2-14-53551/45 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-53551

Tsiviilasi

Mati Maine hagi Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõun vastu

kahju 73 044,18 eurot hüvitamiseks, hagiavalduse

esitamise

seisuga

sissenõutavaks

muutunud

viivise

13 727,30 eurot ja jooksva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

92 724,58 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 11. novembri 2014 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mati Maine apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Mati Maine (isikukood: X); esindaja

advokaat Rene Hallemaa;

Vastustaja (kostja): Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõun

(isikukood:XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 11. novembri 2014 otsus muutmata.

2. Jätta Mati Maine apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Mati Maine kanda.

2. Mõista Mati Mainelt riigi kasuks välja riigi õigusabi tasu ja kulud summas 120 (ükssada

kakskümmend) eurot 6 (kuue) võrdse osamaksena.

Esimene osamakse summas 20 (kakskümmend) eurot tuleb tasuda käesoleva otsuse

jõustumisest 15 päeva jooksul. Ülejäänud 5 (viis) osamakset tuleb tasuda otsuse jõustumise

kalendrikuule järgneva viie kuu jooksul igakuuliselt summas 20 (kakskümmend) eurot iga kuu

20. kuupäevaks.

Osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank

AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Nordea Bank

Finland PLC Eesti filiaalis või nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis

viitenumbriga 99915700021210, selgitusega „riigi õigusabi kulud tsiviilasjas nr 2-14-53551“.

3. Välja mõista Mati Mainelt Eesti Vabariigi kasuks hagi ja apellatsioonkaebuse esitamisel

tasumisele kuulunud riigilõiv 2 200 (kaks tuhat kakssada) eurot.

Riigilõiv tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank

AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Nordea Bank

Finland PLC Eesti filiaalis või nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis

viitenumbriga 99915700021207 selgitusega „riigilõiv tsiviilasjas nr 2-14-53551“ 15 päeva

jooksul käesoleva otsuse jõustumisest (TsMS § 179 lg 5).

4. Saata käesolev kohtuotsus riigi õigusabi tasu ja riigilõivu väljamõistmist puudutavas osas

teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Mati Maine (hageja) esitas 26. juunil 2014 hagi Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõuna (kostja) vastu

kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt kostja arestis ning

sundvõõrandas avalikul enampakkumisel täitemenetluse nr 140/2010/64 raames hagejale kuulunud

hoonestatud kinnistu XXX , registriosa nr XXX , asukohaga XXX küla Vihula vald. Kinnistul asuv

mõisa peahoone oli hageja koduks. Hagejal puudusid vajalikud õigusalased teadmised ning oskus

korrektselt ja õigeaegselt oma õigustele tugineda ning majanduslik olukord ei võimaldanud pöörduda

abi saamiseks juristi poole.

Kostja arestis 09. veebruaril 2010 (I kd tl 30–32) hagejale kuulnud kinnistu XXX hinnaga 500 000

EEK-i (s.o 31 955,82 eurot) ning müüs selle alghinnaga esmakordsel enampakkumisel 10. aprillil

2012 (I kd tl 36–39). Kuigi arestimisaktis sisaldus viide hinna vaidlustamiseks, jäi hageja raskest

majanduslikust ja psüühilisest seisundist tingituna täitemenetluse alguses oma õiguste kaitsmisel

passiivseks. Kohtutäituril on võlgniku tegevusest sõltumata kohustus viia täitemenetlust läbi seadust

järgides ning arvestada võlgniku seadusega kaitstud õigusi ja huve. Hagejal puudus teadmine, et

arestimisaktis märgitud hind oli arestimise hetkel kinnistu tegelikust turuväärtusest kordades

madalam ning selle selgumisel edastas hageja vastava informatsiooni kostjale.

Hagejale tekkis kinnistu 10. aprillil 2012 sundvõõrandamisega otsene varaline kahju. Kinnistu

müügihind 31 955,82 eurot ei katnud sissenõudja nõuet ning oli kordades väiksem kinnistu

turuväärtusest. Uus Maa kinnisvarabüroo 15. jaanuari 2009 hindamisakti (I kd tl 10–29) järgi oli

kinnistu XXX turuväärtuseks 07. jaanuari 2009 seisuga kokku 223 690,77 eurot. Hindamisakti

kohaselt oli objekti realiseerimise perioodiks määratud hinnanguliselt 12 kuud. Hagiavalduse

esitamise seisuga on sissenõudja AS Swedbank esitanud hageja vastu tsiviilasjas nr 2-12-30837 hagi

täiendava võlgnevuse tasumiseks 19 943,68 eurot, mis on minimaalseks kostja poolt tekitatud kahju

suuruseks. Viru Maakohtu 25. augusti 2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-30837 (I kd tl 176–181) on

hagejalt mõistetud Swedbank AS-i kasuks välja laenulepingust nr 04-541291-EL tuleneva

võlgnevuse katteks 17 010,08 eurot. Tegemist on võlgnevusega, mille täitmine ei õnnestunud

täiteasjas nr 140/2010/64 teostatud avaliku enampakkumise teel müüdud kinnistu müügist saadud

vahendite arvelt. Lisaks on hagejalt välja mõistetud menetluskulu 650 eurot (I kd tl 182–184). Nii

võlgnevus kui menetluskulu on kahju, mis tuleb kohtutäiturilt välja mõista.

Uus Maa kinnisvarabüroo teostas septembris 2012 uue hindamise (I kd tl 40–56), mille kohaselt

kinnistu XXX turuväärtuseks 25. septembri 2012 seisuga oli 105 000 eurot. Kuivõrd tegemist on

vaid 5 kuud pärast kinnisasja sundvõõrandamist teostatud hindamisega, ei saanud kinnistu turuväärtus

enampakkumise hetkel erineda oluliselt hindamisaktis märgitud väärtusest. Enampakkumine toimus

alghinnaga 31 955,82 eurot ning seeläbi tekkis hagejal põhiõiguste rikkumise tõttu varaline kahju

summas 73 044,18 eurot (105 000 – 31 955,82).

Kostja arestis kinnistu ebamõistlikult madala hinnaga ning ei arvestanud täimenetluse jooksul saadud

informatsiooni kinnistu tegeliku turuväärtuse kohta, mistõttu rikkus kostja hageja põhiõigusi

süüliselt. Kohtutäituri poolt seaduses sätestatud nõuete eiramine on käibes vajaliku hoole järgimata

jätmine ehk hooletus, mis on kvalifitseeritav süü ühe liigina. Hageja hinnangul saab kohtutäitur TMS

§ 74 lg 4 sätestatud olukorras hinnata vara võrdlusmeetodi alusel enda teadmistele tuginedes, kuid

keerulisematel puhkudel peab kasutama eksperdi abi (TMS § 74 lg 6). Olukorras, kus hinnata tuleb

ainulaadse mõisakompleksi väärtust, millel on lisaks ka ajalooline väärtus ning mille väärtuse

hindamine on keeruline võrdlusmaterjali puudumise tõttu, tulnuks kostjal kasutada kinnistu väärtuse

väljaselgitamisel eksperdi abi. Kostja seda ei teinud ning määras keeruliselt hinnatava kinnistu

väärtuseks rohkem kui 3 korda turuhinnast madalama hinna. Kuna nii hageja vastu esitatud nõue koos

täitekuludega kui ka arestitud kinnistule sissenõudja kasuks seatud hüpoteek ületasid arestimise aktis

märgitud alghinda, pidi kostjale olema arestimise hetkel selge, et kinnistu tegelik turuväärtus võib

olla kõrgem ning see tuleks täpselt välja selgitada.

Kostjal oli võimalus pärast kinnistu arestimist muuta enampakkumise alghinda. Kostjat teavitati

täitemenetluse 140/2010/64 raames kinnistu arestimise aktis märgitud hinnast tunduvalt kõrgemast

turuväärtusest ning kinnistule kõrgema hinnaga ostja otsimisest. Kinnistu vastu tunti suurt huvi nii

enne täitemenetluse alustamist kui ka täitemenetluse ajal. Lisaks tekkisid täitemenetluse ajal mitmed

ostjad, kellega tehingu sõlmimiseks ei andnud nõusolekut sissenõudja AS Swedbank.

Hageja nõuab kostjalt lisaks põhinõudele, s.o 73 044,18 eurot, viivist 8,5% aastas alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni ning alates nõude sissenõutavaks muutumisest

10. aprillil 2012 hagi esitamise seisuga, s.o 26. juuni 2014, sissenõutavaks muutunud viivist

13 727,30 eurot (807 x 73 044,18 x 8,5 /100 / 365).

2. Kohtutäitur vaidles hagile vastu, leides, et täitemenetlus on läbi viidud õiguspäraselt ning

kohtutäituril puudub süü hagejale kahju tekitamisel. Kostja tegevuses puudub õigusvastasus ning ta

ei ole rikkunud kehtivaid õigusnorme.

Kostja alustas hageja suhtes täitemenetlust kinnisasjale seatud hüpoteegi realiseerimiseks. Hagejal

pidi olema hüpoteegi seadmise lepingut sõlmides selge, et alludes kohesele sundtäitmisele on olemas

reaalne võimalus võlgnevuse tekkimisel kinnisasja realiseerimisele täitemenetluses ning seda

hoolimata sellest, kas tegemist on tema elukohaga või mitte. Kohtutäitur võib keelduda täitetoimingu

tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel (TMS § 7 lg 1). Hageja suhtes menetluses olnud

täiteasjas sellist põhjust ei esinenud.

Kinnisasja arestimiseks määras kostja aja ja koha ning teavitas sellest hagejat, samuti sisaldas teade

informatsiooni, et menetlusosalise arestimistoimingu juurde ilmumata jätmine ei takista toimingu

läbiviimist. Kinnisasja arestimine toimus 09. veebruaril 2010 ilma hageja osavõtuta. Hageja

arestimise aktis määratud hinda õigeaegselt vaidlustanud ei ole. Kinnisasja hinna vaidlustamine ei

eelda õigusalaste teadmiste olemasolu vaid piisab kaebuses märkimisest, et ei olda kohtutäituri

määratud hinnaga nõus. Võlgnetava nõude suurus oli täitemenetluse alustamisel koos täitekuludega

33 694,54 eurot, st kinnisasja arestimishind kattis sissenõudja nõude. Hageja viide kinnistule seatud

hüpoteegile suuruses 41 542,57 eurot ei näita kinnisasja hinda.

Kohtutäituri tegevuses puudus õigusvastasus ning seetõttu puudub ka süü. Eksperdi määramist peab

kohtutäitur taotlema kohtult juhul, kui võlgnik või sissenõudja on hinna vaidlustanud (TMS § 74 lg

8). Hageja ei vaidlustanud kinnisasja hinda selleks ettenähtud aja jooksul, jättes seega võimalused

oma õiguste kaitseks kasutamata.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis M. Maine hagi kohtutäitur K. Laiõuna vastu 11. novembri 2014 otsusega

rahuldamata ning menetluskulud M. Maine kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel

vaba elukutsena (KTS § 2 lg 1). KTS § 9 lg 1 sätestab, et kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse

käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur

vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Süü vormid on sätestatud VÕS

§-s 104, mille lg 2 järgi süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Sama paragrahvi lg 3 järgi

hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine ja lg 4 järgi raske hooletus on käibes vajaliku

hoole olulisel määral järgimata jätmine. RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud

kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju

tekitamine on õigusvastane eelkõige, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva

käitumisega. Kuna hageja ei ole sissenõudjaga kinnistu väärtuses kokku leppinud, ei ole täituri

määratud kinnisasja hinda vaidlustanud ega enampakkumise kehtetuks tunnistamist nõudnud, siis ei

ole tõendatud, et kinnisasja hinna määramisel ja täitemenetluse läbiviimisel on täitur käitunud

õigusvastaselt.

Maakohus asus seisukohale, et hageja esitatud OÜ Uus Maa 15. jaanuari 2009 eksperthinnang

0041/019 VK ei ole koostatud täitemenetluse raames. TMS § 143 p-st 4 ja § 74 lg-st 1 tuleneb, et asi

hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. TMS § 74 lg 3 kohaselt arestitud asjad

hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Hageja ei ole arestimisakti seaduses sätestatud

korras vaidlustanud. Maakohus ei nõustunud hageja väidetega, et mõisad on objektid, mille väärtuse

hindamine on keeruline, kuna väheste tehingute tõttu puudub võrdlusmaterjal. TMS § 74 lg 6

tulenevalt kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil. Asjas

ei ole tuvastatud, et täituril ei oleks olnud võimalik hageja kinnistu hinda määrata. Täitemenetluse

eesmärk on menetluse võimalikult väiksemate kuludega läbiviimine. Hageja ei ole kinnisasja väärtuse

eksperdi poolt määramist nõudnud ja olukorras, kus ta ei olnud selleks raha ette tasunud ega

kinnisasja arestimise aktis toodud asja väärtust TMS § 74 lg 7, lg 8 ja § 217 sätestatud korras

vaidlustanud, puudus täituril vajadus enda algatusel asja hindamiseks ekspertiisi määramiseks.

15. jaanuari 2009 hindamisakti kohaselt oli aktis toodud hinnaga kinnisasja realiseerimise periood

kuni 12 kuud. Akti koostamisest 07. jaanuaril 2009 kuni kinnisaja arestimiseni 09. veebruaril 2010

oli hagejal endal võimalik kinnisasja hüpoteegipidaja nõusolekul võõrandada. Hageja ei suutnud

kinnistut aasta jooksul võõrandada. Pärast kinnisasja arestimist 09. veebruaril 2010 kuni asja

enampakkumisel sundvõõrandamiseni möödus 2 aastat ja 3 kuud. Ka selle aja jooksul ei ole hageja

suutnud ise kinnistut võõrandada. Eeltoodu viitab sellele, et OÜ Uus Maa 07. jaanuari 2009

hindamisaktis toodud kinnisasja turuväärtus ei vastanud tegelikkusele. Maakohus ei nõustunud

hageja poolt esitatud OÜ Uus Maa 25. septembri 2012 koostatud hindamisaktis toodud kinnisasja

turuväärtusega 105 000 eurot põhjusel, et see on koostatud pärast kinnisaja sundvõõrandamist,

hindamisaktist ei ole võimalik välja lugeda, kas ja kuipalju kinnisasja turuväärtust mõjutaks kinnistule

seatud hüpoteek, kinnistu võõrandamiseks alustatud täitemenetlus ja sissenõudja mittenõustumine

kinnisasja täitemenetluse välise võõrandamisega.

Kohus leidis, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. M. Maine esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub mõista kohtutäiturilt

välja kahjuhüvitis summas 73 044,18 eurot, viivis kahjuhüvitise nõude tasumisega viivitamise eest

alates kahju tekkimisest kuni hagiavalduse esitamiseni summas 13 727,30 eurot ning viivis 8,15 %

aastas kohtuotsusega väljamõistetud täitmata rahalistelt kohustustelt alates hagiavalduse esitamisest

kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Apellant palub kõik menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei olnud XXX kinnistu müük esmakordsel enampakkumisel kordades alla selle turuhinna

põhjendatud. Kinnistu vastu näidati ülesse märkimisväärset huvi. Enampakkumisest ei saanud osa

võtta Cityinvest OÜ, kelle esindamiseks esitatud volikirjas esinesid puudused. Kui mõlemad soovijad

oleksid saanud enampakkumisest osa võtta, oleks avatud konkurentsi tõttu võinud kinnistu hind

tegelikku turuväärtust silmas pidades märkimisväärselt tõusta. Enampakkumisel müüdava vara vastu

huvi olemasolu korral tagab kõrgem alghind eelduslikult ka turuhinnale ligilähedasema hinnaga vara

võõrandamise;

2) on maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata apellandi väitega, et mõisate väärtuse hindamine

on keeruline. Kohtutäituril tuli hinnata ainulaadse mõisakompleksi väärtust, millel on lisaks ka

ajalooline väärtus ning puudus konkreetne võrdlusmaterjal. Sellest lähtudes ei saanud kinnisvara ja

vara hindamise kohta eriteadmisi mitteomav kohtutäitur määrata mõisa väärtust tavapärase

võrdlusmeetodi alusel. Uus Maa kinnisvarabüroo eksperthinnang 0649/0912 VK p 7.2.3 kohaselt on

tehingud mõisatega võrreldamatud, sest ühe ostu mõjutab soodne asukoht, teist hoone tehniline

seisukoht, kolmandat ajalooline taust, neljandat ümbritsev loodus, viiendat võimalus odavalt osta jne;

3) on kohtutäitur TMS § 74 lg 6 kohaselt kohustatud tellima menetlusosaliste taotlusest sõltumata

vara hindamise eksperdilt, kui hindamine on raske. Täituri poolt määratud hinna ja tegeliku turuhinna

mitmekordne vahe (turuhind 105 000 eurot vs arestimisaktis märgitud hind 31 955 eurot) kinnitab

täituri vajadust lasta kinnistu hinnata eksperdil. Maakohus pidi vaid tuvastama, kas antud juhul oli

vara väärtuse hindamine raske täitemenetluse seadustiku tähenduses või mitte;

4) lähtub kohtutäitur TMS § 74 lg 5 kohaselt asja hindamisel selle harilikust väärtusest. Vastustaja

arestis TMS § 74 lg-tega 5 ja 6 vastuolus olevalt XXX kinnistu kordades alla kinnistu hariliku

väärtuse, milleks on turuväärtus;

5) on maakohtu järeldus, et OÜ Uus Maa 07. jaanuari 2009 hindamisaktis toodud kinnisasja

turuväärtus ei vastanud tegelikkusele, väär. Tehingute ärajäämist mõjutas eelkõige täitemenetluse

toimumise ajal maailma majanduses valitsenud keeruline olukord ning sellest tulenenud üldine

ettevaatlikus investeerimistehingute tegemisel. Nimetatud asjaolud ei mõjuta eksperdi poolt hinnatud

turuväärtust;

6) ei ole maakohus põhjendanud, miks ei ole käesoleval juhul kahju tekkinud. Apellant nõustub, et

tekkinud kahju ja kinnisasja turuväärtus ei pruugi kattuda ning kohtu kohustus oli hinnata tekkinud

kahju suurust. Maakohus on kahju suuruse tuvastamise asemel jätnud põhjendamatult

eksperthinnangu kõrvale ning leidnud, et tegemist on tegelikkusele mittevastava turuväärtusega;

7) on maakohus jätnud hindamata apellandi väited minimaalse tekkinud kahju kohta. Viru Maakohtu

25. augusti 2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-30837 on apellandilt mõistetud välja Swedbank AS

kasuks põhinõue 17 010,08 eurot ja menetluskulu 650 eurot. Tegemist on võlgnevusega, mille

täitmine ei õnnestunud täiteasja nr 140/2010/64 raames enampakkumise teel kinnistu müügist saadud

vahendite arvelt. Kuna kinnistu müüdi alla turuhinna kohtutäituri süülise käitumise tõttu, on nii

võlgnevus kui menetluskulu kahju, mis minimaalselt tuleb vastustajalt apellandi kasuks välja mõista;

8) on maakohus jätnud OÜ Uus Maa 25. septembri 2012 hindamisakti kahju suuruse määratlemisel

põhjendamatult tähelepanuta. Hindamisakti lisast nähtuvalt puudus hindamise hetkel kinnistul

hüpoteek ning hindaja ei võtnud põhjendatult turuväärtuse hindamisel hüpoteeki arvesse. Ka

kohtutäitur ei võta täitemenetluse raames vara hindamisel arvesse hüpoteeki, mille täitmiseks

täitemenetlus ja vara müük toimub ning mis enampakkumise järgselt kinnistusraamatust kustutatakse.

Hüpoteek mõjutab kinnistu turuväärtust täitemenetluse raames võõrandamisel üksnes juhul, kui

hüpoteek jääb pärast sundmüüki kehtima;

9) on maakohus kohtutäituri õigusvastase käitumise hindamisel kohaldanud vääralt materiaalõigust.

Kuigi vastustaja poolt täiteasjas nr 140/2010/64 koostatud vara arestimise ja enampakkumise aktid

on koostatud TMS §-de 142, 144 ja 145 alusel läbiviidud arestimise ning TMS §-de 78 jj ja 137 alusel

läbiviidud enampakkumise alusel, on need apellandi põhiõigusi ebamõistlikult piiravad RVastS § 16

lg 1 mõttes. Vastustaja süü kahju tekkimisel on tulenev asjaolust, et kohtutäituril oli võimalus pärast

kinnistu arestimist muuta enampakkumise alghinda. Vastustajat teavitati kinnistu arestimise aktis

märgitud hinnast kõrgemast turuväärtusest ning kinnistule kõrgema hinnaga ostja otsimisest.

5. Kohtutäitur K. Laiõun ei ole oma seisukohta apellatsioonkaebuse suhtes esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust muuta maakohtu

otsust, millega jäeti hagi rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses toodud põhjendus ei anna alust

selle rahuldamiseks, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.

7. Maakohus leidis õigesti, et kohtutäitur peab avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba

elukutsena (KTS § 2 lg 1) ning vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest

riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses (KTS § 9 lg 1). RVastS § 7 lg-te 1 ja 2 kohaselt

võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes

rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib

nõuda üksnes juhul, kui toiming jäi õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.

8. Poolte vahel puudub vaidlus, et kohtutäitur arestis 09. veebruaril 2010 täiteasjas nr 140/2010/64

apellandile kuulunud kinnistu XXX hinnaga 500 000 EEK-i, s.o 31 955,82 eurot ning müüs selle

esimesel enampakkumisel 10. aprillil 2012 alghinnaga. Pooled ei vaidle, et apellant sai kinnisasja

arestimise akti kätte, kuid ei vaidlustanud arestimisaktis märgitud hinda TMS § 74 lg 7 ja § 217

kehtestatud korras. Samuti ei ole apellant vaidlustanud enampakkumise läbiviimist.

Kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb esmalt tuvastada, kas kohtutäituri käitumine oli

õigusvastane. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati

seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Apellant heidab kohtutäiturile ette TMS § 74

lg-s 6 sätestatu täitmata jätmist (tegevusetust), seega on vaidluse lahendamiseks oluline tuvastada,

kas kohtutäituril oli seadusest tulenev kohustus tellida kinnisasja XXX arestimisel kinnisasja hinna

määramiseks ekspertiis, ehk kas kohtutäitur käitus vaidlusaluses täiteasjas kinnisasja hindamisel

eksperdi abi kasutamata jätmise tõttu õigusvastaselt ja rikkus sellega võlgniku õigusi.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäitur ei ole kinnisasja hindamisel ekspertarvamuse

küsimata jätmisega käitunud õigusvastaselt. Apellandi seisukohalt pidi kohtutäitur tulenevalt TMS

§ 74 lg-st 6 omal algatusel asja hindamiseks tellima ekspertiisi, kuna asja (kinnistu) hindamine oli

keeruline. Ringkonnakohus sellise apellandi järeldusega ei nõustu. Üldreeglina tuleb arestitud asi

hinnata võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel (TMS § 74 lg 3). TMS § 74 lg-te 4 ja 5 järgi, kui võlgnik

ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole

arestimise juures, hindab vara täitur, lähtudes selle harilikust väärtusest ning arvestades asja

koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Ringkonnakohus möönab, et

mõisa hindamine võis olla kohtutäiturile keerulisem kui mõne teise kinnisasja hindamine, kuid see

ei toonud kaasa kohtutäiturile seadusest tulenevat kohustust tellida kinnisasja hindamiseks ekspertiis.

Otsuse, kas kinnisasja hindamine on tema jaoks keeruline või mitte, teeb kohtutäitur kõiki asjaolusid

arvestades ise, tegemist on kohtutäituri diskretsiooniotsusega.

9. Nõustuda saab maakohtu seisukohaga, et võlgnik jättis ise kasutamata seadusega ette nähtud

võimaluse vaidlustada kohtutäituri poolt määratud hinda ning lasta asjatundjal määrata kinnistu hind

seaduses ettenähtud korras.

TMS § 74 lg-te 7 ja 8 kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna

kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada. Sama kaebusega oleks võlgnik saanud vaidlustada ka

kohtutäituri otsust jätta ekspert TMS § 74 lg 6 alusel hindamisse kaasamata. Seega on seaduses ette

nähtud regulatsioon asja hariliku väärtuse kindlakstegemiseks, sealhulgas on võlgnikule antud

võimalus kohtutäituri määratud hinda vaidlustada. Vaidlusaluses asjas ei ole apellant seda võimalust

kasutanud. TMS § 217 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita tähtaegselt kaebust, kaotab ta õiguse

tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-69-

09).

Apellant väidab apellatsioonkaebuses, et ta teavitas vastustajat kinnistu arestimise aktis märgitud

hinnast tunduvalt kõrgemast kinnistu turuväärtusest, kuid ei ole vastavaid tõendeid esitanud. Asja

materjalide kohaselt on apellandi väidetav kinnisasja turuhind 105 000 eurot tuvastatud

ekspertarvamusega, mis on koostatud pärast asja müüki enampakkumisel. Seetõttu ei ole põhjendatud

apellandi väide, et kohtutäiturile oli teada tema poolt määratava hinna ja kinnisasja tegeliku turuhinna

vahe. Kui apellant oleks juhtinud kohtutäituri tähelepanu sellele, et kinnisasja arestimishind ei vasta

asja harilikule väärtusele, oleks kohtutäitur saanud TMS § 82 lg 2 alusel muuta enampakkumise

alghinda. Toimiku materjalidest ei tulene, et apellant oleks kohtutäiturile esitanud pärast

enampakkumise kuulutuse ilmumist avaldusi või dokumente, mis andnuks TMS § 82 lg 2 alusel

kohtutäiturile õiguse asja alghinda enampakkumisel muuta. Kohtutäituril ei ole kohustust muuta

alghinda omal algatusel.

10. Kuivõrd täituril puudus kohustus kaasata kinnisasja hindamisse ekspert, puudub vajadus hinnata

apellandi etteheiteid maakohtule seoses Uus Maa kinnisvarabüroo 2009. ja 2012. a hindamisaktide

arvestamata jätmisega. Kuna kohtutäituri käitumises täitemenetluse läbiviimisel puudus

õigusvastasus, siis puudub vajadus analüüsida teisi kahju nõude koosseisulisi elemente, sh kahju

suurust, mille tõendamiseks ongi apellant Uus Maa kinnisvarabüroo ekspertarvamused kohtule

esitanud. Samal põhjusel ei kuulu hindamisele apellandi väited talle tekitatud minimaalse kahju

suuruse kohta.

Ringkonnakohus märgib üksnes seda, et maakohtu seisukoht, et eksperthinnangud ei ole esitatud

täitemenetluse raames, on õige. Kohtutäitur ei pea arvestama väljaspool täitemenetlust võlgniku

tellitud ekspertarvamust või põhjendama sellega arvestamata jätmist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-

00). Eksperthinnangute esitamist täitemenetluse ajal ei ole apellant tõendanud. Ringkonnakohus ei

nõustu apellandi väitega, et maailma majanduses valitsenud keeruline olukord ei saanud mõjutada

eksperdi hinnangut vaidlusaluse kinnistu turuväärtusele. Üldteada on asjaolu, et üldine

majandusaktiivsuse langus tõi kaasa ka Eesti kinnisvaraturul potentsiaalsete ostjate huvi vähenemise

ning sellest tulenevalt kinnisasjade turuväärtuste languse.

11. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS

§ 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Alates 01. jaanuarist 2015 on muutunud menetluskulude

kindlaksmääramise kord. Kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 01. jaanuari 2015, ilma

et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud

kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele

mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks

ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-147-14, p

22). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei

teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks

sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel.

Viru Maakohtu 23. juuli 2014 määrusega on M. Mainele antud menetlusabi ning vabastati ta

hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1 000 eurot tasumisest. Tartu Ringkonnakohus luges 15. detsembri

2014 määrusega menetlusabi jätkuvaks ka ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisel.

Apellatsioonkaebuselt tuli tasuda riigilõivu 1 200 eurot. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab

menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on

menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude

tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel,

mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

Seetõttu tuleb apellandilt välja mõista riigituludesse 2 200 (1 000 + 1 200) eurot.

M. Mainele on määratud riigi õigusabi Tartu Maakohtu 03. veebruari 2014 määrusega tsiviilasjas

nr 2-14-25 kohustusega hüvitada 50% ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 6 kuu jooksul

võrdsete osamaksetena pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramist. Viru Maakohtu 28. novembri 2014 määrusega on kohus määranud kindlaks riigi

õigusabi tasuks maakohtus 804 (kaheksasada neli) eurot ning on määranud riigi õigusabi tasu

hüvitamise korra, mõistes M. Mainelt 50% riigi õigusabi tasust ja kulust, s.o 402 eurot, milline summa

tuleb hüvitada 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

M. Mainet ringkonnakohtu menetluses esindanud advokaat Rene Hallemaa esitas 03. märtsil 2015

ringkonnakohtule tasu ja kulude hüvitamise taotluse, mille ringkonnakohus on oma 25. märtsi 2015

määrusega lahendanud, määrates tasu ja kulud kindlaks summas 240 eurot. Vastavalt Tartu Maakohtu

03. veebruari 2014 määrusele tsiviilasjas nr 2-14-25 ning Tartu Ringkonnakohtu 25. märtsi 2015

määrusele käesolevas tsiviilasjas on M. Mainel kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud 50 %

ulatuses summast 240 eurot, s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot 6 võrdse osamaksena 6 kuu

jooksul. Esimene osamakse 20 eurot tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva jooksul.

Ülejäänud 5 osamakset tuleb tasuda otsuse jõustumise kalendrikuule järgneva viie kuu jooksul

igakuuliselt summas 20 eurot iga kuu 20. kuupäevaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks