaldamisega karistati vangistusega . Karistuse , § 68 lg 1

2 aastat 8 kuud 29 päeva kandmise algus 12.08.2013 10.05.2016. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 26.12.2014

Kinnipidamisasutusest T.P kohta koostatud iseloomustu l ei sest nähtub, et kinnipeetava

ole kehtiva distsiplinaarkaristusi. vabanemise korral soovib elama asuda id Ennetähtaegse aadressile xxx, kus ta elas ka enne vangistust. Isik on kinnipidamisasutuses osalenud järgmistes tegevustes 04.06.2014- aalprogrammi Eluviisitreening; alates 01.09.2014 : 02.09.2014 läbis sotsi

omandab põhiharidust; alates 25.07.2014 osaleb vangla tööhõives Süüdimõistetu lõpetas . xxx 7 klassi, vangistuses on omandanud tisleri eriala. Isik töötas ametlikult ettevõttes AS xx. 04.12.2014 seisuga on isikul rahalisi nõudeid summas 322 eurot ja vabanemisfondis TÄITIS xxx eurot. andmetel on rahalisi nõudeid summas 29667 eurot. Isikul on toetav võrgustik venna, vennanaise ja peretuttava näol. Isik hakkas väidetavalt alkoholi tarvitama 13-14 aastasena, on joobeseisundis käitunud agressiivselt. Tartu Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetul lähisugulastest vend ja vennanaine. Ema on surnud, isaga ei ole aastaid suhelnud. Peamised toetajad on peretuttav ja venna perekond.

Vabanemisjärgne elukoht on . Elukoha omanik (peretuttav) andis nõusoleku kinnipeetava xxx elama asumiseks antud aadressile. Tegemist on kahekorruselise eramajaga. Täiturite infosüsteemi kohaselt on isikul tasuda tsiviilhagi summas ca 30 tuhat eurot. Isiku peamiseks probleemiks on alkoholi tarvitamine, mis on kuritegude soodusteguriks. Kriminaalhooldaja märgib, et isikul on oskus kujundada oma seisukohti ja neid põhjendada.

Prokurör, kirjalikus arvamuses, ei seisa vastu Viru Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav T.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega.

Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks T.P jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 11.05.2016. Prokurör nõustub Tartu Vangla poolt 04.12.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. Eeltoodu alusel toetab prokuratuur T.P

tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides.

Kaitsja selgitas, et vabaduses on isikul elukoht ja teda toetav lähivõrgustik. Ta soovib jätkata õpinguid õhtukoolis. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist.

T.P selgitas, et ta soovib vabaneda enne tähtawga ja ei hakka enam kuritegusid toime panema.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega ku a amust, leiab, et T.P rv

3(5)

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine . põhjendatud

KarS § 76 lg atseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabas

4 alusel, k tamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumist isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu lõpeta On töötanud ametlikult ettevõttes AS on nud xxx 7 klassi. xx.

Karistusregistri väljavõttest (isiklik toimik I osa, tl 8 11) nähtub, et süüdimõistetu on -

kriminaalkorras karistatud neljal korral, vanglakaristust kannab teist korda. Varem on isikut karistatud asja omavolilise kasutamise eest, tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule, teise inimese tervise kahjustamise eest, võõra asja hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, varguse eest, mis on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega ning valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku sissetungimise eest.

Isik on viibinud kahel korral kriminaalhooldusel. Käesoleval hetkel kannab isik karistust mootorsõiduki juhtimise 4) nähtub, et

st joobeseisundis. Kohtuotsusest (isiklik toimik, I osa, tl 2- ee isik, olles katseajal, juhtis rollerit joobeseisundis. Väärteokorras on süüdimõistetu karistatud kokku 17-l korral ja kõikidel kordadel Ühistranspordiseaduse alusel (sõitmine ilma sõiduõigust tõendava dokumendita). Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt toime pandud kuritegude soodusteguriks alkoholi tarvitamine.

Kohus leiab, et isiku varasemad karistuse d ja määratud kriminaalhooldused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude eest (nii varavastased, isikuvastased kui ka ühiskonnaohtlik kuritegu) ätkanud süüteg . Sellest hoolimata on isik j ude

toimepanemist. Seega ei ole kinnipeetava puhul tema varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus

ed täitnud eesmärki, kuna ta pole neist endale järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et varasemad karistused oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik -02.09.2014 on vangistuses läbinud 04.06.2014 sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, omandab alates 01.09.2014 põhiharidust ja alates 25.07.2014 osaleb vangistuses . kuni käesoleva ajani tööhõives Märkimist väärib ka asjaolu, et isikul puuduvad vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale

kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Seega hindab kohus pidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et positiivselt isiku head käitumist kinni kinnipidamis

asutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju.

Kinnipeetaval on , elamisloakaart, kehtivusega kuni 13.01.2016. kehtiv isikut tõendav dokument

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx, kus ta elas ka enne vangistust. Tegemist on 2 korruselise eramajaga, mis kuulub kinnipeetava peretuttavale, kes on kinnipeetava nõus enda juurde elama võtma. Isikule puudub vabanemisel garanteeritud töökoht.

Isiku suhtlusring koosneb venna perekonnast ja peretuttavast.

Arvestades poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ( süüdimõistetu isik juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, mida peetakse ühiskonnaohtlikuks süüteoks, kuna seeläbi on ohustatud kõik teised kaasliiklejad), korduvaid karistusi (isik on kokku neljal korral kriminaalkorras karistatud, väärteokorras karistatud tähtaegne kokku 17-l korral), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu, kellel on neli kehtivat

4(5)

kriminaalkaristust ja kes on juba varasemalt, korduvalt kriminaalhooldusele, ei ole määratud

kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta vabastati karistuse kandmisest tingimuslikult (ühel korral kandis isik ka šokivangistust), leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas.

Tartu Vangla koostatud iseloomustusest , et isik on kinnipidamisasutuses asunud alates nähtub

25.07.2014 ja alates 01.09.2014 tööle omandab põhiharidust, mis tähendab, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et isiku puhul on läbivaks jooneks kuritegude toimepanemisel alkoholi tarvitamine.

Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eeldusliku elle täiel määral ärakandmises. lt s Seda enam, et isiku kuriteod on olnud väga eriilmelised (varavastased, isikuvastased ja ühiskonnaohtlikud).

Kinnipeetav 10.05.2016 miseks on veel natuk

e aasta, mis on a karistusaeg lõpeb , ärakand e üle üh

piisavalt pikk a . Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eg eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Puuduvad andmed, et isikul oleks kindel töökoht, mida võib pidada üheks riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemisel. Samuti on karistuse lõpuni jäänud piisavalt aega, et teha korrektuure õiguskuulekama käitumise suunas.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusi süüdimõistetu d. Kohus hindab pingutused (osalemi , , kehtivate ne tööhõives põhihariduse omandamine lähedaste toetus ja kindel elukoht ning distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtae

gne vabastamine isikule garanteeritud.

Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldustele, ilmestab see asjaolu, et i le tingimisi sik ei võta tal

mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Seega on k istetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega ohus veendumusel, et süüdimõ

võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu T.P temale Tartu Maakohtu 21.06.2013 vangistuse kandmisest enne kohtuotsustega mõistetud tähtaega vabastamata.

5(5)

/ Inna Kirsipuu kohtunik