1-14-10799/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. märtsil 2015. a Tartu Kalevi 1

Kriminaalasja number

1-14-10799

Kohtukoosseis

kohtunik Ingeri Tamm

Kohtuistungi sekretär

Kristi Suvi Kriminaalasi

B.V süüdistuses KarS § lg järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav B.V

elukoht: XXXX; isikukood: XXX; kodakondsus: XXXX; haridus: XXXX; emakeel: XXXX; töövõi õppimise koht: XXXX

varasem karistatus: varasemalt kriminaalkorras karistatud 1-l korral, s.o Tartu Maakohtu 28.05.2014. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, kohaldades KarS § 68 lg 1, 3 kuu 27 päeva vangistusega KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga. tõkend: ei ole

Kaitsja

advokaat Marko Paabumets

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada B.V KarS § 213 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.05.2014. a – 07.05.2014. a, s.o 2 (kaks) päeva, ning ajavahemikul 02.06.2014. a – 02.12.2014. a B.V poolt sooritatud 10 tundi üldkasulikku tööd, millele KarS § 69 lg

1 alusel vastab 5 (viis) päeva vangistust. B.V poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 2 (kaks) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel mõista B.V-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 5 (viis) kuud vangistust, suurendades osaliselt Tartu Maakohtu 28.05.2014. a otsusega mõistetud 3 kuu 27 päeva pikkust vangistust käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistuse arvelt.

KarS § 74 lg 1 ja KarS § 65 lg 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus B.V suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

• elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. KarS §-s

75 toodud käitumiskontrolli nõudeid hakatakse kohaldama alates kohtuotsuse jõustumisest.

Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista B.V-lt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel (kakssada) eurot Ü.K. (isikukood XXXX, arvelduskonto nr XXXX) kasuks.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista B.V-lt riigituludesse menetluskulud kokku

(seitsekümmend kaks) eurot.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud kokku (seitsekümmend kaks) eurot

tasumisele ositi (kolme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, on tasumise lõpptähtaeg 08.07.2015. a.

Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X)

· NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X).

B.V tuleb menetluskulude tasumisel märkida viitenumber 99915700020208.

Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

B.V süüdistatakse selles, et tema, eesmärgiga saada varalist kasu ja olles saanud eelnevalt teada Ü.K. AS-s SEB Pank asuva arveldusarvega nr XXXX seotud internetipanga kasutajatunnuse, salasõna ning paroolid 05.01.2014. a kell 13.22 Tartu linnas eeluurimise käigus täpselt kindlaks tegemata asukohas sekkus ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi sellega, et kasutas nimetatud internetipanga kasutajatunnust, salasõna ning paroole ja sisenes ebaseaduslikult AS SEB Pank internetipanga www.seb.ee kaudu Ü.K. arveldusarvele nr XXXX ning tegi ülekande 200 eurot Ü.K arveldusarvelt M.S. AS-s SEB Pank asuvale arveldusarvele nr XXXX. A.Z. võttis 05.01.2014. a Tartu kaubamajas asuvast sularahaautomaadist M.S. arveldusarvelt sularahas välja laekunud kakssada eurot ning andis saadud sularaha 200 eurot B.V-le. B.V tekitas kannatanu Ü.K. kakssada eurot varalist kahju. Sellega pani B.V toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 213 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.05.2014. a – 07.05.2014. a, s.o 2 eelvangistuspäeva ning ajavahemikul 02.06.2014. a kuni 02.12.2014. a B.V poolt sooritatud 10 tundi üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 lg 1 järgi vastab 5-le päevale vangistusele ja lõplikuks karistuseks mõista 2 kuud 23 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 kuud vangistust mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel suurendades osaliselt 28.05.2014. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-14-2774 mõistetud karistust 3 kuud 27 päeva vangistust käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusega.

KarS § 74 järgi määrata, et tingimisi jäetakse vangistus B.V suhtes ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta üheaastase katseaja jooksul, mis hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

B.V tunnustab kannatanu tsiviilhagi ja on nõus, et kohus mõistab temalt VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu Ü.K. kasuks välja tsiviilhagi 200 eurot kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et B.V on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.V süüdi tunnistada KarS § 213 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kannatanu Ü.K. on esitanud tsiviilhagi 200 eurot kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks (tl 5).

Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui on rikutud kannatanu omandit või sellega sarnast õigust või valdust.

III Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 48 eurot (tl 135- 136) ja kohtumenetluses makstud tasu 24 eurot.

Süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot).

Kohus on seisukohal, et B.V-lt ei saa käesolevas menetluses sundraha välja mõista.

B.V on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 28.05.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-

14-2774 kuritegude eest, mis on toime pandud 18.07. ja 27.10.2013. a. Kriminaalasi on kohtusse saabunud kokkuleppemenetluses 26.03.2014. a. Käesolevas asjas süüks arvatu kuriteo on B.V toime pannud 05.01.2014. a. Kriminaalmenetlus lõpetati 02.06.2014. a KrMS §

202 lg 2 p 1 alusel. 16.12.2014. a on kriminaalmenetlust uuendatud ning kokkulepe on saabunud kohtusse 19.12.2014. a.

Kohus leiab, et kuna kriminaalasju on menetletud B.V-st mittetulenevatel põhjustel eraldi, siis ei ole sundraha teistkordne väljamõistmine KrMS § 179 lg-st 2 tulenevalt enam õigustatud.

B.V poolt tasumisele kuuluv menetluskulude kogusumma on 72 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

B.V on töötu, kes on ema ülalpidamisel, tal endal sissetulekuid ei ole. Ta loodab saada tööd kevadel algaval ehitushooajal. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades käib ka õigusabikulude summa hüvitamine ühe kuu jooksul B.V-le üle jõu, mistõttu tuleb talle anda aega menetluskulude tasumiseks 3 kuud, eeldades, et selle aja jooksul tekib tal töötasu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ingeri Tamm Kohtunik