1-15-1076/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. märtsil 2015. a Tartu Kalevi 1

Kriminaalasja number

1-15-1076

Kohtukoosseis

kohtunik Ingeri Tamm

Kohtuistungi sekretär

Kristi Suvi

Tõlk

- Kriminaalasi

E.B süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav E.B

elukoht: XXXX; isikukood: XXX; kodakondsus: XXXX; haridus: XXXX; emakeel: XXXX; töövõi õppimise koht: XXXX

varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja

- (kokkuleppe sõlmimisel vandeadvokaat Niina Agarjova)

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada E.B KarS § 422 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.B ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. KarS §-s

75 toodud käitumiskontrolli nõudeid hakatakse kohaldama alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta E.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 9. aprillil 2015. a.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista E.B-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha (viissada kaheksakümmend viis) eurot ja muud menetluskulud kokku

(ükssada viisteist) eurot.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud (seitsesada) eurot tasumisele ositi

(kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, on tasumise lõpptähtaeg 08.04.2016. a.

Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X).

E.B tuleb menetluskulude tasumisel märkida viitenumber 99915700020431.

Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

E.B süüdistatakse selles, et tema juhtis 02.04.2014. a kella 17.18 paiku Tartumaal Ülenurme vallas Kastani tee esimesel kilomeetril suunaga Unipiha küla poolt Lennu tee suunas lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis (veres etanoolisisaldus 1,35 mg/g kohta) sõiduautot Volkswagen Passat reg nr XXXX ega tulnud teeoludele mitte vastava sõidukiiruse ja alkoholist põhjustatud terviseseisundi tõttu toime sõiduauto juhtimisega, mille tagajärjel kaotas sõiduk kruusasel teel parempoolses kurvis juhitavuse ning sõitis teelt välja vasakule poole kraavi ja sealt edasi metsa. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõiduautos

Volkswagen Passat kaasreisijana viibinud G.V. järgmisi kehavigastusi: vasaku reieluu pöörlialune killunenud murd, lülisamba III nimmelülikeha kompressioonmurd, vasakpoolse VI-XI roide murd, nahamarrastused ja nahaalune verevalum parema küünarliigese piirkonnas. Nimetatud kehavigastused põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 kuud.

E.B rikkus kehtiva liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. E.B rikkus kehtiva liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 nõudeid, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule ning liiklusseaduse § 33 lg 2 p

1 nõudeid, mille kohaselt juht enne sõidu alustamist peab veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida. E.B rikkus kehtiva liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

Sellega pani E.B toime sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega põhjustas ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustuse, s.o KarS 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 422 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus E.B-le karistuseks 1 aasta vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui E.B ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena E.B-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et E.B on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.B süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 40 eurot (tl 44-

45), ekspertiisitasu 61 eurot (tl 29), joobeseisundi tuvastamise tasu 14 eurot (tl 5) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

E.B poolt tasumisele kuuluv menetluskulude kogusumma on 700 eurot. E.B on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi. Kohus leiab, et E.B taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle üle jõu. E.B-le tuleb tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi 12 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik