1-14-7642/63 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5) Toimik nr 1-14-7642

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht kohtumajas . märtsil 2 Jõhvi Kohtuasja number 1-14-7642 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Inga Kaljus , tõlk Kohtuasi

Viru Vangla materjalid B.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 25.03.2015 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu B.L, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , määras:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. B.L

Rahuldada vandeadvokaat Lembit Nirgi B.L-ile taotlus ja määrata tema poolt

osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 85,20 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 71 14,20 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista B.L-ilt kriminaalmenetluse kulud: 85,20 eurot kaitsjatasu koh

tuistungil osutatud õigusabi eest.

B.L tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „ 99914700026342 B.L 1-

14-7642 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(5)

Asjaolud

Viru Vangla esitas 09.03.2015 Viru Maakohtule materja kinnipeetava B.L-i tingimisi lid enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

B.L Viru Maakohtu 23.10.2014 kohtuotsusega tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9, §

213 lg 1 järgi KrMS § 238 lg 2, § 6 1, § 68 lg 1 ja KarS

4 lg kohaldamisega karistati vangistusega 1 aasta 5 kuud 27 . Karistuse kandmise algus 02.04.2014 29.09.2015. päeva ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 29.12.2014.

Kinnipidamisasutusest B.L-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole kehtiva distsiplinaarkaristusi. vabanemise korral soovib elama asuda id Ennetähtaegse

aadressile xxx, kus ta elas ka enne vangistust. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale. Isik on kinnipidamisasutuses osalenud alates järgmistes tegevustes:

01.09 alates 11.08.2014 osaleb riigikeele A2 .2014 töötab majandustöödel koristajana;

tasemeõppes. Süüdimõistetu on lõpetanud Viljandi Vanglas viibides Viljandi Kaare Koolis

9.klassi. Isik on olnud ema ülalpidamisel, vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Isiku suhtlusring koosneb peaasjalikult kuritegeliku mõtteviisiga isikutest. Isik põeb kroonilist haigust.

Isik kipub keskenduma lühiajalistele ja kiiretele lahendustele, eirates pikemaajalisi probleeme.

Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 55 %. Viru Vangla toetab B.L-i ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval ma (kriminaalhooldaja lähedastest e

arvamuse kohaselt suhtleb vaid emaga, kuigi veel elavad ka kinnipeetava vend ja õde). Isiku suhtlusring vabaduses koosnes peaasjalikult kuritegeliku mõtteviisiga isikutest.

Vabanemisjärgseks elukohaks on . Korteris elab kinnipeetava ema üksi, enne vangistust elas xxx koos süüdimõistetuga. Tegemist on kahetoalise korteriga. Ema toetab kinnipeetavat materiaalselt võimaluste piires. Isikule ei ole vabanemisel töökohta garanteeritud. Kriminaalhooldaja märgib, et süüdimõistetu käitumine on olnud muutusteta alates 2003ndast aastast.

Prokurör, kirjalikus arvamuses, ei seisa vastu Viru Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav B.L-i iteo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Uue kur toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega.

Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada B.L

uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 29.09.2015. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 04.03.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. Prokuratuur toetab B.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides.

Kaitsja selgitas, et isikul on elukoht ja lähedaste toetus. Ta ei tarvita alkoholi. Vangla ja prokuratuur toetavad isiku vabastamist.

B.L selgitas, et ta soovib vabaneda enne tähtaega. Ta ei hakka enam uusi kuritegusid toime oanema.

Kohtu põhjendused

3(5) Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalik tuleb jätta tingimisi enne ku arvamust, leiab, et B.L

tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine . põhjendatud

KarS § 76 lg seajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

4 alusel, kat

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumist isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu lõpet Koolis 9. klassi. Enda sõnul on anud Viljandi Vanglas viibides Viljandi Kaare on töötanud ametlikult vaid paar kuud.

Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud neli korda, vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varem on isikut karistatud varguse eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo, mis on toime pandud grupi poolt, mis on toime pandud sissetungimisega, mis on toime pandud süstemaatiliselt; kelmuse eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo, arvutikelmuse eest;

omavolilise sissetungi eest. Isik on viibinud l korral kriminaalhoolduse. ühe Käesoleval hetkel

kannab isik karistust , mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatilise varguse eest

arvutikelmuse eest. Kohtuotsusest (isiklik toimik I osa, tl 16-25) nähtub, et isik pani toime paljuepisoodilisi varguseid. Nimelt: jaanuaris 2014 pani ta toime 5 varguseepisoodi, veebruaris

2014 samuti 5 varguseepisoodi, märtsis 2014 pani toime 11 varguseepisoodi. Isiku peamiseks käitumismustriks oli autovõtmete sobitamine või ukseklaasi lõhkumine, et varastada autodest vallasvara

. Lisaks pani isik toime arvutikelmuse. Väärteokorras on süüdimõistetu karistatud kokku 8-l korral: Alkoholiseaduse alusel 2-l korral; Tubakaseaduse alusel 3-l korral; Tolliseaduse alusel 1-l korral; Liiklusseaduse alusel 1-l korral; 1- l korral KarS § 262 alusel (avaliku korra rikkumine).

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava käitumine varasemalt käitumisele, kuriteod on liigiti jäänud samaks ja raskusaste pole muutunud. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil.

Kohus leiab, et isiku varasemad karistuse d ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Isik on järjepidevalt toime pannud varguseid. Seega ei ole kinnipeetava puhul tema varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus täitnud eesmärki, kuna ta pole neist Kohus on endale järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. veendumusel, et ei ole usutav, et varasemad karistused oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik osaleb vangistuses alates 09.01.2014 kuni käesoleva ajani majandustöödel koristajana ja alates 11.08.2014 . Lisaks peab osaleb riigikeele A2 tasemeõppes

kohus vajalikuks viidata ka kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3- 1-1-91-06 p 8.1). Seega hindab kohus pidamisasutuses, mis positiivselt isiku head käitumist kinni iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju.

Kinnipeetaval on , pikaajaline elamisluba (kehtivusaeg ei ole kehtiv isikut tõendav dokument piiratud).

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx, kus ta elas ka enne vangistust. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale. Isikule puudub

4(5)

vabanemisel Isiku suhtlusring koosneb peaasjalikult kuritegeliku garanteeritud töökoht. mõtteviisiga isikutest.

Arvestades poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik süüdimõistetu varastas süstemaatiliselt

sõiduautodest klaasi lõhkumise teel vallasasju), korduvaid karistusi (isik on kokku neljal korral kriminaalkorras karistatud, enamjaolt varguste eest, kuid ka kelmuse ja omavolilise sissetungi eest;

väärteokorras karistatud ), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne kokku 8-l korral vangistusest vabastami neli kehtivat ne õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu, kellel on kriminaalkaristust ja kes on juba varasemalt, määratud kriminaalhooldusele, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata i tingimusliku vangistuse asemel karistuseks reaalne vangistus asjaolust, et talle mõistet , leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisava t mõju ja oleks ebaotstarbekas.

Viru Vangla koostatud iseloomustusest , et isik on kinnipidamisasutuses asunud alates nähtub 09.01.2014

tööle majandustöödel ja alates 11.08.2014 osaleb riigikeele A2 tasemeõppes, mis tähendab, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimin e.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul on välja kujunenud kriminaalne eluviis, mida järjepidev iseloomustab varguste

toimepanemine sissetungimisega. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises.

Kinnipeetav 29.09.2015 miseks on veel natuk poole aasta, mis on a karistusaeg lõpeb , ärakand e üle

piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Puuduvad andmed, et isikul oleks kindel töökoht. Lisaks nähtub vangla esi võrgustik tatud iseloomustusest, et isiku suhtlus koosneb peaasjalikult kriminaalse mõtteviisiga isikutest, mida võib pidada üheks riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemisel.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusi süüdimõistetu d. Kohus hindab pingutused

( , , kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine osalemine tööhõives riigikeele õpe ) küll

kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei o gne vabastamine isikule garanteeritud. le ennetähtae

Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldustele, ilmestab see asjaolu, et isi le tingimisi k ei võta tal

mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt.

Kriminaaltoimiku

5(5)

materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Seega on k tetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega ohus veendumusel, et süüdimõis

võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu B.L-i temale Viru Maakohtu 23.10.2014 vangistuse kandmisest enne kohtuotsustega mõistetud tähtaega vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik